Laupäevane juhuslikkus

Laupäevane megailm ja mu puhanud kondid ei andnud mulle muud võimalust kui ühineda Kareli ja Gytisega St. James pargis ning päikesetoolil kassina mõnuleda.
Laupäev tõi endaga peale ilusa ilma ja cava kaasa ka inimese, keda ma ei olnud pea neli aastat näinud ning keda ma mitte just unustanud olin, kuid keda ma mitte kunagi väga enam näha ei lootnud.
Gideon pidas samas pargis sünnipäeva ning... mulle meeldis see juhuslik taaskohtumine.
(plit by Karel

Pikim põdemine Carlo sünnipäevaga

Kell 6 ennast kusagilt Hackneyst koju surada ei olnudki see kõige suurem probleem. Probleem oli ärgata ning siis edasi elada... Tervemaks sain peale suurt doosi friikartuleid. Selge paranemine algas aga kella 8 ajal õhtul, kui läksin Ethani sõbra Carlo sünnipäevale Profile'i.
Hoolimata meeldivatest kamraadidest enda ümber andsin sellel õhtul varakult alla ning magasin kodus pikalt ja korralikult.

2. lend lahkujaid

Kui mõne nädala eest teatati, et teine sats töölt lahkujaid saab oma kräu neljapäeval 2. augustil olid kõik elevil. Kui lubatud kuupäev kohale jõudis olid kõik kihevil. Olgugi, et Blue Post ei ole just see kõige eksklusiivsem koht, kus midagi tähtsat ning erilist teha (õigupoolest on see see koht, kus emmteeveelased üsna sageli ja tähtpäevata oma painte ja veintse alla neelavad), oli kogu üritus siiski juba seltskonna pärast vägagi lõbus. Kogu üritus kandus veel pikkadesse öötundidesse lõppedes kell 6 hommuikul kusagil Hackneys...

1. x Brighton

Keegi helistas kellelegi ja keegi kontakteerus kellegi kolmandaga ja mul ei olnud midagi teha. Kokku saime kõik Brightonis. Minu esimene kord selles linnas möödus koos Kareli ja Gytisega ning oli üldjoontes tuuline. Seega eriti linna ringvaateid ega suuremaid kultuurilisi programme ei toimunud. Küll aga sai joodud kohalikes baarides õlut ning söödud uskumatult head Tuunikala baguetti... uskumatult odav oli... koli või lõunarannikule!

Camden Brawl ja fotokunst

20. Juuli Camdeni möllust on parajalt aega möödas... pea 9 päeva juba.
Põhimõtteliselt oli lugu nii, et Asja teatas ühel hetkel e-maili teel, et kahekümnendamal juulikuu päeval koondame väed ning paneme Camdeni poole ajama. Tegimegi täpselt nii, ning veetsin ühe mõnusa reede õhtu/öö koos praeguste ja endiste töökaaslastega ning nende sõpradega Proud Gallery's. Hea koht on.
Üllatavalt hea tervisega järgmise päeva veetsin koos Anniga mööda linna ringi jalutades ning fotomaagiat tehes... Anni :) Ootan seda pilti koos õllega, mis Covent Gardenis tehtud sai ;)

Uudishimur

Uudishimu tapab kasse ja mina mängin jälle küünlaleegiga.
Lihtsalt selleks, et järele uurida, millal see karv siis ikka heleda leegiga süttib ning ma kräunudes oma järjekordse elu kaotan.
Tjahh, on olemas inimlikke lollusi, millest lihtsalt ei õpita.

Piknik Hampsteadis

Ethan kuulutas nädala alguses Facebooki kaudu välja pikniku Hapsteadis.
Piknik toimus laupäeval, algusega kell 14:00 Kenwood Residence'i ees.
Oli veini, oli snäkke ja võileibu. Oli lendav taldrik, pesapalli kurikas ja pall, ameerika jalgpall ning kriketi varustus.
Söödi, joosti ringi, suheldi ja oldi muidu suvised. Ühel harval päikesepaistelisel päeval ju võib niimoodi käituda ju :)

Tallinnas 11.-18.09.2007

Oh boy-oh boy-oh boy!
Elevust igasse suunda ja koikjale! Kuhjaga!
Sattusin mingil imepohjusel lappama Easy Jeti kodukat ja leidsin £50 eest edasi-tagasi piletid Tallinnasse.
Hold on to your pants boys & girls, I'm coming home for a week in September!

Mrs. McGregor

Võttis (kõigest) kolm kuud aega, et transportida oma viimased asjad Ethani juurest Kenningtoni.
Ilm oli ilus ning Ethan ja David olid otsustanud minna Chelmsford'i päikese alla lõunatama. Ühinesin.
Istusime maha, sõime ning siis ta tuli... "Grand example of Britishness" - Mrs. McGregor. Daam lähenes meile oma kraaksuval häälel palvega "pläru" osta. Meie vastus - ei ole kellegil meist sellist asja - ei meeldinud talle. Daam taarus graatsiliselt meie laua ümber edasi ning üritas suvalistest roppudest sõnadest lauset moodustada. Vahetati viisakusi, anti lubadusi nina murda ning saadeti lahkesti teiseteist... p****e.
Ometigi ei suutnud see intsident meie lõunat rikkuda. Pigem lisas päeva elevust.

Päike?

Reede õhtuks oli taevas selginenud ning taevas säras mingi tundmatu kollane objekt, mis pani silmi kissitama... päike vist...

Rahustab mu närvi...

Hmm... täna on terve päeva mu peas keerelnud üks ja see sama laul. Tuleneb see ilmast? Minu üleüldisest emotsionaalsest seisundist? Faktist, et eeslid tapavad rohkem inimesi kui lennuõnnetused? Ma ei ole päris kindel, aga mulle meeldib, et see lugu mu peas keerleb ja üks fraas sellest kõlab nii:
"Seitse surmapattu,
vihm on lakkamatu.
Juba seitsmes päev... sajab.
Rahustab mu närvi,
seitse spektri värvi - vikerkaar..."
(Tõnis Mägi - Vikerkaar)

Laulupidu

Interneti ajastu on maru!
Vaatan praegu ETV kaudu X Noorte Laulupeo ülekannet ja tunnen ennast igati eestlasena.
Lahe :)
Järgmisel aastal peaks kindlasti koju üldpidu kaema minema.

Pilt by Postimees

Londoni uhkus 2007

Olen järjekordselt veendunud, et planeerimine on üks ülimalt mõttetu tegevus. Juuni viimasel päeval pidin minema Agnesega Wokingusse. Jäin aga hoopis vihmasesse Londonisse ja läksid Pride'i kaema.
Noelle kamandas mind kella neljaks Trafalgar Square'ile jäädes ise Jaime'iga tund aega hiljaks. Trafalgar Square ei pakkunud oma massi ja laval toimuvaga oluliselt suurt elamust. Soho oli rahvast täis ning vihma kallas nagu oavarrest. Soho Square'ile sisse saajate mass oli meeletu ning vihma ikka kallas.

Kui Laurent ja David lõpuks Profile'i jõudsid hakkas ka minu tuju rohkem ülesse minema ning tagasi Soho Square'ile minnes oli juba pidu minus eneses suuremaid pöördeid võtmas. Vihm ei tundunudki enam nii hull ning maad katnud mudamass oli üks lõbusamaid pindu mida tallata.
Üleüldine hinnang - eelmine aasta oli parem, kuid ega sellelgi midagi viga ei olnud, kuna seltskond oli super :)

Brothers & Sisters

Kas maailm on uueks "Dünastiaks" või "Dallaseks" valmis?
Vaadates teisipäeva õhtul Channel 4-st kolmandat osa 2006. aastal USA-s valminud sarjast "Brothers & Sisters" julgeksin ma öelda, et mina küll olen. Andke mulle Sally Field ja Calista Flockhart ning visake sinna juurde üks suht nägus gay advokaat ning mina olengi sinu "lowbrow" gay publik.
Bring it on!

Hõissa Pulmad!

Sõber Aigar sattus Kadriorus peale romantilisele vene pulmale...
Hõissaaaa :)

Mis asi see on seal väljas?

Ei teagi, kas see on selle pärast, et on Wibledon või et kodus toimub noorte laulu- ja tantsupidu, aga mis krdi ilm see seal väljas on???

West End Live & Jaaniko

Laupäeval koondusid erinevad West Endi teatrid ning muud West Endiga seotud huvitegevused Leicester Square'ile ning andsid tasuta kontserdi "West End Live". Tegelikult huvitas mind ennekõike "Lord Of The Rings'i" ning "Dirty Dancingu" etteaste. Kuid kuna need mõlemad olid programmis kella 12-nest, siis ma nende nautlemisele ei jõudnud (kell 12:11 tulin dushi alt välja).
Küll aga nägin ära Mamma Mia bloki lõpu, kesise Chicago presentatsiooni ning palju kiidetud Avenue Q. Viimane tundub olevat West Endi popim ja armastatum muusikal, kuna rahvas viskas terve ettaste ajal saltosid ning aplodeeris rajult. Kuidas sa siis ei aplodeeri, kui laulud kannavad pealkirju "If You Were Gay" ja "Everyone's A Little Bit Racist"
*

Reigo käis Londonis ning kuna oli Jaanipäev tuli midagi ette võtta. Sven pani Janno fakti ette, et grillimis fest toimub tema kirikuaias. Ostsin Tescost liha, võtsin Reigo kaenlasse ning läksin kohale. Grill oli. Sven, Gytis, Karel ja Janno olid. Jaanipäevale kohaselt oli olemas ka raju vihm ja pudel viina. Igati edukas Jaaniko lõppes minu jaoks peale nelja kui ennast G-A-Y Late'ist koju lohistasin (jessas kui ammu ei olnud seal käinud).

Eelarveldamine

Kuu alguse eksperiment "£4 päevaeelarve kaheks nädalaks" andis mulle korraliku obaduse kuklasse ja psühholoogiasse.
Panin oma sissetulekud ja kohustuslikud väljaminekud ekseli tabelisse ja lõin endale korraliku distsipliini oma raha kulutamises ja säästmises.
Umbes-täpselt nii nagu igavad inimesed seda teevad. Esimese 5-päevaga on see igatahes ennast igati õigustanud.

Marko Londonis

Pühapäev tõi endaga kaasa palju toredaid müügiinimesi baltimaade MTV-st.
Ma polnud Markot 6 kuud näinud ning kui ta Picadilly Circusel minu poole jalutas oli selline tunne nagu jalutaks ta seal iga päev ning saaksime igal õhtul niimoodi keset Londoni linna kokku. Kuidagi väga hubane oli.
Peale kahte pudelit veini sai muidugi ka teatud mängureeglid jälle paika pandud, ning loodetavasti suutsin teda veenda ennast siia lohistama... nii pikemaks ajaks.
Seniks aga oleme mõlemad omandanud singel'i staatuse...

Sveniga teatris

Svenska käis eelmisel nädalavahetusel Londonis ja ööbis minu juures. Loodetavasti oli tal siin tore, vaatamata sellele, et me tegelikult öösiti väga tihti kokku ei saanudki...
Küll aga käisin ma Sveni mahitusel oma aastase siinoleku jooksul teist korda teatris. Etenduseks oli "Väike Õuduste Pood" ning minu review sellele on igati positiivne. Kuigi-kuigi... vinguks ka, aga ainult natukene - servast.
Kohati jäi lihtsalt mulje, et lavastaja oli osade tseenide paika panemisel tukastanud, ning näitleja seisis keset lava kuidagi nõutult ja tegevuseta. Selles suhtes pluss pinktid Malviusele, kes tüki mitu head aastat tagasi Tallinnas lavastas.
Aga Svenskaga on alati tore ja meeldiv :)