Ilus, tore, romantiline ja kurb ka

Tegus nädal oli. Pikad ja hurmuäratavad võitlused tehnikaga, palju läbirääkimisi kaaskolleegidega, tuhandete muusikavideote kopeerimine, peistimine, enkoodimine ja transkoodimine... selle nimel et üle poole tööst saaks pikal pangapühal uuesti üle teha. Mägi on suur ja eesmärgini tuleb jõuda 6 päevaga. Edu mulle.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Päev, mida olin pikalt oodanud saabus eelmisel neljapäeval, kui saabus minu kallis Kiisu siia.
Üldiselt võib öelda, et ei olenud see päev just kõige rõõmsam ei päikesesüsteemi, planeedi maa ega ka meie kontori siseringi jaoks. Noh, Pluuto kaotas oma planeedi staatuse, Jessica Alba oma hamba ning Richard, tore säga, lahkus meie töökast kollektiivist teise töökasse kollektiivi. Aga mind need kohutavalt dramaatlised südmused väga ei kõigutanud, kuna mina ootasin seda päeva ammu ja miski ei saanud seda rikkuda.
Kell 19:47 seisis mu Kiisu Victoria rongijaamas niimoodi nagu poleks nelja kuud lahusolekut olemaski olnud... mulle tundus, et ta on seal kogu aeg seisnud :)
Igatahes oli tee ilus, tore ja romantiline. Nagu kõik need neli päeva, mis koos sai veedetud. Pubi, teater, klubi, buss, metroo, jaltuskäik koos vaatamisväärsustega (vaatamata Kiisu haigele jalale) - supersweet! Kusjuures kõige lahedam on see, et õppisin ise ka oma "kodulinna" paremini tundma.

Ja siis tuli pühapäev ja selle pärastlõuna ning aeg sai otsa... 16.47 istus Kiisu rongile ning kadus. Mulle jäid kõik need võõrad inimesed, töö, suurlinn ja tühjus hinges. Unenägu sai läbi, Ranno läks tööle, Kiisu lennukisse.
Pärast läks Ranno Schmidti mahitusel G-A-Y-sse ka, aga tundis ennast natuke ikkagi sellise blaaahhhina ning Schmidt kadus eniveis vägagi kiiresti kusagile vasakule ära. Pärast saatis sõnumi, et tal tuli melanhoolia hoog peale või midagi. Loodetavasti on ta nüüd siiski terve.

Kõrvalmärkusena olgu ära mainitud, et 23. Septembril kolin Anni ja Janiga kokku. Ning meie ühine kodu hakkab asetsema Battersea Powerstationi vahetus läheduses. Cool.

Tervitan naist, kes hommikul riigikogu ees sõna võttis.

Hommikusest tehnika tobedusest

Naiss... veri naiss indiid!
Ma tunnistan ausalt ulesse, et ma ei passinud eile kella kaheksani selleks tool ega hoidnud oma transkooderi katt selleks, et ta mulle hommikul teataks, et ta ei suutnud oo jooksul 240 videot umber kodeerida.
Ja mida mina nuud siis tegema pean? Vahtima lolli naoga pealt, kuidas see paeva jooksul teoks saab... oehh... moned paevad kisuvad ikka juba hommikust alates natuke kiiva, ja see ei tekita sellist ulevat meeleolu kohe mitte - arge kiusake mind seal uleval! Tanan!

Wokingust

Jee, palgapäev oli ära :)
Uued kingadki endale ostetud ja puha. Aga kas ei ole tüütu, et kui lähed hommikul tööle ja siis avastad, et paganas... tulebki tööd teha. Jama eks :)
Aga mulle siiski meeldib. Tuled peale tööd koju, istud maha ja paned Al Bundy kombel käe vöö vahele ja teed aaääähhh. Cool.
Wokingus käisin muuseas nädalavahetusel. Agnes kutus, mina läksin. Palju toredaid inimesi ja palju kodumaist tulivett. Seltskonnamängud ja kohalik ööklubi, mis sisaldas endast suurt roosas topis näitsikut, kes minuga tüli norima tuli. Ehh? Nagu mismõttes? Suutis minu blond peake mõelda, siis tuli turvamees ja vedas suure roosas topis näitsiku minema. Ähh? Nagu mismõttes? Ja siis tuli hommikul ärgates korralik kodumaine phmakas. Polegi sellist juba ammu tundnud... ei taha ka rohkem.
Aga muidu on kõik tore nagu ikka ja musi ka kahe päeva pärast Londonis minu juures ja see kõige toredam.
Ja tervitangi Agnest, kes mu Wokingusse vedas. Jaanat, kes Wokingus sünnipäeva pidas. Roosas topis suurt näitsikut, kes Wokingus turvade poolt minema veeti. Olge terved!

Emotsioon palgapaeva oodates:

TULE JUBAAAAAAAA!!
P.S. Palgapaev on homme :)

Tequila kodust ja enda kodu otsimisest

Vaatamata minu suurele ja labimoeldud plaanile kogu nadalavahetus viisakalt kodus olla ning asja rahulikult votta, suutsid mu armsad majakaaslased kogu asja peale monopoli mangu kihva keerata, kutsudes mind Brick Lane'ile curryt sooma.
Pakutud tehtud - korralik ohtusook valjaspool koduseinu ning kaks Cobra olu hammustust oli just see, mida ma tegelikult vajasin. Ja seltskondki oli meeldivalt meeldiv. Seda eriti pale ohtusooki, kui avastasime ennast olevat Tequila kodus. Just-just poisid ja plikad! Tequila on nuud kolinud Ida-Londonisse baari Green & Red ja ta kodu on taiesti pandav ning peremees oma suureparase valikuga vaga kulalislahke, andes sulle juua Casta olut, mahedat teravat, ning jattes su hommikul ilma igasugusest pohmellitundest. Nagu paris.

Vihmane puhapaeva ohtupoolik kuulus Janile, Ksenjale ning Annale, et panna paika edasine tegevuskava tulevase uhise kodu otsingule. Luhidalt voib asja kokku votta nii - oleme tagasi nullis, kuna igal inimesel omad tingimused ning omad soovid ning uleuldine blaaah... Vastus - no eks siis vaatame, kuidas asjad kujunevad... votame veel uhe olle... ei ole just eriti lootustandev. Eks paistab.

Tervitused MTV Kadrile, keda ma isiklikult kull ei tunne, kuid kes iidse Eesti kombekohaselt DI lugejatele 1/2 oma rinnapartiist demonstreeris ning mu ulemuse siin Londonis tsk-tsk-tsk tegema pani.
Muuseas DI! Kalle Kantpuks ei ole MTV toodang vaid Nickelodean'i oma! Taiesti teine maailm!!

Hedwig and the angry inch - Wicked little town(Tommy Gnosis)

Juba kaks nädalat oli mu riiulil Clive'i antud DVD filmiga Hedwig and the Angry Inch. Kaks nädalat ei suutnud ma ennast kokku võtta, et see film ära vaadata. No siis reede õhtul lõpuks lükkasin plaadi filmiga oma läpakasse ja vaatasin... vaatasin... vaatasin... ja meeldis. Hea soundtrack ja hea stoori täiesti sassi keeratud meesnaisest, kelle kuulsuse ja eneseotsingu tee on ühtaegu naljakas ning kurb. Good job!

Mul läheb hästi. Kuidas teil?

Tänase päeva küsimus - No mis teil seal toimub???
Ma päris täpselt ei tea, ainult seda, mis lehest lugesin ja telkust nägin.
Aga minu teooria on see, et venelased tahavad eestlasi välja suitsetada ja araablased jätkavad oma anti-lääne kampaaniat nii nagu nad seda kõige paremini oskavad. No ja siis veel igasugu muud jamad sinna otsa, millesse ma väga süvenevalt kirjutada hetkel ei viitsi.
Kuid fakt on, et kui soovid populaarsust juurde siis ela kohas, kus terrori ohu indeks taevasse tõstetakse. Võid kindel olla, et sinuga võtab rohkem inimesi ühendust kui tavaliselt. Nad küsivad kuidas sul läheb ja kas linn kus resideerun ikka veel alles on.
Tänan muret tundmast, olen elu ja tervise juures ning kõik majad Londonis ja selle übruses on alles. Isegi lennukeid oli õhtul õhus näha. Tundub, et plaanitud enneolematutes mõõtmetes massimõrv on ära hoitud... kui kogu see värk just enneolematutes mõõtmetes terrorismi hirmu meeldetuletamise kampaania ei olnud...
Aga kuidas teil seal suitsu sees elu on? Riided haisevad? Säilite nüüd kauem? On lootust, et kunagi ida suitsukate hajub?

Nende küsimustega tervitan kõiki Eesti suitsu kanu ja kalu. Ning kõiki oma ülemusi, kes kus erinevates Euroopa punktides viibides lennukitega täna Londonisse ei jõudnud. Tänase asemel näeme homme! Turvalist lendu ja head koju jõudmist!!

Uudishimust

Kas ignorance on ikka bliss?
Mõtlen siin praegu, kas on ikka vaja liiga palju teada. Oleks ju palju rahulikum olla nõnda, et mõned asjad jäävad minu eest varju... aga samas kui nad seal varjus on, kipun mina ikka neid sealt välja lohistama ning siis kirun ennast. Võib-olla on mul viimasel ajal lihtsalt igav olnud ning seetõttu otsin alternatiive ja pseudoprobleeme. Mine sa tea. Uudishimu pole patt, aga kassi tappis omatigi.

Tervitused Jõuluvanale, kelle tulekut Harrodsi kaubamajas juba eilsest ootama hakati. Mõned inimesed lihtsalt ei suuda suve lõppu ära oodata.

Issandkuitubli!!!

Olete kunagi uhendanud uhte arvutit teise arvutiga?
No kindlasti moned noogutavad ja teevad pff... so..?
Aga kas te olete kunagi uhendanud kahte arvutit, kui uks asub Londonis ja teine Vilniuses?
Hehee... vahemaks jai teid pfffitajaid...
Ja kui ma nuud utlen, et kogu selle uhendamise protsessi juures ei ole teil rohkemaid teadmisi kui, et kuidas avada interneti ja arvuti shut downi tegemata kinni panna? No umbes nagu minul (ma ei suuda oma bloogi enda piltigi ulesse riputada ju :)), kuidas siis toime tuleksite?

Mitte et ma kogu au ja kuulsust endale tahaks votta, aga krt... hakkama sain koos heade inimeste abiga. Vat sul ITimeest... imelihtne!!

Akude laadimisest

No vot siis sulle akude laadimist!
Isegi kui oled terve laupaeva ja puhapaeva meelidva inimese seltskonnas (ehk siis iseenda) olnud ja seda sajaga nautinud on esmaspaev ikka sinine. Fakt et valjas uduvihma sajab ei aita ka eriti, muudab asja ainult sinisemaks.

Aga igatahes oli mul meeldiv nadalavahetus. Reedel sai kyll Luigiga Firestationis jolgutud, ohtralt olut joodud ning hiljem Kaido, Andrew, Jo, Anni ja tema kahe poolakast tookaslasega G-A-Ys jalga keerutatud. Kuid laupaval kodus ahastusega avastades, et ma ikka natuke vanaks jaama hakkan, et kogu aeg pidu panna, otsustasin ulejaanud nadalavahetuse rahulikult votta ning see oli uskumatult monus. Me, Myself and I nautisime teineteise seltsi taiega, ning kogu viimaste nadalate virr-varri ma oma kehas enam ei tunne.

Bliss. Marko ja Aigar - tore oli teiega MSNis suhelda.
Luigi ja Neal, sorry, et laupaeval valja ei tulnud... ei suutnud. Teinekord :)

Brotheros Bearos

You tube ruulib oma huvitavate leidudega. No toepoolest... Vend Karu kreeka keeles... how much fun!
Minu nadalavahetuse fun :)

Mina... sisutühi...

Koidula minus nõudis pikemat puhkust ja eks ma siis andsin talle selle.
Aga aitab nüüd logelemisest. Viimane aeg jälle mõned read siia kirja panna.

Mis me siis räägime... hmm... hmm... ok... Ma pean... praegu korraks... ee... seal seisma, sest mul ei ole mitte midagi öelda...

Tervitused kõikidele nendele, kellega viimasest sissekandest selleni mu teed ristunud on. Olete toonud täidet mu ajutühjusesse.