Köhast

Minu elu parimad kaks päeva. Tõepoolest, mul ei ole nii lõbus ja nii põnev juba ammu-ammu olnud. Päriselt ka. Teisipäeva hommikul ärkasin ülesse ja mõtlesin, et kas tõepoolest on võimalik, et ühel inimesel nii paha olla saab? Taarusin vannituppa ja vaatasin peeglisse... kohutav... läksin kööki istusin maha ja mõtlesin... eieieieieiei... nii ei saa ja lasin kuuldavale köha, mis kogu veel magava naabruskonna ülesse äratas. Siis köhisin natuke veel ja helistasin tööle - ma täna ei tule...
Ja nii ma oma teisipäeva ja kolmapäeva veetsingi. Köhides, aevastades, köharohtu võttes ja aretades, milliste käepäraste vahenditega oma köhahooge taltsutada.
Ma ei jää enam kunagi haigeks!!!

Tänan kõiki neid kes mulle kaudselt ja lähedaselt haiguses toeks olid, ehk Musi, Carol, Tim, Julia, Clive, Stuart, Simon (kes ka haige oli) ning Hele ja Kristjan, kes hea Terminaatori loodud laulu sisse laulsid.

Nädalavahetusest

Kui nädalavahetus on lääääbi,
siis kellegil ei tule tunda hääääbi...

Nii laulis mu kallite vanemate ülemine naaber hr. CoolD kunagi ja ju laulab siiani... tervitan ta juba ette ära, siis pärast vähem jamamist.

Igatahes jahh, tegin sellel nädalavahetusel oma viimase vahetuse Fire Stationis, ning võib öelda, et superkangelase Baari-Ranno päevad on möödas. Oh ilus aeg... pole vaja hetkeks tarduda. Kuigi lõbus oli.

Francescal oli sünnipäev. Palju õnne talle, tore tüdruk tõepoolest. Niisiis otsustasime Fra, Tony ja Marceliga peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist ja paari kobedat poolehinna pinti välja minna. Farringdon ja Fabric, miks ka mitte? Kell kaks öösel... tiditiu-tiditiu muusika ja oma tabletimaailma lõksu langenud inimestega. Paras psihholoogiline-kultuurilile kogemus. Muljet ei jätnud aga koju jõudsin ikka kell 7 hommikul. Red Bull... tänan, et mu seedimise sassi keerasid. Lõbus ikkagi.




Laupäev oli pubipäev ja pubiöö... viimane. Peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist jäime veel Fire Stationisse paari kobedat poolehinna pinti nautima. Tšitt-tšätt kella viieni, ning vants-vants kodu poole. Minu pubipäevad leti taga on möödas.

Suurepärane päev... pühapäev... uni kella kaheteistkümneni ning nädalavahetuse väsimus on teinekord parimad, mis juhtuda võivad. Oled laisk ja kohtud Keiraniga. Käid hiinakas ning kinos. Film on muidugi natuke kõhe, aga see-eest väga hea. Siis laiskled veel natuke, tunned end mõnusasti ning lähed magama.



Ja siis sai esmaspäev. Töö... ja köha... köha on halb ja kell on palju.

Ja enne magaminekut mõtlen jälle oma musile, kes praegu Riias magab. Siis mõtlen emale, isale, Evelyle ja Getterile... pea pöördub kuidagi tihti ja kontrollimatult kodu poole :) Ja see on hea.

Eputamise ohtlikkusest

Tanane oppetund oli lihtne - ara eputa, kui tegelikult ei oska!!
Surfates intranetis ringi leidsin sealt abipalve:

"Radio Ga Ga needs some song quotes translating into Finnish for a competition on friday - if you could help us then can you email me please."

Hea inimesena motlesin kohe, et ohh miks ka mitte.
Aga nuud siis tolgime soome keelde lause:

"Fat bottomed girls, they make the rocking world go round"!

Tervitan soomlasi!

Fat Bottomed Girls-Queen

Ja nyyd SOOME KEELES!!!

Suurest armastusest ja tuvi-inimestest

Tana sai selle peale argatud, et toas oli jahedam kui viimastel paevadel ja vihma krabistas akna taga. See oli hea vaheldus, sest ei ole liiga soe ega teps mitte kulm.



Eile ohtul olin aga tunnistajaks mormoonide Suurele Armastusele.
Tegemist siis HBO uue veidra ja paris kobeda sarjaga "Big Love". Vaatasin seda ja motlesin, et kull on ikka mormoonimehe elu raske. Laed paari kolme naisega, toidad ja katad neid. Magatad koike kolme seni, kuni enam muud moodi ei saa, et peab Viagra najal oma kohustusi isalovi kombel taitma ja uleuldse kurnad ennast fuusiliselt ja vaimselt ara. Milleks votta kolme naist... milleks uldse naist votta... votke mees... nendega lihtsam... lahevad Liverpooli oma vanematele kulla ja jaavad sinna - palju kergem kui kolme naise tujutsemisi kannatada.

Tana seevastu olin tunnistajaks sellele, kuidas inimesed korraga tuvideks muutuvad.
Juhtus see nii, et ostsin endale louna pausi ajal hea kebabi ning tollerdasin Soho parki seda nautima. Korraga oli mu umber kuus tuvi, kes oma osa minu pitast tahtsid saada. Ihne idaeurooplasena jatsin nad loomulikult kuivale... endalgi vahe. Siis aga tuli samasse parki miski Pepsi Maxi promo uritus ning hakati suurtes kogustes tasuta Pepsit jagama. Laisa pohjaeurooplasena ei viitsinud ma ennast pusti ajada, kuid kus alles minu umber laks sahmimiseks. Nagu tuviparv olid koik inimesed jagajate umber ning noudsid oma osa. Laane-Eurooopa kombeid natuke tundes, tegin ma rahulikult oma suitsu lopuni, ajasin ennast pusti ning votsin oma purgi, kui suurem tuvi-inimesi laiali oli lennanud ning jalutasin paabulinnu kombel toole tagasi.

Oj Bjorg, tervitan sind sinu laheda nime parast ja Simon'ile head reisi saksa!

(tappidega tahed saabuvad hiljem DHL-iga ;)

Lihtsalt heast olemisest

Lihtsalt hea on olla.
Ilm on selline, nagu seda pole juba ammu nähtud. Päike paistab ja inimesed pesevad ennastunustavalt autosid.
Lihtsalt hea on olla ja see ongi kõik.

Tervitan Karelit, kes mind reedel endaga välja kaasa võttis ja Pink-i kes ei taha olla rumal tüdruk... mina ka ei taha rumal tüdruk olla.

Pink-Stupid Girls

Soojast ilmast ja Iraani jalgpalli lipust

Ooo nii kuum on tunne... Nadalavahetus tuleb paikeseline ja soe-soe-soe. Temperatuur touseb kuni +31 kraadini ning inimesed on hullumas suvekuumusest. Absoluutselt nauditav valis-ilm. Kui ma ei hakkaks nadalavahetusel tegelema oma salajase idenditeedi olemusega ehk toole hakkab SUPER Baari-Ranno.
No tegelikult on tosiasi see, et superkangelane korjab sealt pikkamisi oma kodinaid kokku, sest uued tipud ning regioonid vajavad vallutamist ning ega ta ei viitsi selle januste aitamise bisnessiga vaga tegeleda ka... nojahh eriti kui arvestada seda, et selleks pole tal endal isiklikult oma naha paastmiseks enam vaja tegeleda kahh...

(ohohohoohhh egobuust toustis korraks toolilt lendu... nuud tagasi omas elemendis)

Aga ikkagi ei saa selle jargmise kuu aja jooksul sellest gloobaalsest jalgpalli uritusest mooda minemata jatta. Taiesti eneselegi piinlikust valmistades olen ma isegi juba natukene selle maaniaga kaasa lainud, ning eile "kohustuslikuks" Iraani meeskonna fanniks loosituna olen otsustanud oma "iidolmeeskonnale" igati abiks olla ning neid omal vaikesel moel ergutama hakata, ise selle ule uhkust tundes. Alustan sellest, et muretsen oma laua kohale suure Iraani lipu, mis juba kaugelt kontorisse sisenejate silma riivab. Paraku ei ole ma onneks/onnetusesk (ei ole veel otsustanud) esimese hooga veel avastanud kohta, kust vastava riigi lippu ima suurema vaevata hankida.

Tervituste rubriigist leiame me toredaid ja haid soove Stinder Bhogalile, kes mulle tana ilma igasuguste jamadeta ja laksult UK pangaarve arvas. Taaskord lahevad tervuitused lapsena onamisvoistluseid pidavale Andrele, selle parast et ta on brasiillane (tapsem info eelmises sissekandes) ja suutis Fire Stationi baaris poolteist kanistrit=£135 oma hooletuse ja meie tipide arvelt maha valada. Ning loomulikult tervitan oma MUSI, kes praegu Pariisis on... ma kohe tunnen ta lahedust!! Kallis oled!

Kontorirott brasiillastest ja jalgpallist (taas)

Tana ei meeldi mulle brasiillased. Kusjuures ma paari tunnen ja nendel ei ole vaga vigagi. Aga tosiselt viskas ule, kui sirvisin oma orkut.com-i communiteid (mida mul on tegelikult liigai palju kogunenud) ja mida ma naen - kommuunis Eesti Muusikali Tegijad on mingi Rio ajugeenius hullult portugalikeelseid teemasid aretama hakanud.
Kallis barsiillane - porugali keelt oskavad suuremalt jaolt ainult need inimesed, kes peavad oma kodumaaks Brasiiliat voi Portugali (ja ma EI valista neid inimesi, kes oma lobuks/vajaduseks on selle keele ise ara oppinud).

Nii palju siis sellest.
Vat nii juhtub, kui saad toolauale arvuti ja sul tekib mingi vaba moment. Kohe internetti ja orkutisse. Siis blogima ja kui teada saan, milline on siinne poliitika MSN suhtes.... kohe chattima :D Toeline kontorirott toepoolest. Isegi kohalikust osakonna jalgpalli kihlveo mangust votan osa. Ma ei teagi miks... lihtsalt... ja nuudsest olen loosi tahtel andunud Iraagi meeskonna austaja. Yay 4 me!

Aga jahh... jalgpallist ei saa siin hetkel ule ega umber. Palavik on nii korge, et termomeetrid plahvatavad. Garanteeritud on, et 5 minuti jooksul kuuled sa sona "football" vahemalt kaks korda, ning mone World Cupil osaleva riigi nimi jouab su korvu keskmiselt peale iga 7-9 minutit. Igatahes on mul hea meel, et kohalik jalgpalliheeros M. Rooney oma jala korda sai ning see kooluse-luumurru-huppeliigese-voi-mis-iganes skandaal labi sai. Inimesed on kohe palju roomsamad ning paike on ka eredam.

Paikeselise paeva puhul on mul hea meel oma tervitused edastada Carlosele, kes jousaalis kaib ning Andrele kes jumal teab mis veidral pohjusel mulle eile detailselt oma teisme-ea onaneerimisvoistluse kogemustest detailselt pajatas (ei olnud nii huvitav kui alguses lootsin).

Headest mõtetest ja popkultuuri võhiklikkusest

Mõnkord mõtled küll, et head mõtted ei saa teoks ning inimesed, kes sulle "good luck" ütlevad ei mõtle seda tegelikult päriselt ja sellest ei ole mitte mingit kasu. Tegelikult on ikkagi vist nii, et kui neid "good luck'e" parajasti sinu kontole laekub, ühel täiesti ootamatul võimalusel saad need välja lunastada. Ja seda on hea teada-tunda.

Muuhulgas avastasin täna, et peaksin tublisti harima ennast maailma popkultuuris laineid löövate inimeste osas. Käies ringi Madame Tussaud tõetruude vahakujude vahel avastasin omaks üllatuseks, et väga paljud nendest tüüpidest on mulle täiesti tundmatud, ning võiksid minu poolest olla naabri Valved. See mõte tekitas minus teadud määral piinlikust ning ajendas omakorda mõttele, et peaks ikkagi selle raamatu ära ostma, kus 1000 vingema popikooni pildid olemas... Waterloo metroojaama lähedal olevas raamatupoes maksab see kõigest £25...

Ja lõpetuseks ilmast... Suurepärased päevad lihtsalt pargis logelemiseks ja mõteteks, et "ilm ja mina oleme liiga ilusad, et tööd teha".

Tervituste rubriigi täidan parimate soovidega elunäinud naisele, kes Oxford Streetil ohjeldamatult suhkrut sõi, uuele Fire Stationi barmanile Tomasele ning Keiranile, kes mulle tasuta piletid Madame Tussaud'sse andis. Cheers to all of you!