Lumi sulas sama ruttu ära, kui ta kuuldavasti maha oli tulnud. Paar pärva peale mu tulekut kattis linna mingi ebamäärane hall löga. Praeguseks on see löga ka ära kadunud ja alles on jäänud puhas sopp.
Minu selleaastane jõulupeatükk hakkas reede õhtuga Liina juures, kus sai veini joodud, suupisteid näksitud ja muidu ennast mugavalt tuntud. Peale seda Inglite puhvetisse, kus sai jalga keerutatud ja vanade heade sõprade-tuttavatega jalga keerutatud ja viinakokse manustatud.
Järgmine päev sai natuke kosutud ning ennast korralikuks jõulusöögiorgiaks ette valmistatud - ja orgia oli :) Kugu suguvõsa kokku aetud ja laud lookas seda kõikse paremat. Minu eesmärk süüa nii palju, et Jaanipäevani vastu pidada vist isegi õnnestus :)
Ja sealt edasi Saaremaale. 3 päeva rahu ja vaikust ja veel head sööki. Supper!!
Niisiis - kõht täis ja kingituste pagas ka korralik. Järgmise jõulustressini on jäänud u. 350 päeva ;)
Tervitused kõigile keda siin näinud ja veel mitte näinud!
Päeva juhufraas by Helle Meri:
"Heategu on see, kui keegi jätab tahtliku pahateo tegemata"
27 detsember, 2006
20 detsember, 2006
London->Stanstead->Tallinn
Musi käis Londonis ja Londonis käisime me väljas ja reedel jõin natuke liiga palju. Laupäeval käisime Oxford Streetil shoppamas (pigem küll üleüldise rahvamassi tõttu 1m/h voolamas) ja siis jäi Musi haigeks, ning inspekteeris peaasjalikult mu voodi patja. Vaatamisväärsus seegi, sest mul on killer voodipesu :P.
Mina põetasin ja olin abiks Noelle'i uude pessa kolimiseks. Krt, kus sellel tüübil on 10 aastaga palju kola tekkinud. Kolimispiinaga aga kaasneb vähemalt suur õhtusöök ja muu materiaalne tänuavaldus mõneks ajaks (ma eeldan, et jookide näol :D), kui Londonisse tagasi lähen.
Ja-jahh poisid ja tüdrukud! Musi sai esmaspäevaks terveks ja koos veetsime suurepärase öö Stanstead'i viivas bussis, Stanstead'i lennujaamas ning siis varahommiku lennukis. Kell u. 12:15 astusin lennukist välja. Tervitasin külma ja lund, nautisin liiklusummikuid ning sain K-erakonna poolt Lasnamäe kanalis jõulutervitusi (paha hakkas...). Siis kodu, dush ja lebo omas voodis. Peale seda linna ja Angelisse teed jooma. Oh kui kodune :). Kodusest miljööst veel kodusemaks minnes läksin vanemate juurde sööma ja pläkutama... super esimene päev :)
Olgu mainitud, et praeguseks on mu lumevaimustus üle läinud :D. Mu jalavarjud ei ole sellisteks ilmadeks sobivad ja kindad on ka vajalikud.
Aga muidu... täitsa pandav :P
Päeva juhufraas by Musi:
"Milline puhkus! Suurema osa ajast ei saanud ma voodist väljagi!"
Mina põetasin ja olin abiks Noelle'i uude pessa kolimiseks. Krt, kus sellel tüübil on 10 aastaga palju kola tekkinud. Kolimispiinaga aga kaasneb vähemalt suur õhtusöök ja muu materiaalne tänuavaldus mõneks ajaks (ma eeldan, et jookide näol :D), kui Londonisse tagasi lähen.
Ja-jahh poisid ja tüdrukud! Musi sai esmaspäevaks terveks ja koos veetsime suurepärase öö Stanstead'i viivas bussis, Stanstead'i lennujaamas ning siis varahommiku lennukis. Kell u. 12:15 astusin lennukist välja. Tervitasin külma ja lund, nautisin liiklusummikuid ning sain K-erakonna poolt Lasnamäe kanalis jõulutervitusi (paha hakkas...). Siis kodu, dush ja lebo omas voodis. Peale seda linna ja Angelisse teed jooma. Oh kui kodune :). Kodusest miljööst veel kodusemaks minnes läksin vanemate juurde sööma ja pläkutama... super esimene päev :)
Olgu mainitud, et praeguseks on mu lumevaimustus üle läinud :D. Mu jalavarjud ei ole sellisteks ilmadeks sobivad ja kindad on ka vajalikud.
Aga muidu... täitsa pandav :P
Päeva juhufraas by Musi:
"Milline puhkus! Suurema osa ajast ei saanud ma voodist väljagi!"
14 detsember, 2006
Stars, Immigrant & Lakoonilisus
Paar paeva tagasi purskasin kolleegile valja yldlevinud moosimise sonad "Oh thanks! You're a star!". Parast pesin tund aega suud seebiga. On teaduslikult toestatud fakt, et ma ajan palju lolli juttu, aga midagi nii nomedat pole ma varem kova haalega valja olenud... piinlik.
Eile aga kaisin om National Insurance numbri intervjuul. Seda numbrit on vaja neil, kes tootavad, UK-s igasugu hyvesid taotleda ja maksudega mingeid sarke varke teha. Viimane kord, kui ennast nii immigrandina tundsin, oli siis kui mind konteinerisse topiti ja Mayflowerile smuugeldati. Poolteisttunnine tsurkade keskel ootamine ja formaalsuste loopimine ei ole mulle kunagi mokka mooda olnud ja seegi kord ei olnud erand. Aga vahemalt on see nyyd tehtud. Surun endal kappa.
Nyyd istun siin too juures ja loen minuteid toopaeva lopuni, siis saan Musiga kokku. Ta tuli eile Londonisse ja mul on hea meel. Ta on endiselt armas :)
Tervitused talle ja koigile neile, keda alates teisipaevast taas nagema hakkan seal mandri peal :) YES! I'm coming home 4 Xmas :)
Paeva juhufraas from eilne Metro:
"...It really is not your fault, your brain is telling you to do so..."
Post Scriptum: Kui ma veel lakoonilisem saan olla, annan teada!
Eile aga kaisin om National Insurance numbri intervjuul. Seda numbrit on vaja neil, kes tootavad, UK-s igasugu hyvesid taotleda ja maksudega mingeid sarke varke teha. Viimane kord, kui ennast nii immigrandina tundsin, oli siis kui mind konteinerisse topiti ja Mayflowerile smuugeldati. Poolteisttunnine tsurkade keskel ootamine ja formaalsuste loopimine ei ole mulle kunagi mokka mooda olnud ja seegi kord ei olnud erand. Aga vahemalt on see nyyd tehtud. Surun endal kappa.
Nyyd istun siin too juures ja loen minuteid toopaeva lopuni, siis saan Musiga kokku. Ta tuli eile Londonisse ja mul on hea meel. Ta on endiselt armas :)
Tervitused talle ja koigile neile, keda alates teisipaevast taas nagema hakkan seal mandri peal :) YES! I'm coming home 4 Xmas :)
Paeva juhufraas from eilne Metro:
"...It really is not your fault, your brain is telling you to do so..."
Post Scriptum: Kui ma veel lakoonilisem saan olla, annan teada!
11 detsember, 2006
Loid
Nadalavahetusel ei teinud midagi ja esmaspaeva hommik algas tuletorje hairega kontoris. Tuleb tegus nadal... I can tell.
Tegelikult lasin ennast pyhapaeval briti huumoril naerutada. Black Books. Kui voimalus on, siis vaadake ;)
Tervitused Musile, kes ylehomme siia maandub.
Paeva juhufraas by Manny from Black Boooks:
"It's my fault you put my hand in the toaster!"
Tegelikult lasin ennast pyhapaeval briti huumoril naerutada. Black Books. Kui voimalus on, siis vaadake ;)
Tervitused Musile, kes ylehomme siia maandub.
Paeva juhufraas by Manny from Black Boooks:
"It's my fault you put my hand in the toaster!"
09 detsember, 2006
Kontori joulupidu... tavaline labrakas ju...
Anni pani mulle kolmapaeva ohtul jalaga persse (upz... I said the P-word) ja teatas, et tema ei kavatase pealt passida, kuidas mina oma firma joulupeole minemata jatan. Ta tombas oma kapi sahtlid lahti ja pani mind riidesse. Kuuletusin nagu kastreeritud kutsikas, vaatasin siis ennast peeglist kord yhe ja kord teise kylje pealt... jain rahule, kuigi motlesin ikkagi, et ehhh... on siis nyyd vaja...
Kyllap vist ikkagi oli, sest pidu oli vinge, rahvas oli vaeva nainud (kell 17:00 oli meeste wc nagu naiste wc... parukad, meik... kogu teema...) ja koigi vaev sai ohtra joogikogusega ja Cuba Boys etteastega tasutud. Soleeriv kuubapoiss oli kusjuures oma etteaste lopuks laval taiesti alasti... :O
Igal juhul tapselt selline firma pidu, millest lehes loetud...
Loppkokkuvote - palju juua -> moistuslikkuse pidurid pealt lainud -> suutmine Oxford streetil ara eksida (2. korda poole aasta jooksul! KUIDAS VOIMALIK???) -> hommik kellegi porandal magamiskotis... It's university all over again!
Reedeks oli kontorist nagu katk yle kainud. Inimesed, need kes vaba paeva ei votnud, roomasid kuubikute vahel ringi ja vahetasid katkendlikke muljeid. Kell 12:30 said koik koju, kuna terve peav ei olnud meil siin elektrit...
Mina laksin ka koju ja magasin... kaua... kaua... valja...
06 detsember, 2006
Nii palju kysimusi, 1 vastus ja pesumasin vs telekas
Minu tanane paev tool -
Nemad:
"Kas sul on juba kostyym homseks joulupeoks olemas?"
"Mis sa endale homme selga paned?"
"Issand, ma pole veel joudnud enale pykstega sobivaid kingi muretseda! Kas sa paned oma riided homme kohe selga?"
"Kust sa oma asjad ostsid?"
Mina:
"Jah! Mul on koik labi moeldud! Ma osalen sellel kuradima glamm-rokk-joulu-bloody-peol nahtamatu mehe kostyymis! Haid joule!!"
Aga eile kui olin 25 minutit pesumasina ees istunud ja pingsalt jalginud, kuidas pesu seal sees keerleb-poorleb avastasin, et tegelikult oleks viimane aeg koju telekas muretseda...
Nemad:
"Kas sul on juba kostyym homseks joulupeoks olemas?"
"Mis sa endale homme selga paned?"
"Issand, ma pole veel joudnud enale pykstega sobivaid kingi muretseda! Kas sa paned oma riided homme kohe selga?"
"Kust sa oma asjad ostsid?"
Mina:
"Jah! Mul on koik labi moeldud! Ma osalen sellel kuradima glamm-rokk-joulu-bloody-peol nahtamatu mehe kostyymis! Haid joule!!"
Aga eile kui olin 25 minutit pesumasina ees istunud ja pingsalt jalginud, kuidas pesu seal sees keerleb-poorleb avastasin, et tegelikult oleks viimane aeg koju telekas muretseda...
05 detsember, 2006
Revolutsioonilised taasavastused.
Olen siin viimasel ajal moningaid revolutsioonilisi (taas)avastusi teinud.
1. Hirmus on elada maailmas, kus yhte suurriiki valitseb mortsukas ja teist idikas.
2. Ilma rahata on elu paris kurb ja lobuvaene. Tsiteerides Cartmani South Parkist: "Dude, the first law of physics say that anything fun costs at least 8 bucks."
3. Ma ei kannata stiilipidusid! Eriti, kui nende teemaks on stiil mida ma ei jaga ja endale tuleb muretseda autfit, mis on tavaliselt kallis ja mida sa toenaoliselt peale seda pidu mitte kunagi selga ei pane. Seekordseks teemaks "glam rock".
4. Poliitiline korrekstus ei ole enam korrekstsus. Tunnen ennast ahistatuna... lugege...
Tervitused Inglite buffetile, mis mineva nadalavahetus synnipaeva pidas. Palju onne, oleksin toonud nelke, kui oleksin seal olnud... nohh vahest hiljem siis :)
Paeva juhufraas by Simon:
As a devout Scientologist I would be offended if xmas decorations were put up in the office.
1. Hirmus on elada maailmas, kus yhte suurriiki valitseb mortsukas ja teist idikas.
2. Ilma rahata on elu paris kurb ja lobuvaene. Tsiteerides Cartmani South Parkist: "Dude, the first law of physics say that anything fun costs at least 8 bucks."
3. Ma ei kannata stiilipidusid! Eriti, kui nende teemaks on stiil mida ma ei jaga ja endale tuleb muretseda autfit, mis on tavaliselt kallis ja mida sa toenaoliselt peale seda pidu mitte kunagi selga ei pane. Seekordseks teemaks "glam rock".
4. Poliitiline korrekstus ei ole enam korrekstsus. Tunnen ennast ahistatuna... lugege...
Tervitused Inglite buffetile, mis mineva nadalavahetus synnipaeva pidas. Palju onne, oleksin toonud nelke, kui oleksin seal olnud... nohh vahest hiljem siis :)
Paeva juhufraas by Simon:
As a devout Scientologist I would be offended if xmas decorations were put up in the office.
04 detsember, 2006
Niisama
Reede ohtul laksin koju ja istusin seal natuke aega niisama. Istusin natuke veel niisama ja siis otsustasin, et ei viitsi niisama istuda. Tollerdaks siis juba kusagil ringi... niisama.
Ja siis ma tollerdasingi kesklinnas ringi... niisama... kohtusin paari uue inimesega, kes osutusid paris toredateks. Laupaeval kaisin yhe toreda inimesega ka veel kokku saamas... lihtsalt niisama, polnud midagi muud teha. Sain niipalju targemaks, et Highbury & Islingtoni's on palju imelikke pubisid ja meeletult halva teenindusega Itaalia restoran. Aga pizza oli paris hea.
Pyhapaeval aga olin rahulik ja ei kainud kusagil... peale seda kui olin parastloinal koju joudnud.
Ja niisama kiiresti kui tavaliselt oli jalle esmaspaev ja hommikul tuli kella peale argata, et Victoria line'iga toole kobistada.
Tervitused Darrenile. Liinale ka, sest ta sai mineva laupaev jalle aasta vanemaks.
Paeva juhufraas by Sister Marie from Popetown:
"Guess What! You'll never guess! It turns out that I actually AM a woman!!"
(Popetown detsembri keskepaigast alates MTV Eestis).
Ja siis ma tollerdasingi kesklinnas ringi... niisama... kohtusin paari uue inimesega, kes osutusid paris toredateks. Laupaeval kaisin yhe toreda inimesega ka veel kokku saamas... lihtsalt niisama, polnud midagi muud teha. Sain niipalju targemaks, et Highbury & Islingtoni's on palju imelikke pubisid ja meeletult halva teenindusega Itaalia restoran. Aga pizza oli paris hea.
Pyhapaeval aga olin rahulik ja ei kainud kusagil... peale seda kui olin parastloinal koju joudnud.
Ja niisama kiiresti kui tavaliselt oli jalle esmaspaev ja hommikul tuli kella peale argata, et Victoria line'iga toole kobistada.
Tervitused Darrenile. Liinale ka, sest ta sai mineva laupaev jalle aasta vanemaks.
Paeva juhufraas by Sister Marie from Popetown:"Guess What! You'll never guess! It turns out that I actually AM a woman!!"
(Popetown detsembri keskepaigast alates MTV Eestis).
01 detsember, 2006
1. Detsember
Kalendri jargi on 1. detsember. Ilma jargi oktoobri keskpaik voi siis lopp vahemalt.
Ylemaailmse AIDSI ja HIV paeva puhul jagati tool kondoome ja punaseid lindikesi, mida rinda panna. Avastasin ennast mottelt, et ma ei olegi paris tapselt aru saanud, kas lint kaib rinnas nendel, kes haiged on voi nendel, kes probleemist teadlikud. Jareldasin, et kuna ma ei ole tark, ei ole ka teadlik ning panin oma lindikese pykste tasku kylge. Siis on selline nii ja naa variant.
Teisipaeval kaisin Noelle'iga valjas ja nagu ikka lopeb temaga yhe pindi pruukimine peale toopaeva nii, et jouan koju kell 2 hommikul... Raske aga lobus :D
NB! Jargnev juhufraas on kontekstist valja rebitud ning jatab kohe kindlasti vale mulje!!
Paeva juhufraas by Jan:
"Lopetad kohe voi hoorud valjas edasi?"
Ja tervitused koigile! Eriti Jouluvanale!
Post Scriptum: Seda sissekannet on juba 9 korda parandatud ja publitseeritud, kuna autor ei oska kirjutada!!
Ylemaailmse AIDSI ja HIV paeva puhul jagati tool kondoome ja punaseid lindikesi, mida rinda panna. Avastasin ennast mottelt, et ma ei olegi paris tapselt aru saanud, kas lint kaib rinnas nendel, kes haiged on voi nendel, kes probleemist teadlikud. Jareldasin, et kuna ma ei ole tark, ei ole ka teadlik ning panin oma lindikese pykste tasku kylge. Siis on selline nii ja naa variant.
Teisipaeval kaisin Noelle'iga valjas ja nagu ikka lopeb temaga yhe pindi pruukimine peale toopaeva nii, et jouan koju kell 2 hommikul... Raske aga lobus :D
NB! Jargnev juhufraas on kontekstist valja rebitud ning jatab kohe kindlasti vale mulje!!
Paeva juhufraas by Jan:
"Lopetad kohe voi hoorud valjas edasi?"
Ja tervitused koigile! Eriti Jouluvanale!
Post Scriptum: Seda sissekannet on juba 9 korda parandatud ja publitseeritud, kuna autor ei oska kirjutada!!
27 november, 2006
Isikuparatu Fire Station ja hea sook
Eile kaisin yle pika-pika-pika aja Fire Stationis. Istusime kogu perekonnaga laua taha maha ja joime olut... (oetytar Getter joi siiski Coca't). Peale remonti on seal jube isikuparatu... isegi need uued inimesed, kes seal on, on kuidagi hallid ja igavad.
Muidu oli tore nadal ja selle vahetus. Sai kaidud Notting Hilli turul, kuhu ma siiani ei olnud joudnud. Avastasin muuhulgas ka, et siin riigis ikkagi saab korralikult toituda. Ma lihtsalt ei oska osta, valida ega teha :) Kuid ajhukartulid-ribid, mis reede ohtul valmisid olid kyll justkui kodus. Namm. Lambast ei hakka raakimagi... ema voiks tihedamini siin kaia ja syya teha :P.
Aga nyyd jalle tagasi oma tavaparase Londoni rytmi juurde... Too-kodu-too-kodu... vahepeal valjas... jne... ehh...
Paeva juhufraas by... Savona street kollektiiv:
"Keep your eyes on your ball!"
Muidu oli tore nadal ja selle vahetus. Sai kaidud Notting Hilli turul, kuhu ma siiani ei olnud joudnud. Avastasin muuhulgas ka, et siin riigis ikkagi saab korralikult toituda. Ma lihtsalt ei oska osta, valida ega teha :) Kuid ajhukartulid-ribid, mis reede ohtul valmisid olid kyll justkui kodus. Namm. Lambast ei hakka raakimagi... ema voiks tihedamini siin kaia ja syya teha :P.
Aga nyyd jalle tagasi oma tavaparase Londoni rytmi juurde... Too-kodu-too-kodu... vahepeal valjas... jne... ehh...
Paeva juhufraas by... Savona street kollektiiv:
"Keep your eyes on your ball!"
24 november, 2006
mina tool, nemad linnas, rahakott pubis
Koik ok. Reede on jalle kaes.
Esmaspaeval saabusid siia mu vanemad, ode ja Getter. Sellel ajal kui kogu mu perekonavahmiil (teisipaevast alates) 12-tunniseid tiire Londoni peal teeb, raban mina tood teha. Ja nii esmaspaevast reedeni.
Vahepeal suutsin oma rahakoti ara kaotada... ja siis vahepeal suutsin selle ka ylesse leida. Koik asjad olid olemas ja alles. Vahemalt pool aastat ei kaota ma enam seda kusagile pubisse uuesti ara, sest rahakotita on elu kurb. Ja transpordi eest tuleb poole suuremaid summasid valja kaia.
Tervitused Mason Arms'i meeskonnale, kes mu rahakoti tagastasid, vahmiilile, kes suudab 12 tunniseid tiire oues teha ning sopradele-tuttavatele, keda ammu nainud ei ole.
Paeva juhufraas from MTV Baltic Networks margilt:
"Young Dumb and full of cum"
Panin selle margi oma olakoti peale, muidu rahvas ei saa akki aru kes/mis&milline ma olen.
Esmaspaeval saabusid siia mu vanemad, ode ja Getter. Sellel ajal kui kogu mu perekonavahmiil (teisipaevast alates) 12-tunniseid tiire Londoni peal teeb, raban mina tood teha. Ja nii esmaspaevast reedeni.
Vahepeal suutsin oma rahakoti ara kaotada... ja siis vahepeal suutsin selle ka ylesse leida. Koik asjad olid olemas ja alles. Vahemalt pool aastat ei kaota ma enam seda kusagile pubisse uuesti ara, sest rahakotita on elu kurb. Ja transpordi eest tuleb poole suuremaid summasid valja kaia.
Tervitused Mason Arms'i meeskonnale, kes mu rahakoti tagastasid, vahmiilile, kes suudab 12 tunniseid tiire oues teha ning sopradele-tuttavatele, keda ammu nainud ei ole.
Paeva juhufraas from MTV Baltic Networks margilt:
"Young Dumb and full of cum"
Panin selle margi oma olakoti peale, muidu rahvas ei saa akki aru kes/mis&milline ma olen.
21 november, 2006
Karu ja lesbibaar
Minu meelt on tana eriti lihtne lahutada.
Saatke mulle sisukas e-mail ja pange sinna loppu lause "Please bear with us".
Heh-heh-heehh... palun karu meiega... heh-eh... she said "karu"...
Aga muidu sai nadalavahetusel taas oues mangimas kaidud ning kylastatud sellist kohta nagu Escape. Vaatamata gay meeste rohkusele meenutas see puhvet miskiparast lesbi baari. Ei teagi miks.
Saatke mulle sisukas e-mail ja pange sinna loppu lause "Please bear with us".
Heh-heh-heehh... palun karu meiega... heh-eh... she said "karu"...
Aga muidu sai nadalavahetusel taas oues mangimas kaidud ning kylastatud sellist kohta nagu Escape. Vaatamata gay meeste rohkusele meenutas see puhvet miskiparast lesbi baari. Ei teagi miks.
16 november, 2006
Tahtedeseis soosib segadust
Tundub, et praegune tahtede seis soosib segadust... koikjal.
Transport siin linnas on tana voimatust veel voimatum ning inimesed jooksevad ringi nagu peata kanad. Viimane asjaolu teeb Oxford Streetil niigi raske inimliiklemise veel raskemaks ning vaatamata oma suureparaselt omandatud inimslaalomi oskustele olen tanase paeva jooksul ylalmainitud tanaval vahemalt iga teise vastutulijaga kokku porganud. Jube tyytu. Tekitab stressi... ja yle pika aja sajab ka korralikult.
Eile ohtul aga juhtus nii, et otsustasin mitte otse koju minna. Helistasin Noelle'ile, kes mind Andrew juurde kutsus. Tore oli yle pika aja molemaid jalle naha.
Tervitused siis ka neile molemile.
Paeva juhufraas by Andrew:
"Oh drama!"
Transport siin linnas on tana voimatust veel voimatum ning inimesed jooksevad ringi nagu peata kanad. Viimane asjaolu teeb Oxford Streetil niigi raske inimliiklemise veel raskemaks ning vaatamata oma suureparaselt omandatud inimslaalomi oskustele olen tanase paeva jooksul ylalmainitud tanaval vahemalt iga teise vastutulijaga kokku porganud. Jube tyytu. Tekitab stressi... ja yle pika aja sajab ka korralikult.
Eile ohtul aga juhtus nii, et otsustasin mitte otse koju minna. Helistasin Noelle'ile, kes mind Andrew juurde kutsus. Tore oli yle pika aja molemaid jalle naha.
Tervitused siis ka neile molemile.
Paeva juhufraas by Andrew:
"Oh drama!"
14 november, 2006
segane...
See oli yks imelik nadalavahetus. Ma ei ole isegi paris kindel, kas see yldse toimus voi mitte. Tundus teine kuidagi pikk ja ebakorraparane olevat.
Reede ohtu algas suure plahvatusega Soho Pitcher&Piano ylakorrusel, kuhu Firestationi aegadest teada tuntud Prue oli koik oma karvased ja sulelised sobrad-tuttavad kokku ajanud, et nendega enne oma Austraalia koju minemist hyvasti jatta. Kuna baariloomad ikka kokku hoiavad karistatakse sellistel puhkudel jooke maja kulul valja (ka endistele baari loomadele onneks). Vahepeal kaisin ara ka Edge'is, kuhu oli ennast maha istutanud Sven, keda on alati tore-tore naha :). Siis tagasi P&P-sse, sealt Luigiga edasi tyhja Heavenisse ning finisheerudes Fire'is... ja koju... liiga hilja/vara.
Uni oli hea, kuni helistas Simon ja kutsus Bruce Springsteen'i kontserdile. Miks ka mitte. Kark alla, pesema, riidesse, rongi peale ja kontserdile, mis oli oodatust hoopis teistsugusem ning ettekujutatust palju parem. Arvestades, et Bruuuuce (nagu rahvas aeg-ajalt armastas hyyda, jattes esimese hooga mulje, et mehe peale boooo-tatakse) on juba miski 60-le lahenev voi isegi yle taat, naeb ta liiga hea valja. Ja laulab sama vingelt nagu lapsepolvest meelde jaanud. Siis Simoniga veel Trash Palace'isse ning sealt koju.
Pyhapaev: arkasin liiga vara. Uimerdasin nagu peata kana ning laksin siis Anni initsiatiivlil Battersea Parki patseerima. Sygis on ilus. Magama!
Ja siis sai esmaspaev. Uued tuuled, uued hood ja inspiratsioon siit allpool :)
Tervitused Prule, kes peaks juba rohelisel mandril olema, Luigile, kes mind "tules" yleval hoidis, Simonile, kes Bruuuuce'ile kutsus, Jill'ile, kes piletid hankis.
Paeva juhufraas by Luigi
"You slut!"
PS! Tahtis!! Pildid tegi Anni!
Reede ohtu algas suure plahvatusega Soho Pitcher&Piano ylakorrusel, kuhu Firestationi aegadest teada tuntud Prue oli koik oma karvased ja sulelised sobrad-tuttavad kokku ajanud, et nendega enne oma Austraalia koju minemist hyvasti jatta. Kuna baariloomad ikka kokku hoiavad karistatakse sellistel puhkudel jooke maja kulul valja (ka endistele baari loomadele onneks). Vahepeal kaisin ara ka Edge'is, kuhu oli ennast maha istutanud Sven, keda on alati tore-tore naha :). Siis tagasi P&P-sse, sealt Luigiga edasi tyhja Heavenisse ning finisheerudes Fire'is... ja koju... liiga hilja/vara.
Uni oli hea, kuni helistas Simon ja kutsus Bruce Springsteen'i kontserdile. Miks ka mitte. Kark alla, pesema, riidesse, rongi peale ja kontserdile, mis oli oodatust hoopis teistsugusem ning ettekujutatust palju parem. Arvestades, et Bruuuuce (nagu rahvas aeg-ajalt armastas hyyda, jattes esimese hooga mulje, et mehe peale boooo-tatakse) on juba miski 60-le lahenev voi isegi yle taat, naeb ta liiga hea valja. Ja laulab sama vingelt nagu lapsepolvest meelde jaanud. Siis Simoniga veel Trash Palace'isse ning sealt koju.
Pyhapaev: arkasin liiga vara. Uimerdasin nagu peata kana ning laksin siis Anni initsiatiivlil Battersea Parki patseerima. Sygis on ilus. Magama!
Ja siis sai esmaspaev. Uued tuuled, uued hood ja inspiratsioon siit allpool :)
Tervitused Prule, kes peaks juba rohelisel mandril olema, Luigile, kes mind "tules" yleval hoidis, Simonile, kes Bruuuuce'ile kutsus, Jill'ile, kes piletid hankis.
Paeva juhufraas by Luigi
"You slut!"
PS! Tahtis!! Pildid tegi Anni!
10 november, 2006
Kolmandat neljapaeva jarjest... Elagu EM!
Eile oli Suure Kiivi lahkumise auks korraldatud trall. Koik EM-i tahtsamad ja vahemtahtsamad tegelinskid olid (juba kolmandat neljapaeva jarjest) kokku kogunenud, et sotsialiseeruda ning tasuta alkoholi sisse kallata. Keegi ei lasknud ennast kaks korda kutsuda ning hetkel on ymberringi nii vaikne. Kell on moned minutid 10 labi ja ma olen yks esimesi, eks toole joudis. Teen endale pai ja valmistun ette koverate nagudega inimesi tervitama.
Vahepeal on aga aeg jalle nii edasi lainud, et esmaspaevast on saanud jalle reede (oh imet eks).
Raporteerin - peale too ei ole midagi minu ellu mahtunud, mis teeb minust ysna igava inimese, kelle igapeavasesse marsruuti mahuvad ainult Kodu-Too-Kodu-Too-Kodu....jne (teisipaeval jousaal ka+Anniga kohalikus-pubis istumine ja naistejutu ajamine).
Kuid kodus on ka tore, vaatasin lopuks ara oktoobri alguses Eestist ostetud Soome filmi Matti. Oli se sit ihan hyvaa! Lobus Soome sell oli teine... poleks ta nii ebaintelligentne olnud, oleks tast isegi inimene saanud. Vahemalt lasi endast filmi vandata ja minul, Janil ning Annil oli nalja nabani :)
Tervitused koju! Natuke igatseb :) Ning Kiisule ning tervele perele, kes varsti koik Londonimaale kaima tulevad... ja siis Svenile, kes hetkel Londonis kaimas on.
Paeva juhufraas by Anni:
"Koike armast ei ole veel motet koju vedada"
(Julgen vaidlustada :P)
Vahepeal on aga aeg jalle nii edasi lainud, et esmaspaevast on saanud jalle reede (oh imet eks).
Raporteerin - peale too ei ole midagi minu ellu mahtunud, mis teeb minust ysna igava inimese, kelle igapeavasesse marsruuti mahuvad ainult Kodu-Too-Kodu-Too-Kodu....jne (teisipaeval jousaal ka+Anniga kohalikus-pubis istumine ja naistejutu ajamine).
Kuid kodus on ka tore, vaatasin lopuks ara oktoobri alguses Eestist ostetud Soome filmi Matti. Oli se sit ihan hyvaa! Lobus Soome sell oli teine... poleks ta nii ebaintelligentne olnud, oleks tast isegi inimene saanud. Vahemalt lasi endast filmi vandata ja minul, Janil ning Annil oli nalja nabani :)
Tervitused koju! Natuke igatseb :) Ning Kiisule ning tervele perele, kes varsti koik Londonimaale kaima tulevad... ja siis Svenile, kes hetkel Londonis kaimas on.
Paeva juhufraas by Anni:
"Koike armast ei ole veel motet koju vedada"
(Julgen vaidlustada :P)
06 november, 2006
Oli tore
No milleks on inimestel vaja enda kohta mingit ila ajada?
Eelmisel nadalal Sveni synnipaevalt bussiga koju soites istus minu korval keegi Bulgaaria poiss, kes vaga libedalt hakkas minuga juttu ajama. Raakis pikalt laialt, kuidas tema mooda maailma reisinud on ja kuidas tema HSBC pangas suuri tegusi korda saadab. Sellel reedel Pop Starzi ukse juures nagin seda sama noormeest uuesti... Jagas seal tahtsa naoga inimestele flaikusid... Palju onne talle karjaari redelil turnimisel.
Laupaeval aga korraldas Sveni sober Roger oma kodus suuremat sorti tralli, kuhu ta meeldiva inimesena ka koiki eestlasi kutsus. Viina ja muud alkoholi voolas ojadena, inimesi oli palju, mottetut juttu, ahhisidsid, ohohisid ning hahahaaasid lendas vasakule-paremale ning koigil oli lobus.
Pyhapaev moodus laisalt... voodis... meeldiv.
Uus nadal voib alata - mina jain eelmisega rahule ja elu voib edasi minna.
Eelmisel nadalal Sveni synnipaevalt bussiga koju soites istus minu korval keegi Bulgaaria poiss, kes vaga libedalt hakkas minuga juttu ajama. Raakis pikalt laialt, kuidas tema mooda maailma reisinud on ja kuidas tema HSBC pangas suuri tegusi korda saadab. Sellel reedel Pop Starzi ukse juures nagin seda sama noormeest uuesti... Jagas seal tahtsa naoga inimestele flaikusid... Palju onne talle karjaari redelil turnimisel.
Laupaeval aga korraldas Sveni sober Roger oma kodus suuremat sorti tralli, kuhu ta meeldiva inimesena ka koiki eestlasi kutsus. Viina ja muud alkoholi voolas ojadena, inimesi oli palju, mottetut juttu, ahhisidsid, ohohisid ning hahahaaasid lendas vasakule-paremale ning koigil oli lobus.
Pyhapaev moodus laisalt... voodis... meeldiv.
Uus nadal voib alata - mina jain eelmisega rahule ja elu voib edasi minna.
03 november, 2006
EMA on labi! Elagu EMA!!
Eile oli too juures rahulikum kui tavaliselt. Nimetagem seda vaikuseks enne tormi. Aga kui aus olla, siis suurt tormi minu jaoks nagu ei tulnudki. Tormi kaes kannatasid hoopis teised inimesed, kes oma ihu ja hinge ladusa suur-ylekande onnestumiseks olid ohverdanud.
Mina istusin koos EM osakonnaga ja Suure Kiiviga hollandi mekiga hetero-pubis ja vaatasin kogu tralli telekast, join olut ja olin valvel. Ma ei teadnud paris tapselt, miks ma valvel olin ja mida ma oleks pidanud tegema, kui mulle helistatakse ja oledakse: "Ranno! Nyyd on p***e majas! Tee midagi!!". Mu esimene instinkt oleks arvatavasti olenud, et korraldada tuleb suur draama ja paanika. Onneks keegi ei helistanud ja mina sain teist neljapaeva jarjest oma sotsiaalseid oskusi arendada tookaaslastega mingeldades (olgu margitud, et neljapaev on tavaliselt mu jousaali paev, kuhu ma teist nadalat jalle ei joudnud).
EMA on selleks aastaks labi! Elagu EMA!!
Tervitused seekord kogu mees- ja naiskonnale Leedu kontoris, sest nad on tublid ja toredad. Simonile, Stule ja Carolineile, sest... ee... nad on ka tublid ja toredad. Siis mu Vupsik-Kiisule, kes kogu tralli Kopenhaagenis oma silmapaariga kaes. No ja siis yldse koigile, kes on... ee... mmm... tublid ja toredad.
Paeva juhufraas by random gay man Old Comptonil:
"And there were 15 gay guys and a playstation. Nobody wanted to touch my I-Pod!"
Mina istusin koos EM osakonnaga ja Suure Kiiviga hollandi mekiga hetero-pubis ja vaatasin kogu tralli telekast, join olut ja olin valvel. Ma ei teadnud paris tapselt, miks ma valvel olin ja mida ma oleks pidanud tegema, kui mulle helistatakse ja oledakse: "Ranno! Nyyd on p***e majas! Tee midagi!!". Mu esimene instinkt oleks arvatavasti olenud, et korraldada tuleb suur draama ja paanika. Onneks keegi ei helistanud ja mina sain teist neljapaeva jarjest oma sotsiaalseid oskusi arendada tookaaslastega mingeldades (olgu margitud, et neljapaev on tavaliselt mu jousaali paev, kuhu ma teist nadalat jalle ei joudnud).
EMA on selleks aastaks labi! Elagu EMA!!
Tervitused seekord kogu mees- ja naiskonnale Leedu kontoris, sest nad on tublid ja toredad. Simonile, Stule ja Carolineile, sest... ee... nad on ka tublid ja toredad. Siis mu Vupsik-Kiisule, kes kogu tralli Kopenhaagenis oma silmapaariga kaes. No ja siis yldse koigile, kes on... ee... mmm... tublid ja toredad.
Paeva juhufraas by random gay man Old Comptonil:
"And there were 15 gay guys and a playstation. Nobody wanted to touch my I-Pod!"
02 november, 2006
Tagasi
Olgu siis alutsuseks oledud, et ma ei kolanud pea kuu aega jarjest Tallinna peal ringi. Kolasin yhe nadala. Tallinnast joudsin valja ka muuseas.
Joudsin Saaremaale ja puha.
Tore oli. Tore oli ka see, et suurema osa inimestest, keda ma naha soovisin sain yle kaeda. Kui mitte varasemate kokkuleppimiste pohjal, siis kas tanaval, kohvikus voi loomaaias (viimases ma muuseas ei kainud... lihtsalt valjend).
Kogu reisi voib kokku votta emotsiooniga - kodus on tore kaia :) Joulude ajal tulen uuesti.
Nyyd aga tagasi Londonimaal, kus raban endiselt tood teha, kain valjas ja chillin kodus, kus eile sai kuu aega seal elamisest tais. Superluks. Kui seal internet ka oleks (khmm... minu valja ajada) ning seinad yle varvitud saaks siis ei kobiseks ma mitte millegi yle. Koduse interneti puudumise tottu muuseas see pikk paus sisse tulnud ongi. Tool ei ole aega ega tahtmist blogida.
Aga jahh... muidu koik kenasti ja elu on lill... Aster vist...
Tervitused koigile, kes mulle selle kuu aja jooksul jalgu jaanud ja naeratama pannud. Teid on palju ja te teate kyll, kes olete ;)
Paeva juhufraas by Anni:
"Ja selle peale jooksis mu aju uksest valja ning jattis mind selle probleemiga yksi"
Joudsin Saaremaale ja puha.
Tore oli. Tore oli ka see, et suurema osa inimestest, keda ma naha soovisin sain yle kaeda. Kui mitte varasemate kokkuleppimiste pohjal, siis kas tanaval, kohvikus voi loomaaias (viimases ma muuseas ei kainud... lihtsalt valjend).
Kogu reisi voib kokku votta emotsiooniga - kodus on tore kaia :) Joulude ajal tulen uuesti.
Nyyd aga tagasi Londonimaal, kus raban endiselt tood teha, kain valjas ja chillin kodus, kus eile sai kuu aega seal elamisest tais. Superluks. Kui seal internet ka oleks (khmm... minu valja ajada) ning seinad yle varvitud saaks siis ei kobiseks ma mitte millegi yle. Koduse interneti puudumise tottu muuseas see pikk paus sisse tulnud ongi. Tool ei ole aega ega tahtmist blogida.
Aga jahh... muidu koik kenasti ja elu on lill... Aster vist...
Tervitused koigile, kes mulle selle kuu aja jooksul jalgu jaanud ja naeratama pannud. Teid on palju ja te teate kyll, kes olete ;)
Paeva juhufraas by Anni:
"Ja selle peale jooksis mu aju uksest valja ning jattis mind selle probleemiga yksi"
06 oktoober, 2006
1 nädal, 1 kolimine, 1 sõit
Jälle nädal möödunud ja vahepeal olen vahetanud kodu ning ka riiki.
Alustuseks olgu öeldud, et Suure Kiivi sünnipäev eelmisel neljapäeval oli edukas.
Kohal olid kõik tähtsad inimesed alates minust endast lõpetades Justin Tibmerlake'i teisikust wannabiiga, kes seal ringi sahmis ja kõigile oma käppa andis. Suurepärane dressuur oli poisil igatahes. Ainult tantsida ei osanud.
Reedel oli pool kontorit tühi ning need, kes Suure Kiivi või Paramount'i peol ei käinud vaatasid irvitades pealt, kuidas eelmise õhtu tööle tulnud peol käijad agoonias oma asju ajasid.
Laupäeval ja pühapäeval pakkisin oma asjad Brixtonis kokku ning kolisin sealt minema. Uus kodu on kolme toaline, seal on köök, wc-vannituba, "rõdu", esik, seinad, laed, laudpõrand. Super!
Eile hommikul isutusin aga lennukisse ning praegu istun kodus-kodus Lasnamäel, lähen kohe dushi alla ja siis linna peale.
Juhhuuu!
Alustuseks olgu öeldud, et Suure Kiivi sünnipäev eelmisel neljapäeval oli edukas.
Kohal olid kõik tähtsad inimesed alates minust endast lõpetades Justin Tibmerlake'i teisikust wannabiiga, kes seal ringi sahmis ja kõigile oma käppa andis. Suurepärane dressuur oli poisil igatahes. Ainult tantsida ei osanud.
Reedel oli pool kontorit tühi ning need, kes Suure Kiivi või Paramount'i peol ei käinud vaatasid irvitades pealt, kuidas eelmise õhtu tööle tulnud peol käijad agoonias oma asju ajasid.
Laupäeval ja pühapäeval pakkisin oma asjad Brixtonis kokku ning kolisin sealt minema. Uus kodu on kolme toaline, seal on köök, wc-vannituba, "rõdu", esik, seinad, laed, laudpõrand. Super!
Eile hommikul isutusin aga lennukisse ning praegu istun kodus-kodus Lasnamäel, lähen kohe dushi alla ja siis linna peale.
Juhhuuu!
18 september, 2006
Lessons
On toestatud fakt, et kindlasti ei saa minust maailma esiblogijat.
Pohjuseid on mitmeid:
1) Ma ei viitsi
2) Kodune wireless systeem yletab igasugsed olematuse piirid
3) Ma ei viitsi
ja moned pohjused on veel.
Pragu aga ootan ma minekut Suure Kiivi synnipaevale ning, kuna bussi valjumiseni on tund aega aega, siis otsustasin too juurde jaada ja aega kasulikult sisustada.
Suur Kiivi on tavakodanikele tuntud kui EM-i suur juht ja muidu lahe sell. Eks kunagi annan teada, kuidas ta synnipev valja kukkus.
Vahepeal aga olen ma saanud moned oppetunnid ka.
1) Brasiillased ei ole minu maitse
Paar nadalat tagasi, kui taaskord taiesti plaanivabalt linnas olin ja Kaidoga kokku pidin saama, siis nagin yhte, kellega kunagi veel paarimat nadalat tagasi Village'is tutvust sobitasin. Poiss astus ligi, tegi juttu. Raakis krishnadest ja joogast ning maailma rahust. Ta oli pealetykkiv ning kui teist brasiillast nagi siis hakkas kohe oma kodukeeles nendega juttu ajama. Hurraa! Kohtad brasiillast, kohtad kogu tema riiki. Tanan ei.
2) Unustajad on noudlikud
Need, kes ei tea, et ma sellel pyhapaeval Brixtonist Batterseasse kolin, siis votke see endale nyyd teadmiseks. Ma kolin! Kolin koos Jani ja Anniga ning meil saab hiiglama vahva olema!!
Meie maakler on aga hoopis isevarki puust. Ta helistab mulle pea iga paev, nouab raha ja dokumente, mis juba ammu temani on toimetatud ning iga paev lepime me ka kokku selles, et reedel (homme) kell 15:30 saame me tema kontoris kokku ning anname yle kogu puuduva raha ja puuduvad dokumendid. Ja iga kord kui oleme kokkulepped saavutanud vaidab ta rahunenult, et on koik ilusti kirja pannud ning et reedel naeme. Seda tegelikult ainul selleks, et mulle jargmisel paeval, samal ajal, sama noudlikult tagasi helistada.
3) Loe kaarti, millele sa sisse kirjutad!
Eile liikus mooda kontorit ringi kolm kaarti, kuhu oli viisakas haid soove sisse kirjutada. Suure Kiivi kaardile kirjutasin oma imeilusa kaekesega "Palju Onne Synnipaevaks". Koik oli ilus ja linnud laulsid. Teise kaardi sisse kirjutasin samuti ilusa kaekirjaga "Palju Onne Synnipaevaks". Olin rahul. Panin kaardi kinni ning lugesin "Sorry You Are Leaving".
Tervitan Deani synnipaeva puhul ning Cindy't kes lahkub.
Olge tugevad!
Pohjuseid on mitmeid:
1) Ma ei viitsi
2) Kodune wireless systeem yletab igasugsed olematuse piirid
3) Ma ei viitsi
ja moned pohjused on veel.
Pragu aga ootan ma minekut Suure Kiivi synnipaevale ning, kuna bussi valjumiseni on tund aega aega, siis otsustasin too juurde jaada ja aega kasulikult sisustada.
Suur Kiivi on tavakodanikele tuntud kui EM-i suur juht ja muidu lahe sell. Eks kunagi annan teada, kuidas ta synnipev valja kukkus.
Vahepeal aga olen ma saanud moned oppetunnid ka.
1) Brasiillased ei ole minu maitse
Paar nadalat tagasi, kui taaskord taiesti plaanivabalt linnas olin ja Kaidoga kokku pidin saama, siis nagin yhte, kellega kunagi veel paarimat nadalat tagasi Village'is tutvust sobitasin. Poiss astus ligi, tegi juttu. Raakis krishnadest ja joogast ning maailma rahust. Ta oli pealetykkiv ning kui teist brasiillast nagi siis hakkas kohe oma kodukeeles nendega juttu ajama. Hurraa! Kohtad brasiillast, kohtad kogu tema riiki. Tanan ei.
2) Unustajad on noudlikud
Need, kes ei tea, et ma sellel pyhapaeval Brixtonist Batterseasse kolin, siis votke see endale nyyd teadmiseks. Ma kolin! Kolin koos Jani ja Anniga ning meil saab hiiglama vahva olema!!
Meie maakler on aga hoopis isevarki puust. Ta helistab mulle pea iga paev, nouab raha ja dokumente, mis juba ammu temani on toimetatud ning iga paev lepime me ka kokku selles, et reedel (homme) kell 15:30 saame me tema kontoris kokku ning anname yle kogu puuduva raha ja puuduvad dokumendid. Ja iga kord kui oleme kokkulepped saavutanud vaidab ta rahunenult, et on koik ilusti kirja pannud ning et reedel naeme. Seda tegelikult ainul selleks, et mulle jargmisel paeval, samal ajal, sama noudlikult tagasi helistada.
3) Loe kaarti, millele sa sisse kirjutad!
Eile liikus mooda kontorit ringi kolm kaarti, kuhu oli viisakas haid soove sisse kirjutada. Suure Kiivi kaardile kirjutasin oma imeilusa kaekesega "Palju Onne Synnipaevaks". Koik oli ilus ja linnud laulsid. Teise kaardi sisse kirjutasin samuti ilusa kaekirjaga "Palju Onne Synnipaevaks". Olin rahul. Panin kaardi kinni ning lugesin "Sorry You Are Leaving".
Tervitan Deani synnipaeva puhul ning Cindy't kes lahkub.
Olge tugevad!
17 september, 2006
Vahekokkuvõte
Sellest on juba jupp aega möödas, kui ma Agnese ja seltskonnaga ühel reedesel õhtul Waterloos mingis restoranis pardikoiba järasin ja liiga palju veini ära jõin. Samuti on piisavalt vett merre voolanud sellest ajast, kui Noelle mind ühel teisipäeval Village'i lavale karaoket laulma ajas :O Oh häbi!!
Nädal on möödnud sellest, kui saabusin tagasi Vilniusest, kus ma ärajäänud peol käisin, aga kus muidu lõbus oli.
Ja alles see oli, kui ma üleeile Kareliga GAY-s ja selle Late versioonis käisin, siis koju läksin ning poolel koduteel Schmidt'iga Late'i sõna otseses mõttes tagasi jooksin, kuna ta tuli just Rootsist ja tal oli hirmus pissihäda. Ma siis jooksin temaga kaasa... ja ei andesta talle seda veel nii pea :D I don't do running!
Ja veel eile juhtus see, et istusime Kareli, Reimo ja Schmidt'iga Sohos ning jõime teed, hindasime möödakäijaid ja chillisme niisama. Pärast sai blowjob'i ka. Väga hea oli!! Karel tutvustas mulle seda imet reedel ja mulle hakkas päris meeldima. Algul kolme peale, pärast nelja peale kokku 24 blowjob'i, 6 mingit mood shoti ja siis veel kaks kannutäit mingit muud pikemat drinki. Väga popp! Ku-baari blowjob ruulib... ja kes siiani suurte silmadega seda loeb ja pead kratsib - blowjob on siiski shot-jook, nii et ärge kujutage endale liiga palju ette :D
Muidu aga selline töine ja rahulik olek. Ei miskit maailma raputavat ja põrutavat - töötan, järelikult olen :)
Olge terved kõik toredad inimesed! Ja ennekõike Reimo, kes lõpuks suutis ülesse leida mu ülbe alter-ego Rünno.
Päeva juhufraas by Reimo & Schmidt:
"Rünno vaata! Kampsunil on ilus tagumik!"
Nädal on möödnud sellest, kui saabusin tagasi Vilniusest, kus ma ärajäänud peol käisin, aga kus muidu lõbus oli.
Ja alles see oli, kui ma üleeile Kareliga GAY-s ja selle Late versioonis käisin, siis koju läksin ning poolel koduteel Schmidt'iga Late'i sõna otseses mõttes tagasi jooksin, kuna ta tuli just Rootsist ja tal oli hirmus pissihäda. Ma siis jooksin temaga kaasa... ja ei andesta talle seda veel nii pea :D I don't do running!
Ja veel eile juhtus see, et istusime Kareli, Reimo ja Schmidt'iga Sohos ning jõime teed, hindasime möödakäijaid ja chillisme niisama. Pärast sai blowjob'i ka. Väga hea oli!! Karel tutvustas mulle seda imet reedel ja mulle hakkas päris meeldima. Algul kolme peale, pärast nelja peale kokku 24 blowjob'i, 6 mingit mood shoti ja siis veel kaks kannutäit mingit muud pikemat drinki. Väga popp! Ku-baari blowjob ruulib... ja kes siiani suurte silmadega seda loeb ja pead kratsib - blowjob on siiski shot-jook, nii et ärge kujutage endale liiga palju ette :D
Muidu aga selline töine ja rahulik olek. Ei miskit maailma raputavat ja põrutavat - töötan, järelikult olen :)
Olge terved kõik toredad inimesed! Ja ennekõike Reimo, kes lõpuks suutis ülesse leida mu ülbe alter-ego Rünno.
Päeva juhufraas by Reimo & Schmidt:
"Rünno vaata! Kampsunil on ilus tagumik!"
29 august, 2006
Ilus, tore, romantiline ja kurb ka
Tegus nädal oli. Pikad ja hurmuäratavad võitlused tehnikaga, palju läbirääkimisi kaaskolleegidega, tuhandete muusikavideote kopeerimine, peistimine, enkoodimine ja transkoodimine... selle nimel et üle poole tööst saaks pikal pangapühal uuesti üle teha. Mägi on suur ja eesmärgini tuleb jõuda 6 päevaga. Edu mulle.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Päev, mida olin pikalt oodanud saabus eelmisel neljapäeval, kui saabus minu kallis Kiisu siia.
Üldiselt võib öelda, et ei olenud see päev just kõige rõõmsam ei päikesesüsteemi, planeedi maa ega ka meie kontori siseringi jaoks. Noh, Pluuto kaotas oma planeedi staatuse, Jessica Alba oma hamba ning Richard, tore säga, lahkus meie töökast kollektiivist teise töökasse kollektiivi. Aga mind need kohutavalt dramaatlised südmused väga ei kõigutanud, kuna mina ootasin seda päeva ammu ja miski ei saanud seda rikkuda.
Kell 19:47 seisis mu Kiisu Victoria rongijaamas niimoodi nagu poleks nelja kuud lahusolekut olemaski olnud... mulle tundus, et ta on seal kogu aeg seisnud :)
Igatahes oli tee ilus, tore ja romantiline. Nagu kõik need neli päeva, mis koos sai veedetud. Pubi, teater, klubi, buss, metroo, jaltuskäik koos vaatamisväärsustega (vaatamata Kiisu haigele jalale) - supersweet! Kusjuures kõige lahedam on see, et õppisin ise ka oma "kodulinna" paremini tundma.
Ja siis tuli pühapäev ja selle pärastlõuna ning aeg sai otsa... 16.47 istus Kiisu rongile ning kadus. Mulle jäid kõik need võõrad inimesed, töö, suurlinn ja tühjus hinges. Unenägu sai läbi, Ranno läks tööle, Kiisu lennukisse.
Pärast läks Ranno Schmidti mahitusel G-A-Y-sse ka, aga tundis ennast natuke ikkagi sellise blaaahhhina ning Schmidt kadus eniveis vägagi kiiresti kusagile vasakule ära. Pärast saatis sõnumi, et tal tuli melanhoolia hoog peale või midagi. Loodetavasti on ta nüüd siiski terve.
Kõrvalmärkusena olgu ära mainitud, et 23. Septembril kolin Anni ja Janiga kokku. Ning meie ühine kodu hakkab asetsema Battersea Powerstationi vahetus läheduses. Cool.
Tervitan naist, kes hommikul riigikogu ees sõna võttis.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Päev, mida olin pikalt oodanud saabus eelmisel neljapäeval, kui saabus minu kallis Kiisu siia.
Üldiselt võib öelda, et ei olenud see päev just kõige rõõmsam ei päikesesüsteemi, planeedi maa ega ka meie kontori siseringi jaoks. Noh, Pluuto kaotas oma planeedi staatuse, Jessica Alba oma hamba ning Richard, tore säga, lahkus meie töökast kollektiivist teise töökasse kollektiivi. Aga mind need kohutavalt dramaatlised südmused väga ei kõigutanud, kuna mina ootasin seda päeva ammu ja miski ei saanud seda rikkuda.
Kell 19:47 seisis mu Kiisu Victoria rongijaamas niimoodi nagu poleks nelja kuud lahusolekut olemaski olnud... mulle tundus, et ta on seal kogu aeg seisnud :)
Igatahes oli tee ilus, tore ja romantiline. Nagu kõik need neli päeva, mis koos sai veedetud. Pubi, teater, klubi, buss, metroo, jaltuskäik koos vaatamisväärsustega (vaatamata Kiisu haigele jalale) - supersweet! Kusjuures kõige lahedam on see, et õppisin ise ka oma "kodulinna" paremini tundma.
Ja siis tuli pühapäev ja selle pärastlõuna ning aeg sai otsa... 16.47 istus Kiisu rongile ning kadus. Mulle jäid kõik need võõrad inimesed, töö, suurlinn ja tühjus hinges. Unenägu sai läbi, Ranno läks tööle, Kiisu lennukisse.
Pärast läks Ranno Schmidti mahitusel G-A-Y-sse ka, aga tundis ennast natuke ikkagi sellise blaaahhhina ning Schmidt kadus eniveis vägagi kiiresti kusagile vasakule ära. Pärast saatis sõnumi, et tal tuli melanhoolia hoog peale või midagi. Loodetavasti on ta nüüd siiski terve.
Kõrvalmärkusena olgu ära mainitud, et 23. Septembril kolin Anni ja Janiga kokku. Ning meie ühine kodu hakkab asetsema Battersea Powerstationi vahetus läheduses. Cool.
Tervitan naist, kes hommikul riigikogu ees sõna võttis.
22 august, 2006
Hommikusest tehnika tobedusest
Naiss... veri naiss indiid!
Ma tunnistan ausalt ulesse, et ma ei passinud eile kella kaheksani selleks tool ega hoidnud oma transkooderi katt selleks, et ta mulle hommikul teataks, et ta ei suutnud oo jooksul 240 videot umber kodeerida.
Ja mida mina nuud siis tegema pean? Vahtima lolli naoga pealt, kuidas see paeva jooksul teoks saab... oehh... moned paevad kisuvad ikka juba hommikust alates natuke kiiva, ja see ei tekita sellist ulevat meeleolu kohe mitte - arge kiusake mind seal uleval! Tanan!
Ma tunnistan ausalt ulesse, et ma ei passinud eile kella kaheksani selleks tool ega hoidnud oma transkooderi katt selleks, et ta mulle hommikul teataks, et ta ei suutnud oo jooksul 240 videot umber kodeerida.
Ja mida mina nuud siis tegema pean? Vahtima lolli naoga pealt, kuidas see paeva jooksul teoks saab... oehh... moned paevad kisuvad ikka juba hommikust alates natuke kiiva, ja see ei tekita sellist ulevat meeleolu kohe mitte - arge kiusake mind seal uleval! Tanan!
21 august, 2006
Wokingust
Jee, palgapäev oli ära :)
Uued kingadki endale ostetud ja puha. Aga kas ei ole tüütu, et kui lähed hommikul tööle ja siis avastad, et paganas... tulebki tööd teha. Jama eks :)
Aga mulle siiski meeldib. Tuled peale tööd koju, istud maha ja paned Al Bundy kombel käe vöö vahele ja teed aaääähhh. Cool.
Wokingus käisin muuseas nädalavahetusel. Agnes kutus, mina läksin. Palju toredaid inimesi ja palju kodumaist tulivett. Seltskonnamängud ja kohalik ööklubi, mis sisaldas endast suurt roosas topis näitsikut, kes minuga tüli norima tuli. Ehh? Nagu mismõttes? Suutis minu blond peake mõelda, siis tuli turvamees ja vedas suure roosas topis näitsiku minema. Ähh? Nagu mismõttes? Ja siis tuli hommikul ärgates korralik kodumaine phmakas. Polegi sellist juba ammu tundnud... ei taha ka rohkem.
Aga muidu on kõik tore nagu ikka ja musi ka kahe päeva pärast Londonis minu juures ja see kõige toredam.
Ja tervitangi Agnest, kes mu Wokingusse vedas. Jaanat, kes Wokingus sünnipäeva pidas. Roosas topis suurt näitsikut, kes Wokingus turvade poolt minema veeti. Olge terved!
Uued kingadki endale ostetud ja puha. Aga kas ei ole tüütu, et kui lähed hommikul tööle ja siis avastad, et paganas... tulebki tööd teha. Jama eks :)
Aga mulle siiski meeldib. Tuled peale tööd koju, istud maha ja paned Al Bundy kombel käe vöö vahele ja teed aaääähhh. Cool.
Wokingus käisin muuseas nädalavahetusel. Agnes kutus, mina läksin. Palju toredaid inimesi ja palju kodumaist tulivett. Seltskonnamängud ja kohalik ööklubi, mis sisaldas endast suurt roosas topis näitsikut, kes minuga tüli norima tuli. Ehh? Nagu mismõttes? Suutis minu blond peake mõelda, siis tuli turvamees ja vedas suure roosas topis näitsiku minema. Ähh? Nagu mismõttes? Ja siis tuli hommikul ärgates korralik kodumaine phmakas. Polegi sellist juba ammu tundnud... ei taha ka rohkem.
Aga muidu on kõik tore nagu ikka ja musi ka kahe päeva pärast Londonis minu juures ja see kõige toredam.
Ja tervitangi Agnest, kes mu Wokingusse vedas. Jaanat, kes Wokingus sünnipäeva pidas. Roosas topis suurt näitsikut, kes Wokingus turvade poolt minema veeti. Olge terved!
14 august, 2006
Tequila kodust ja enda kodu otsimisest
Vaatamata minu suurele ja labimoeldud plaanile kogu nadalavahetus viisakalt kodus olla ning asja rahulikult votta, suutsid mu armsad majakaaslased kogu asja peale monopoli mangu kihva keerata, kutsudes mind Brick Lane'ile curryt sooma.
Pakutud tehtud - korralik ohtusook valjaspool koduseinu ning kaks Cobra olu hammustust oli just see, mida ma tegelikult vajasin. Ja seltskondki oli meeldivalt meeldiv. Seda eriti pale ohtusooki, kui avastasime ennast olevat Tequila kodus. Just-just poisid ja plikad! Tequila on nuud kolinud Ida-Londonisse baari Green & Red ja ta kodu on taiesti pandav ning peremees oma suureparase valikuga vaga kulalislahke, andes sulle juua Casta olut, mahedat teravat, ning jattes su hommikul ilma igasugusest pohmellitundest. Nagu paris.
Vihmane puhapaeva ohtupoolik kuulus Janile, Ksenjale ning Annale, et panna paika edasine tegevuskava tulevase uhise kodu otsingule. Luhidalt voib asja kokku votta nii - oleme tagasi nullis, kuna igal inimesel omad tingimused ning omad soovid ning uleuldine blaaah... Vastus - no eks siis vaatame, kuidas asjad kujunevad... votame veel uhe olle... ei ole just eriti lootustandev. Eks paistab.
Tervitused MTV Kadrile, keda ma isiklikult kull ei tunne, kuid kes iidse Eesti kombekohaselt DI lugejatele 1/2 oma rinnapartiist demonstreeris ning mu ulemuse siin Londonis tsk-tsk-tsk tegema pani.
Muuseas DI! Kalle Kantpuks ei ole MTV toodang vaid Nickelodean'i oma! Taiesti teine maailm!!
Pakutud tehtud - korralik ohtusook valjaspool koduseinu ning kaks Cobra olu hammustust oli just see, mida ma tegelikult vajasin. Ja seltskondki oli meeldivalt meeldiv. Seda eriti pale ohtusooki, kui avastasime ennast olevat Tequila kodus. Just-just poisid ja plikad! Tequila on nuud kolinud Ida-Londonisse baari Green & Red ja ta kodu on taiesti pandav ning peremees oma suureparase valikuga vaga kulalislahke, andes sulle juua Casta olut, mahedat teravat, ning jattes su hommikul ilma igasugusest pohmellitundest. Nagu paris.
Vihmane puhapaeva ohtupoolik kuulus Janile, Ksenjale ning Annale, et panna paika edasine tegevuskava tulevase uhise kodu otsingule. Luhidalt voib asja kokku votta nii - oleme tagasi nullis, kuna igal inimesel omad tingimused ning omad soovid ning uleuldine blaaah... Vastus - no eks siis vaatame, kuidas asjad kujunevad... votame veel uhe olle... ei ole just eriti lootustandev. Eks paistab.
Tervitused MTV Kadrile, keda ma isiklikult kull ei tunne, kuid kes iidse Eesti kombekohaselt DI lugejatele 1/2 oma rinnapartiist demonstreeris ning mu ulemuse siin Londonis tsk-tsk-tsk tegema pani.
Muuseas DI! Kalle Kantpuks ei ole MTV toodang vaid Nickelodean'i oma! Taiesti teine maailm!!
13 august, 2006
Hedwig and the angry inch - Wicked little town(Tommy Gnosis)
Juba kaks nädalat oli mu riiulil Clive'i antud DVD filmiga Hedwig and the Angry Inch. Kaks nädalat ei suutnud ma ennast kokku võtta, et see film ära vaadata. No siis reede õhtul lõpuks lükkasin plaadi filmiga oma läpakasse ja vaatasin... vaatasin... vaatasin... ja meeldis. Hea soundtrack ja hea stoori täiesti sassi keeratud meesnaisest, kelle kuulsuse ja eneseotsingu tee on ühtaegu naljakas ning kurb. Good job!
Juba kaks nädalat oli mu riiulil Clive'i antud DVD filmiga Hedwig and the Angry Inch. Kaks nädalat ei suutnud ma ennast kokku võtta, et see film ära vaadata. No siis reede õhtul lõpuks lükkasin plaadi filmiga oma läpakasse ja vaatasin... vaatasin... vaatasin... ja meeldis. Hea soundtrack ja hea stoori täiesti sassi keeratud meesnaisest, kelle kuulsuse ja eneseotsingu tee on ühtaegu naljakas ning kurb. Good job!
10 august, 2006
Mul läheb hästi. Kuidas teil?
Tänase päeva küsimus - No mis teil seal toimub???
Ma päris täpselt ei tea, ainult seda, mis lehest lugesin ja telkust nägin.
Aga minu teooria on see, et venelased tahavad eestlasi välja suitsetada ja araablased jätkavad oma anti-lääne kampaaniat nii nagu nad seda kõige paremini oskavad. No ja siis veel igasugu muud jamad sinna otsa, millesse ma väga süvenevalt kirjutada hetkel ei viitsi.
Kuid fakt on, et kui soovid populaarsust juurde siis ela kohas, kus terrori ohu indeks taevasse tõstetakse. Võid kindel olla, et sinuga võtab rohkem inimesi ühendust kui tavaliselt. Nad küsivad kuidas sul läheb ja kas linn kus resideerun ikka veel alles on.
Tänan muret tundmast, olen elu ja tervise juures ning kõik majad Londonis ja selle übruses on alles. Isegi lennukeid oli õhtul õhus näha. Tundub, et plaanitud enneolematutes mõõtmetes massimõrv on ära hoitud... kui kogu see värk just enneolematutes mõõtmetes terrorismi hirmu meeldetuletamise kampaania ei olnud...
Aga kuidas teil seal suitsu sees elu on? Riided haisevad? Säilite nüüd kauem? On lootust, et kunagi ida suitsukate hajub?
Nende küsimustega tervitan kõiki Eesti suitsu kanu ja kalu. Ning kõiki oma ülemusi, kes kus erinevates Euroopa punktides viibides lennukitega täna Londonisse ei jõudnud. Tänase asemel näeme homme! Turvalist lendu ja head koju jõudmist!!
Ma päris täpselt ei tea, ainult seda, mis lehest lugesin ja telkust nägin.
Aga minu teooria on see, et venelased tahavad eestlasi välja suitsetada ja araablased jätkavad oma anti-lääne kampaaniat nii nagu nad seda kõige paremini oskavad. No ja siis veel igasugu muud jamad sinna otsa, millesse ma väga süvenevalt kirjutada hetkel ei viitsi.
Kuid fakt on, et kui soovid populaarsust juurde siis ela kohas, kus terrori ohu indeks taevasse tõstetakse. Võid kindel olla, et sinuga võtab rohkem inimesi ühendust kui tavaliselt. Nad küsivad kuidas sul läheb ja kas linn kus resideerun ikka veel alles on.
Tänan muret tundmast, olen elu ja tervise juures ning kõik majad Londonis ja selle übruses on alles. Isegi lennukeid oli õhtul õhus näha. Tundub, et plaanitud enneolematutes mõõtmetes massimõrv on ära hoitud... kui kogu see värk just enneolematutes mõõtmetes terrorismi hirmu meeldetuletamise kampaania ei olnud...
Aga kuidas teil seal suitsu sees elu on? Riided haisevad? Säilite nüüd kauem? On lootust, et kunagi ida suitsukate hajub?
Nende küsimustega tervitan kõiki Eesti suitsu kanu ja kalu. Ning kõiki oma ülemusi, kes kus erinevates Euroopa punktides viibides lennukitega täna Londonisse ei jõudnud. Tänase asemel näeme homme! Turvalist lendu ja head koju jõudmist!!
09 august, 2006
Uudishimust
Kas ignorance on ikka bliss?
Mõtlen siin praegu, kas on ikka vaja liiga palju teada. Oleks ju palju rahulikum olla nõnda, et mõned asjad jäävad minu eest varju... aga samas kui nad seal varjus on, kipun mina ikka neid sealt välja lohistama ning siis kirun ennast. Võib-olla on mul viimasel ajal lihtsalt igav olnud ning seetõttu otsin alternatiive ja pseudoprobleeme. Mine sa tea. Uudishimu pole patt, aga kassi tappis omatigi.
Tervitused Jõuluvanale, kelle tulekut Harrodsi kaubamajas juba eilsest ootama hakati. Mõned inimesed lihtsalt ei suuda suve lõppu ära oodata.
Mõtlen siin praegu, kas on ikka vaja liiga palju teada. Oleks ju palju rahulikum olla nõnda, et mõned asjad jäävad minu eest varju... aga samas kui nad seal varjus on, kipun mina ikka neid sealt välja lohistama ning siis kirun ennast. Võib-olla on mul viimasel ajal lihtsalt igav olnud ning seetõttu otsin alternatiive ja pseudoprobleeme. Mine sa tea. Uudishimu pole patt, aga kassi tappis omatigi.
Tervitused Jõuluvanale, kelle tulekut Harrodsi kaubamajas juba eilsest ootama hakati. Mõned inimesed lihtsalt ei suuda suve lõppu ära oodata.
08 august, 2006
Issandkuitubli!!!
Olete kunagi uhendanud uhte arvutit teise arvutiga?
No kindlasti moned noogutavad ja teevad pff... so..?
Aga kas te olete kunagi uhendanud kahte arvutit, kui uks asub Londonis ja teine Vilniuses?
Hehee... vahemaks jai teid pfffitajaid...
Ja kui ma nuud utlen, et kogu selle uhendamise protsessi juures ei ole teil rohkemaid teadmisi kui, et kuidas avada interneti ja arvuti shut downi tegemata kinni panna? No umbes nagu minul (ma ei suuda oma bloogi enda piltigi ulesse riputada ju :)), kuidas siis toime tuleksite?
Mitte et ma kogu au ja kuulsust endale tahaks votta, aga krt... hakkama sain koos heade inimeste abiga. Vat sul ITimeest... imelihtne!!
07 august, 2006
Akude laadimisest
No vot siis sulle akude laadimist!
Isegi kui oled terve laupaeva ja puhapaeva meelidva inimese seltskonnas (ehk siis iseenda) olnud ja seda sajaga nautinud on esmaspaev ikka sinine. Fakt et valjas uduvihma sajab ei aita ka eriti, muudab asja ainult sinisemaks.
Aga igatahes oli mul meeldiv nadalavahetus. Reedel sai kyll Luigiga Firestationis jolgutud, ohtralt olut joodud ning hiljem Kaido, Andrew, Jo, Anni ja tema kahe poolakast tookaslasega G-A-Ys jalga keerutatud. Kuid laupaval kodus ahastusega avastades, et ma ikka natuke vanaks jaama hakkan, et kogu aeg pidu panna, otsustasin ulejaanud nadalavahetuse rahulikult votta ning see oli uskumatult monus. Me, Myself and I nautisime teineteise seltsi taiega, ning kogu viimaste nadalate virr-varri ma oma kehas enam ei tunne.
Bliss. Marko ja Aigar - tore oli teiega MSNis suhelda.
Luigi ja Neal, sorry, et laupaeval valja ei tulnud... ei suutnud. Teinekord :)
06 august, 2006
Mina... sisutühi...
Koidula minus nõudis pikemat puhkust ja eks ma siis andsin talle selle.
Aga aitab nüüd logelemisest. Viimane aeg jälle mõned read siia kirja panna.
Mis me siis räägime... hmm... hmm... ok... Ma pean... praegu korraks... ee... seal seisma, sest mul ei ole mitte midagi öelda...
Tervitused kõikidele nendele, kellega viimasest sissekandest selleni mu teed ristunud on. Olete toonud täidet mu ajutühjusesse.
16 juuli, 2006
Kurva-meelsetest poolakatest ja Oxfordist Camdenini
Küsimus: Kus on kurva kodu?
Vastus: Poolas
Tegelikult ka! Mina soovitaksin uurimusgrupil, kes Eesti Zibabwe ja muude eksootiliste riikidega õnnelike maade edetabelis tahaotsa lükkis, oma uurimustöö uuesti ja hoolikalt üle vaadata. Põhjus sellest, et poolakad ON kurvad. Nad ise rõhutavad seda pidevalt, kui omavahel räägivad. Õnnetud inimesed, tõepoolest.
Aga minul ei ole põhjust kurva-stada. Mina löötisin nädalavahetusel Oxfordis ning Camdenis ringi ega lasknud ennast millelgi nörritada.
Oxfordis oli muidkes kohalik Pride, mida oma silmaga kaemas sai käidud. Kohalikku marssi küll ei näinud, kuid päeva auks korraldatud üritusest sai küll osa võetud. Selline korralik simman oli teine. Karussell, suhkruvatt, kesisine muusika koledate dräägide esituses (loe maigutades). Nicki French oli ka muuseas laval (see tädi, kes ühel aastal Eurovisioonil põrus ja nüüd pisikestel lavadel pisikeste pedepoiste meeli lahutab), aga ma ise olin tema esinemise ajal WC-s.
Linn ise on meelidv ning sisuga. Kui ma seal kõrgharidust omandaksin, siis tõenäoliselt naudiksin oma olemist seal täiega. Vat nii.
Ja siis järjekordne laisk pühapäev. Minu lemmikpäev :) Seekord Camdenis eesmärgiga osta endale hunnik ilusaid riideid ning kott... ja ehk veel üht-teist-kolmandat, mis meeli erutab. Sain kolmenaelase vöö ning World Vibe CD. Päris hea on teine. Riided ja kott jäid seekord soetamata.
Siis sai veel At Pride Gallery (seekord mitte mingit seost paraadiga) katusel lebodatud, meeldiva seltskonna ning kanaburgeriga. Ohh elu-elu. Iga päev võiks olla pühapäev :)
Homme aga esmaspäev, tulemas on kõrgete temperatuuridega nädal ning selles vaimus tervitan oma EMA, homme oma juubelit tähistab. PALJU-PALJU-PALJU ÕNNE!!!!!
Vastus: Poolas
Tegelikult ka! Mina soovitaksin uurimusgrupil, kes Eesti Zibabwe ja muude eksootiliste riikidega õnnelike maade edetabelis tahaotsa lükkis, oma uurimustöö uuesti ja hoolikalt üle vaadata. Põhjus sellest, et poolakad ON kurvad. Nad ise rõhutavad seda pidevalt, kui omavahel räägivad. Õnnetud inimesed, tõepoolest.
Aga minul ei ole põhjust kurva-stada. Mina löötisin nädalavahetusel Oxfordis ning Camdenis ringi ega lasknud ennast millelgi nörritada.
Oxfordis oli muidkes kohalik Pride, mida oma silmaga kaemas sai käidud. Kohalikku marssi küll ei näinud, kuid päeva auks korraldatud üritusest sai küll osa võetud. Selline korralik simman oli teine. Karussell, suhkruvatt, kesisine muusika koledate dräägide esituses (loe maigutades). Nicki French oli ka muuseas laval (see tädi, kes ühel aastal Eurovisioonil põrus ja nüüd pisikestel lavadel pisikeste pedepoiste meeli lahutab), aga ma ise olin tema esinemise ajal WC-s.
Linn ise on meelidv ning sisuga. Kui ma seal kõrgharidust omandaksin, siis tõenäoliselt naudiksin oma olemist seal täiega. Vat nii.
Ja siis järjekordne laisk pühapäev. Minu lemmikpäev :) Seekord Camdenis eesmärgiga osta endale hunnik ilusaid riideid ning kott... ja ehk veel üht-teist-kolmandat, mis meeli erutab. Sain kolmenaelase vöö ning World Vibe CD. Päris hea on teine. Riided ja kott jäid seekord soetamata.
Siis sai veel At Pride Gallery (seekord mitte mingit seost paraadiga) katusel lebodatud, meeldiva seltskonna ning kanaburgeriga. Ohh elu-elu. Iga päev võiks olla pühapäev :)
Homme aga esmaspäev, tulemas on kõrgete temperatuuridega nädal ning selles vaimus tervitan oma EMA, homme oma juubelit tähistab. PALJU-PALJU-PALJU ÕNNE!!!!!
14 juuli, 2006
Töönädalast nr. 28
Järjekordne nädal on läinud nnnnagu-nnnnniuhhhti!
Esmaspäevast reedeni on üks väikene samm, kuhu mahub palju tööd, väsimust ja valu. Viimast sõna otseses mõttes.
Tundus, et viimane nädalavahetus lõi mu unegraafikule sellise põntsu, et suutsin ennast paika loksutada alles täna. Loomulikult olid mul imepärased visioonid sellest, kuidas ma iga päev otse töölt (või jõusaalist) koju lähen ning varakult ennast kotile sean. No ei õnnestunud kohe mitte. Teisipäeval olid kallid kollegid Leedust siin, ning kokkusulandumise eesmärgil oli tarvis nendega õhtust sööma minna ja kahtlasesse Soho rokibaari kahtlast briti underground rokibändi kuulama minna... kusjuures bänd oli päris hea... nii hea isegi, et ma nende nime enam ei mäleta. Ergo - kolmapäeval olin jälle väsinud nagu hooratud koll ja lisaks veel saabus külla migreen mis ennast neljapäevani minu peas vägagi mugavalt tundis. Polegi teist juba ammu tundnud...
Eile siis tegin triki ära, läksin kohe peale tööd koju ning sain magama päris mõistlikul ajal. Täna olin värske nagu kurk ning see tegi meele erksaks ning rõõmsaks.
Mu jõusaalimaaniast rääkides on mul selline tunne, et mu keha ei ole mu kalorite kaotamisest eriti vaimustuses. Väsimuse, töö ja peavalu kõrvalt olen leidnud aega õgida nagu rase naine. Ausõna, mu söögiisu on kolmekordistunud ning minu aju suudab mahutada tohutult palju mõtteid söögist. Isegi olen üllatunud. Huvitav mida Freud selle kohta küll ütleks.
Aga ma ei kurda... ei-ei... absoluutselt mitte, sest sellel nädalal õppisin, et magamine on üks parimaid tegevusi ning ma suudan mitte kade olla inimeste peale, kes neljapäeva õhtul kollegi viimast tööpäeva tähistades meeletult jõid ning lõbutsesid. Mina tundsin ennast täna hästi ja nemad mitte :D
Tervitused lähevad Eliisabeti saarelt Maarjamaale, kelle elanikud ühed õnnetumad maailmas on. Loodetavasti muudab võimalus alasti pargis alkoholi kaanida teid õnnelikemaks ning Eesti suudab nii mõnelegi Aafrika riigile 1:0 ära teha ja edetabelis paari pügala võrra tõusta.
Esmaspäevast reedeni on üks väikene samm, kuhu mahub palju tööd, väsimust ja valu. Viimast sõna otseses mõttes.
Tundus, et viimane nädalavahetus lõi mu unegraafikule sellise põntsu, et suutsin ennast paika loksutada alles täna. Loomulikult olid mul imepärased visioonid sellest, kuidas ma iga päev otse töölt (või jõusaalist) koju lähen ning varakult ennast kotile sean. No ei õnnestunud kohe mitte. Teisipäeval olid kallid kollegid Leedust siin, ning kokkusulandumise eesmärgil oli tarvis nendega õhtust sööma minna ja kahtlasesse Soho rokibaari kahtlast briti underground rokibändi kuulama minna... kusjuures bänd oli päris hea... nii hea isegi, et ma nende nime enam ei mäleta. Ergo - kolmapäeval olin jälle väsinud nagu hooratud koll ja lisaks veel saabus külla migreen mis ennast neljapäevani minu peas vägagi mugavalt tundis. Polegi teist juba ammu tundnud...
Eile siis tegin triki ära, läksin kohe peale tööd koju ning sain magama päris mõistlikul ajal. Täna olin värske nagu kurk ning see tegi meele erksaks ning rõõmsaks.
Mu jõusaalimaaniast rääkides on mul selline tunne, et mu keha ei ole mu kalorite kaotamisest eriti vaimustuses. Väsimuse, töö ja peavalu kõrvalt olen leidnud aega õgida nagu rase naine. Ausõna, mu söögiisu on kolmekordistunud ning minu aju suudab mahutada tohutult palju mõtteid söögist. Isegi olen üllatunud. Huvitav mida Freud selle kohta küll ütleks.
Aga ma ei kurda... ei-ei... absoluutselt mitte, sest sellel nädalal õppisin, et magamine on üks parimaid tegevusi ning ma suudan mitte kade olla inimeste peale, kes neljapäeva õhtul kollegi viimast tööpäeva tähistades meeletult jõid ning lõbutsesid. Mina tundsin ennast täna hästi ja nemad mitte :D
Tervitused lähevad Eliisabeti saarelt Maarjamaale, kelle elanikud ühed õnnetumad maailmas on. Loodetavasti muudab võimalus alasti pargis alkoholi kaanida teid õnnelikemaks ning Eesti suudab nii mõnelegi Aafrika riigile 1:0 ära teha ja edetabelis paari pügala võrra tõusta.
10 juuli, 2006
Maast linnas ja jalgpalli lõpust
Milline õnnistus on korraks linnast maale saada. Kohta, kus ei ole autosid, kus oravad pragistavad pähkleid ning jänkud põõsas paarituvad... ja nohh... kuulujutud räägivad, et mitte ainult jänkud ei mölla põõsas vaid... noh las ta olla, mina ei näinud ja teadlikult uurima ka ei läinud.
Ühesõnaga käisin eile Hamstead Heath'is. Suures-suures pargis, mis asetseb Põhja-Londonis. Ilm ei olnud esialgu küll suurem asi ning viimase aja kuumus on mind korralikult ära hellitanud. Ometigi oli kogu oleks seal nauditav. Avarad kodukootud maastikud käsikäes Lodr Of The Ringish tihedate metsadega ainult kiviviske kaugusel kesklinnast. Lisaks sellele veel karastav suplus tiigis, milles ei olnud kloorihaisugi.
Ja kõik see koos meeldiva seltkonna, järjekordse roséga ning kana-pasta salatiga, mida pidin sõrmedega sööma, kuna mingil hetkel otsustasin meeltesegaduses salatiga muretsetud kahvli minema visata.
Naturaalne ja orgaaniline... oehh.
Pilt by Karel
Ja siis tagasi linna, et seekordne jalgpalli hooaeg maha matta. Peied olid vinged, kuigi koos prantslastega itaallasi täis Sohos ringi käia ja oma kohta otsida, kus Allez Les Bleus! karjuda ei ole just kõige meeliülendavam (eriti kui minu "meeletut" jalgpalli huvi arvestades). Läks nagu läks ja hea et niigi läks. Itaallased võitsid, tegid terve öö läbi Londoni kesklinnas mürtsu ning täna oli ääretult rahulik linnas ringi liikuda.
Pilt by Karel
Oli järjekordne õnnestunud nädalavahetus, ning õppsin seda, et N2 buss läheb kohe Trafalgari lähedalt, ning kui juubeldavate itaallaste tõttu bussiliiklus ümber on suunatud saab natuke edasi minnes bussi peale, mis mind kohe ukse ette sõidutab. Ja lisaks sellele, et üks korralik noormes kannab endaga alati juukse geeli, vaha vms. kaasas, et peale ootamatut suplust oma uue soenduga pandav välja näha.
Nüüd olen aga väsinud ja tahan magada. Aga enne veel austan vingeid inimesi nagu nt. Anu Saagim, kes kuulu järgi oma Saare kodu õues hommikumantlisse mähitult Soomlaste peale karjus (õige kahh, mis nad siis trügivad meie õue peale kakerdama).
Head ööd!
Ühesõnaga käisin eile Hamstead Heath'is. Suures-suures pargis, mis asetseb Põhja-Londonis. Ilm ei olnud esialgu küll suurem asi ning viimase aja kuumus on mind korralikult ära hellitanud. Ometigi oli kogu oleks seal nauditav. Avarad kodukootud maastikud käsikäes Lodr Of The Ringish tihedate metsadega ainult kiviviske kaugusel kesklinnast. Lisaks sellele veel karastav suplus tiigis, milles ei olnud kloorihaisugi.
Ja kõik see koos meeldiva seltkonna, järjekordse roséga ning kana-pasta salatiga, mida pidin sõrmedega sööma, kuna mingil hetkel otsustasin meeltesegaduses salatiga muretsetud kahvli minema visata.
Naturaalne ja orgaaniline... oehh.
Pilt by Karel
Ja siis tagasi linna, et seekordne jalgpalli hooaeg maha matta. Peied olid vinged, kuigi koos prantslastega itaallasi täis Sohos ringi käia ja oma kohta otsida, kus Allez Les Bleus! karjuda ei ole just kõige meeliülendavam (eriti kui minu "meeletut" jalgpalli huvi arvestades). Läks nagu läks ja hea et niigi läks. Itaallased võitsid, tegid terve öö läbi Londoni kesklinnas mürtsu ning täna oli ääretult rahulik linnas ringi liikuda.
Pilt by Karel
Oli järjekordne õnnestunud nädalavahetus, ning õppsin seda, et N2 buss läheb kohe Trafalgari lähedalt, ning kui juubeldavate itaallaste tõttu bussiliiklus ümber on suunatud saab natuke edasi minnes bussi peale, mis mind kohe ukse ette sõidutab. Ja lisaks sellele, et üks korralik noormes kannab endaga alati juukse geeli, vaha vms. kaasas, et peale ootamatut suplust oma uue soenduga pandav välja näha.
Nüüd olen aga väsinud ja tahan magada. Aga enne veel austan vingeid inimesi nagu nt. Anu Saagim, kes kuulu järgi oma Saare kodu õues hommikumantlisse mähitult Soomlaste peale karjus (õige kahh, mis nad siis trügivad meie õue peale kakerdama).
Head ööd!
09 juuli, 2006
Kestvast nädalavahetusest
Pump it baby! Pump it!!
Ma käin nüüd jõusaalis ja ujumas. Tubli olen. Täna pidin jälle minema aga selgus et laupäeviti pannakse musklipumpamis asutus kell viis kinni, ning siis ei ole enam mõtet kell kaheksa ukse taha kraapima minna. Jälle targem.
Aga vahepeal on asjad ja elu nii kaugele läinud, et pea kogu Londonis elav Itaalia ja Prantsuse kogukond on ennast oma rahvuslippudesse mässinud ning ootavad himuralt homset. Eks siis paistab, kes jalgpalli karika koju toob ning kumb rahvusgrupp mööda tänavat paljalt ringi jooksb. Põnev-põnev.
Ise olen ma vahepeal rõõmu tundnud oma armsa Fire Stationi seltkonna. Kogu asi sai alguse sellest, kui neljapäeval Waterloo silla ääres rosed trimbatud sai. Jätkus kohtumine Reedel, kui Mad'i, Luigi ja Prue'ga Canary Warfi vallutades ning St. Paul'i lähistel mööda klubisid ringi tiirutades. Teele jäi ette muuseas ka koht, kus peeti Läti pidu. Oli selline imelik kusjuures. Koht oli urka moodi ning inimesed selles kuidagi... no nagu vanakooli kultuurimaja pidu oleks olnud.
Muljet aga avaldas Reflex oma stiilipuhta 80ndate stiili ning postiga, mille najal Prue'ga tantsides suure aplausi välja teenisime. Kraaps - kui eestlane ning pidevalt rääkiv austraallane kokku lasta... sünnib korralik ning sensuaalne postitants, mis ka professionaalid kadedaks ajavad. Ja samal ajal otsis pilk seda mulku, kust Olivia Newton John kohe-kohe välja kargab ning Xanadud laulma hakkab. Lõbus :)
Ja kogu jutu moraal on selles, et kui oled väsinud ning laupäevase õhtupooliku Kareli, Laurent'i ning Noelliga pargis ning Village's veedad, siis ei tasu N3 bussis magama jääda, kuna Herne Hillist öösel Brixtonisse tagasi saada on ilge nuhtlus!
Tervitused kõigile neile, kes üleval pool nimepidi ära märgitud sai!
Bless you all!
Ma käin nüüd jõusaalis ja ujumas. Tubli olen. Täna pidin jälle minema aga selgus et laupäeviti pannakse musklipumpamis asutus kell viis kinni, ning siis ei ole enam mõtet kell kaheksa ukse taha kraapima minna. Jälle targem.
Aga vahepeal on asjad ja elu nii kaugele läinud, et pea kogu Londonis elav Itaalia ja Prantsuse kogukond on ennast oma rahvuslippudesse mässinud ning ootavad himuralt homset. Eks siis paistab, kes jalgpalli karika koju toob ning kumb rahvusgrupp mööda tänavat paljalt ringi jooksb. Põnev-põnev.
Ise olen ma vahepeal rõõmu tundnud oma armsa Fire Stationi seltkonna. Kogu asi sai alguse sellest, kui neljapäeval Waterloo silla ääres rosed trimbatud sai. Jätkus kohtumine Reedel, kui Mad'i, Luigi ja Prue'ga Canary Warfi vallutades ning St. Paul'i lähistel mööda klubisid ringi tiirutades. Teele jäi ette muuseas ka koht, kus peeti Läti pidu. Oli selline imelik kusjuures. Koht oli urka moodi ning inimesed selles kuidagi... no nagu vanakooli kultuurimaja pidu oleks olnud.
Muljet aga avaldas Reflex oma stiilipuhta 80ndate stiili ning postiga, mille najal Prue'ga tantsides suure aplausi välja teenisime. Kraaps - kui eestlane ning pidevalt rääkiv austraallane kokku lasta... sünnib korralik ning sensuaalne postitants, mis ka professionaalid kadedaks ajavad. Ja samal ajal otsis pilk seda mulku, kust Olivia Newton John kohe-kohe välja kargab ning Xanadud laulma hakkab. Lõbus :)
Ja kogu jutu moraal on selles, et kui oled väsinud ning laupäevase õhtupooliku Kareli, Laurent'i ning Noelliga pargis ning Village's veedad, siis ei tasu N3 bussis magama jääda, kuna Herne Hillist öösel Brixtonisse tagasi saada on ilge nuhtlus!
Tervitused kõigile neile, kes üleval pool nimepidi ära märgitud sai!
Bless you all!
04 juuli, 2006
Kõigest, mis märkimist väärt
Ei, haigus ei murdnud mind maha ning viimase aja blogimisisu on olnud päris korralik. Aga mida sa blogid, kui viie rubla eest kuus ma korralikku WiFit siin ei saa.
Nohh, see selleks...
Jaanipäevast on juba nii palju möödas, et viinaviskamisest, lõkketusest ning jaanisneikidest ei olegi mõtet rääkida. Kuke ja Schmidtiga jalakeerutamisest Astorias ei ole ka enam midagi mainda... lõbus oli aga kui teatud kogus Smirnof Ice ikka niisama kehast läbi voolab, siis on natuke kurb ka.
Räägin parem sellest, kui tore on kui Londonis on lahedaid inimesi, kellega reedel kokku saada, Soho Square'il istuda ja shoppamisest rääkida. Siis suunduda edasi Degreesse, kus nelja naelaseid Mojitosid ja Bery Berry Iced Teasid kurgust alla valada. Ning kui aega üle jääb siis muljetada koledate inglise naiste ning kobedate, kuid tagumiketa inglise meeste üle. Anniga on alati lõbus.
Pilt by Karel
Tore on ka see, kui midagi korraldatake. Näiteks paraade, kus kõnnivad kõrvuti roosas aluspesus ning kortsus nahaga meesnaised, kuumad tuletõrjujad, kõhukad karutaadid ning nummid võrkpallurid ja see nimekiri võiks ausaltöeldes jätkuda ja jätkuda, sest kui lõpuks vihmavarjudega tantsivate kontorirottide kõrval Soho Square'i poole jalutasime käis minul pea sellest pillekraarist (või äkki kuumusest) ringi.
Pilt by Karel
Ja kui ka Sohos Square'il midagi vahvat korraldatakse, mis ilusaid mehepoegi kohale meelitab, siis seda parem. Silm puhkas... puhkas... :D. Õhtusöök itaalia buffe's valge veiniga, kiire baas viipekeelt, viimane drink Rupert Streetil... siis autoga otse ukse ette. Väga hästi korraldatud üritus indeed!
Eriti aga meeldivad mulle mu chill-grill pühapäevad, mis viimasel kolmel korral on mulle päris mokka mööda olnud. Ja-jahh ka need, kui ma lihtsalt kodus olin pesu pesin ja külmkappi koristasin. Seekord ajasin oma kondid siiski nelja seina vahelt välja, kuna ilm lihtsalt soosis seda. Sain hea vaate ja hea seltskonna osaliseks Oasis Health Clubi välibasseini ääres päikest võttes (mu outfit muidugi ei teinud mulle au... aga pruunim olen ikkagi nii et ei põe) ning tänasest olen selle klubi auväärt liige ja ostan endale homme ujumispüksid :D Vahepeatus Soho Square'il (tundub, et hea square on :) ) ning seejärel Eesti pidu vaheldumisi Gay Bingoga. Palju Eesti õlut... oh bliss... ning väääga väsitav esmaspäev.
Oli väärt nädalavahetus... oli küll... ja ma ei saa kedagi seekord selle eest nimeliselt tänama hakata, kuna list läheks liiga pikaks. Te teate ise, kes te mu nädalavahetuse meeletult toredaks muutsite :) Tähh
Nimeliselt tervitan seetõttu Äput, kuna ta on kollane ja tal on cool vanaema (paneb natuke geeni tehnoloogia imedele mõtlema kas pole?).
Nohh, see selleks...
Jaanipäevast on juba nii palju möödas, et viinaviskamisest, lõkketusest ning jaanisneikidest ei olegi mõtet rääkida. Kuke ja Schmidtiga jalakeerutamisest Astorias ei ole ka enam midagi mainda... lõbus oli aga kui teatud kogus Smirnof Ice ikka niisama kehast läbi voolab, siis on natuke kurb ka.
Räägin parem sellest, kui tore on kui Londonis on lahedaid inimesi, kellega reedel kokku saada, Soho Square'il istuda ja shoppamisest rääkida. Siis suunduda edasi Degreesse, kus nelja naelaseid Mojitosid ja Bery Berry Iced Teasid kurgust alla valada. Ning kui aega üle jääb siis muljetada koledate inglise naiste ning kobedate, kuid tagumiketa inglise meeste üle. Anniga on alati lõbus.
Pilt by Karel
Tore on ka see, kui midagi korraldatake. Näiteks paraade, kus kõnnivad kõrvuti roosas aluspesus ning kortsus nahaga meesnaised, kuumad tuletõrjujad, kõhukad karutaadid ning nummid võrkpallurid ja see nimekiri võiks ausaltöeldes jätkuda ja jätkuda, sest kui lõpuks vihmavarjudega tantsivate kontorirottide kõrval Soho Square'i poole jalutasime käis minul pea sellest pillekraarist (või äkki kuumusest) ringi.
Pilt by Karel
Ja kui ka Sohos Square'il midagi vahvat korraldatakse, mis ilusaid mehepoegi kohale meelitab, siis seda parem. Silm puhkas... puhkas... :D. Õhtusöök itaalia buffe's valge veiniga, kiire baas viipekeelt, viimane drink Rupert Streetil... siis autoga otse ukse ette. Väga hästi korraldatud üritus indeed!
Eriti aga meeldivad mulle mu chill-grill pühapäevad, mis viimasel kolmel korral on mulle päris mokka mööda olnud. Ja-jahh ka need, kui ma lihtsalt kodus olin pesu pesin ja külmkappi koristasin. Seekord ajasin oma kondid siiski nelja seina vahelt välja, kuna ilm lihtsalt soosis seda. Sain hea vaate ja hea seltskonna osaliseks Oasis Health Clubi välibasseini ääres päikest võttes (mu outfit muidugi ei teinud mulle au... aga pruunim olen ikkagi nii et ei põe) ning tänasest olen selle klubi auväärt liige ja ostan endale homme ujumispüksid :D Vahepeatus Soho Square'il (tundub, et hea square on :) ) ning seejärel Eesti pidu vaheldumisi Gay Bingoga. Palju Eesti õlut... oh bliss... ning väääga väsitav esmaspäev.
Oli väärt nädalavahetus... oli küll... ja ma ei saa kedagi seekord selle eest nimeliselt tänama hakata, kuna list läheks liiga pikaks. Te teate ise, kes te mu nädalavahetuse meeletult toredaks muutsite :) Tähh
Nimeliselt tervitan seetõttu Äput, kuna ta on kollane ja tal on cool vanaema (paneb natuke geeni tehnoloogia imedele mõtlema kas pole?).
21 juuni, 2006
Köhast
Minu elu parimad kaks päeva. Tõepoolest, mul ei ole nii lõbus ja nii põnev juba ammu-ammu olnud. Päriselt ka. Teisipäeva hommikul ärkasin ülesse ja mõtlesin, et kas tõepoolest on võimalik, et ühel inimesel nii paha olla saab? Taarusin vannituppa ja vaatasin peeglisse... kohutav... läksin kööki istusin maha ja mõtlesin... eieieieieiei... nii ei saa ja lasin kuuldavale köha, mis kogu veel magava naabruskonna ülesse äratas. Siis köhisin natuke veel ja helistasin tööle - ma täna ei tule...
Ja nii ma oma teisipäeva ja kolmapäeva veetsingi. Köhides, aevastades, köharohtu võttes ja aretades, milliste käepäraste vahenditega oma köhahooge taltsutada.
Ma ei jää enam kunagi haigeks!!!
Tänan kõiki neid kes mulle kaudselt ja lähedaselt haiguses toeks olid, ehk Musi, Carol, Tim, Julia, Clive, Stuart, Simon (kes ka haige oli) ning Hele ja Kristjan, kes hea Terminaatori loodud laulu sisse laulsid.
20 juuni, 2006
Nädalavahetusest
Kui nädalavahetus on lääääbi,
siis kellegil ei tule tunda hääääbi...
Nii laulis mu kallite vanemate ülemine naaber hr. CoolD kunagi ja ju laulab siiani... tervitan ta juba ette ära, siis pärast vähem jamamist.
Igatahes jahh, tegin sellel nädalavahetusel oma viimase vahetuse Fire Stationis, ning võib öelda, et superkangelase Baari-Ranno päevad on möödas. Oh ilus aeg... pole vaja hetkeks tarduda. Kuigi lõbus oli.
Francescal oli sünnipäev. Palju õnne talle, tore tüdruk tõepoolest. Niisiis otsustasime Fra, Tony ja Marceliga peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist ja paari kobedat poolehinna pinti välja minna. Farringdon ja Fabric, miks ka mitte? Kell kaks öösel... tiditiu-tiditiu muusika ja oma tabletimaailma lõksu langenud inimestega. Paras psihholoogiline-kultuurilile kogemus. Muljet ei jätnud aga koju jõudsin ikka kell 7 hommikul. Red Bull... tänan, et mu seedimise sassi keerasid. Lõbus ikkagi.
Laupäev oli pubipäev ja pubiöö... viimane. Peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist jäime veel Fire Stationisse paari kobedat poolehinna pinti nautima. Tšitt-tšätt kella viieni, ning vants-vants kodu poole. Minu pubipäevad leti taga on möödas.
Suurepärane päev... pühapäev... uni kella kaheteistkümneni ning nädalavahetuse väsimus on teinekord parimad, mis juhtuda võivad. Oled laisk ja kohtud Keiraniga. Käid hiinakas ning kinos. Film on muidugi natuke kõhe, aga see-eest väga hea. Siis laiskled veel natuke, tunned end mõnusasti ning lähed magama.
Ja siis sai esmaspäev. Töö... ja köha... köha on halb ja kell on palju.
Ja enne magaminekut mõtlen jälle oma musile, kes praegu Riias magab. Siis mõtlen emale, isale, Evelyle ja Getterile... pea pöördub kuidagi tihti ja kontrollimatult kodu poole :) Ja see on hea.
siis kellegil ei tule tunda hääääbi...
Nii laulis mu kallite vanemate ülemine naaber hr. CoolD kunagi ja ju laulab siiani... tervitan ta juba ette ära, siis pärast vähem jamamist.
Igatahes jahh, tegin sellel nädalavahetusel oma viimase vahetuse Fire Stationis, ning võib öelda, et superkangelase Baari-Ranno päevad on möödas. Oh ilus aeg... pole vaja hetkeks tarduda. Kuigi lõbus oli.
Francescal oli sünnipäev. Palju õnne talle, tore tüdruk tõepoolest. Niisiis otsustasime Fra, Tony ja Marceliga peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist ja paari kobedat poolehinna pinti välja minna. Farringdon ja Fabric, miks ka mitte? Kell kaks öösel... tiditiu-tiditiu muusika ja oma tabletimaailma lõksu langenud inimestega. Paras psihholoogiline-kultuurilile kogemus. Muljet ei jätnud aga koju jõudsin ikka kell 7 hommikul. Red Bull... tänan, et mu seedimise sassi keerasid. Lõbus ikkagi.
Laupäev oli pubipäev ja pubiöö... viimane. Peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist jäime veel Fire Stationisse paari kobedat poolehinna pinti nautima. Tšitt-tšätt kella viieni, ning vants-vants kodu poole. Minu pubipäevad leti taga on möödas.
Suurepärane päev... pühapäev... uni kella kaheteistkümneni ning nädalavahetuse väsimus on teinekord parimad, mis juhtuda võivad. Oled laisk ja kohtud Keiraniga. Käid hiinakas ning kinos. Film on muidugi natuke kõhe, aga see-eest väga hea. Siis laiskled veel natuke, tunned end mõnusasti ning lähed magama.
Ja siis sai esmaspäev. Töö... ja köha... köha on halb ja kell on palju.
Ja enne magaminekut mõtlen jälle oma musile, kes praegu Riias magab. Siis mõtlen emale, isale, Evelyle ja Getterile... pea pöördub kuidagi tihti ja kontrollimatult kodu poole :) Ja see on hea.
14 juuni, 2006
Eputamise ohtlikkusest
Tanane oppetund oli lihtne - ara eputa, kui tegelikult ei oska!!
Surfates intranetis ringi leidsin sealt abipalve:
"Radio Ga Ga needs some song quotes translating into Finnish for a competition on friday - if you could help us then can you email me please."
Hea inimesena motlesin kohe, et ohh miks ka mitte.
Aga nuud siis tolgime soome keelde lause:
"Fat bottomed girls, they make the rocking world go round"!
Tervitan soomlasi!
Surfates intranetis ringi leidsin sealt abipalve:
"Radio Ga Ga needs some song quotes translating into Finnish for a competition on friday - if you could help us then can you email me please."
Hea inimesena motlesin kohe, et ohh miks ka mitte.
Aga nuud siis tolgime soome keelde lause:
"Fat bottomed girls, they make the rocking world go round"!
Tervitan soomlasi!
13 juuni, 2006
Suurest armastusest ja tuvi-inimestest
Tana sai selle peale argatud, et toas oli jahedam kui viimastel paevadel ja vihma krabistas akna taga. See oli hea vaheldus, sest ei ole liiga soe ega teps mitte kulm.
Eile ohtul olin aga tunnistajaks mormoonide Suurele Armastusele.
Tegemist siis HBO uue veidra ja paris kobeda sarjaga "Big Love". Vaatasin seda ja motlesin, et kull on ikka mormoonimehe elu raske. Laed paari kolme naisega, toidad ja katad neid. Magatad koike kolme seni, kuni enam muud moodi ei saa, et peab Viagra najal oma kohustusi isalovi kombel taitma ja uleuldse kurnad ennast fuusiliselt ja vaimselt ara. Milleks votta kolme naist... milleks uldse naist votta... votke mees... nendega lihtsam... lahevad Liverpooli oma vanematele kulla ja jaavad sinna - palju kergem kui kolme naise tujutsemisi kannatada.
Tana seevastu olin tunnistajaks sellele, kuidas inimesed korraga tuvideks muutuvad.
Juhtus see nii, et ostsin endale louna pausi ajal hea kebabi ning tollerdasin Soho parki seda nautima. Korraga oli mu umber kuus tuvi, kes oma osa minu pitast tahtsid saada. Ihne idaeurooplasena jatsin nad loomulikult kuivale... endalgi vahe. Siis aga tuli samasse parki miski Pepsi Maxi promo uritus ning hakati suurtes kogustes tasuta Pepsit jagama. Laisa pohjaeurooplasena ei viitsinud ma ennast pusti ajada, kuid kus alles minu umber laks sahmimiseks. Nagu tuviparv olid koik inimesed jagajate umber ning noudsid oma osa. Laane-Eurooopa kombeid natuke tundes, tegin ma rahulikult oma suitsu lopuni, ajasin ennast pusti ning votsin oma purgi, kui suurem tuvi-inimesi laiali oli lennanud ning jalutasin paabulinnu kombel toole tagasi.
Oj Bjorg, tervitan sind sinu laheda nime parast ja Simon'ile head reisi saksa!
(tappidega tahed saabuvad hiljem DHL-iga ;)
Eile ohtul olin aga tunnistajaks mormoonide Suurele Armastusele.
Tegemist siis HBO uue veidra ja paris kobeda sarjaga "Big Love". Vaatasin seda ja motlesin, et kull on ikka mormoonimehe elu raske. Laed paari kolme naisega, toidad ja katad neid. Magatad koike kolme seni, kuni enam muud moodi ei saa, et peab Viagra najal oma kohustusi isalovi kombel taitma ja uleuldse kurnad ennast fuusiliselt ja vaimselt ara. Milleks votta kolme naist... milleks uldse naist votta... votke mees... nendega lihtsam... lahevad Liverpooli oma vanematele kulla ja jaavad sinna - palju kergem kui kolme naise tujutsemisi kannatada.
Tana seevastu olin tunnistajaks sellele, kuidas inimesed korraga tuvideks muutuvad.
Juhtus see nii, et ostsin endale louna pausi ajal hea kebabi ning tollerdasin Soho parki seda nautima. Korraga oli mu umber kuus tuvi, kes oma osa minu pitast tahtsid saada. Ihne idaeurooplasena jatsin nad loomulikult kuivale... endalgi vahe. Siis aga tuli samasse parki miski Pepsi Maxi promo uritus ning hakati suurtes kogustes tasuta Pepsit jagama. Laisa pohjaeurooplasena ei viitsinud ma ennast pusti ajada, kuid kus alles minu umber laks sahmimiseks. Nagu tuviparv olid koik inimesed jagajate umber ning noudsid oma osa. Laane-Eurooopa kombeid natuke tundes, tegin ma rahulikult oma suitsu lopuni, ajasin ennast pusti ning votsin oma purgi, kui suurem tuvi-inimesi laiali oli lennanud ning jalutasin paabulinnu kombel toole tagasi.
Oj Bjorg, tervitan sind sinu laheda nime parast ja Simon'ile head reisi saksa!
(tappidega tahed saabuvad hiljem DHL-iga ;)
11 juuni, 2006
Lihtsalt heast olemisest
Lihtsalt hea on olla.
Ilm on selline, nagu seda pole juba ammu nähtud. Päike paistab ja inimesed pesevad ennastunustavalt autosid.
Lihtsalt hea on olla ja see ongi kõik.
Tervitan Karelit, kes mind reedel endaga välja kaasa võttis ja Pink-i kes ei taha olla rumal tüdruk... mina ka ei taha rumal tüdruk olla.
Ilm on selline, nagu seda pole juba ammu nähtud. Päike paistab ja inimesed pesevad ennastunustavalt autosid.
Lihtsalt hea on olla ja see ongi kõik.
Tervitan Karelit, kes mind reedel endaga välja kaasa võttis ja Pink-i kes ei taha olla rumal tüdruk... mina ka ei taha rumal tüdruk olla.
09 juuni, 2006
Soojast ilmast ja Iraani jalgpalli lipust
Ooo nii kuum on tunne... Nadalavahetus tuleb paikeseline ja soe-soe-soe. Temperatuur touseb kuni +31 kraadini ning inimesed on hullumas suvekuumusest. Absoluutselt nauditav valis-ilm. Kui ma ei hakkaks nadalavahetusel tegelema oma salajase idenditeedi olemusega ehk toole hakkab SUPER Baari-Ranno.
No tegelikult on tosiasi see, et superkangelane korjab sealt pikkamisi oma kodinaid kokku, sest uued tipud ning regioonid vajavad vallutamist ning ega ta ei viitsi selle januste aitamise bisnessiga vaga tegeleda ka... nojahh eriti kui arvestada seda, et selleks pole tal endal isiklikult oma naha paastmiseks enam vaja tegeleda kahh...
(ohohohoohhh egobuust toustis korraks toolilt lendu... nuud tagasi omas elemendis)
Aga ikkagi ei saa selle jargmise kuu aja jooksul sellest gloobaalsest jalgpalli uritusest mooda minemata jatta. Taiesti eneselegi piinlikust valmistades olen ma isegi juba natukene selle maaniaga kaasa lainud, ning eile "kohustuslikuks" Iraani meeskonna fanniks loosituna olen otsustanud oma "iidolmeeskonnale" igati abiks olla ning neid omal vaikesel moel ergutama hakata, ise selle ule uhkust tundes. Alustan sellest, et muretsen oma laua kohale suure Iraani lipu, mis juba kaugelt kontorisse sisenejate silma riivab. Paraku ei ole ma onneks/onnetusesk (ei ole veel otsustanud) esimese hooga veel avastanud kohta, kust vastava riigi lippu ima suurema vaevata hankida.
Tervituste rubriigist leiame me toredaid ja haid soove Stinder Bhogalile, kes mulle tana ilma igasuguste jamadeta ja laksult UK pangaarve arvas. Taaskord lahevad tervuitused lapsena onamisvoistluseid pidavale Andrele, selle parast et ta on brasiillane (tapsem info eelmises sissekandes) ja suutis Fire Stationi baaris poolteist kanistrit=£135 oma hooletuse ja meie tipide arvelt maha valada. Ning loomulikult tervitan oma MUSI, kes praegu Pariisis on... ma kohe tunnen ta lahedust!! Kallis oled!
No tegelikult on tosiasi see, et superkangelane korjab sealt pikkamisi oma kodinaid kokku, sest uued tipud ning regioonid vajavad vallutamist ning ega ta ei viitsi selle januste aitamise bisnessiga vaga tegeleda ka... nojahh eriti kui arvestada seda, et selleks pole tal endal isiklikult oma naha paastmiseks enam vaja tegeleda kahh...
(ohohohoohhh egobuust toustis korraks toolilt lendu... nuud tagasi omas elemendis)
Aga ikkagi ei saa selle jargmise kuu aja jooksul sellest gloobaalsest jalgpalli uritusest mooda minemata jatta. Taiesti eneselegi piinlikust valmistades olen ma isegi juba natukene selle maaniaga kaasa lainud, ning eile "kohustuslikuks" Iraani meeskonna fanniks loosituna olen otsustanud oma "iidolmeeskonnale" igati abiks olla ning neid omal vaikesel moel ergutama hakata, ise selle ule uhkust tundes. Alustan sellest, et muretsen oma laua kohale suure Iraani lipu, mis juba kaugelt kontorisse sisenejate silma riivab. Paraku ei ole ma onneks/onnetusesk (ei ole veel otsustanud) esimese hooga veel avastanud kohta, kust vastava riigi lippu ima suurema vaevata hankida.
Tervituste rubriigist leiame me toredaid ja haid soove Stinder Bhogalile, kes mulle tana ilma igasuguste jamadeta ja laksult UK pangaarve arvas. Taaskord lahevad tervuitused lapsena onamisvoistluseid pidavale Andrele, selle parast et ta on brasiillane (tapsem info eelmises sissekandes) ja suutis Fire Stationi baaris poolteist kanistrit=£135 oma hooletuse ja meie tipide arvelt maha valada. Ning loomulikult tervitan oma MUSI, kes praegu Pariisis on... ma kohe tunnen ta lahedust!! Kallis oled!
08 juuni, 2006
Kontorirott brasiillastest ja jalgpallist (taas)
Tana ei meeldi mulle brasiillased. Kusjuures ma paari tunnen ja nendel ei ole vaga vigagi. Aga tosiselt viskas ule, kui sirvisin oma orkut.com-i communiteid (mida mul on tegelikult liigai palju kogunenud) ja mida ma naen - kommuunis Eesti Muusikali Tegijad on mingi Rio ajugeenius hullult portugalikeelseid teemasid aretama hakanud.
Kallis barsiillane - porugali keelt oskavad suuremalt jaolt ainult need inimesed, kes peavad oma kodumaaks Brasiiliat voi Portugali (ja ma EI valista neid inimesi, kes oma lobuks/vajaduseks on selle keele ise ara oppinud).
Nii palju siis sellest.
Vat nii juhtub, kui saad toolauale arvuti ja sul tekib mingi vaba moment. Kohe internetti ja orkutisse. Siis blogima ja kui teada saan, milline on siinne poliitika MSN suhtes.... kohe chattima :D Toeline kontorirott toepoolest. Isegi kohalikust osakonna jalgpalli kihlveo mangust votan osa. Ma ei teagi miks... lihtsalt... ja nuudsest olen loosi tahtel andunud Iraagi meeskonna austaja. Yay 4 me!
Aga jahh... jalgpallist ei saa siin hetkel ule ega umber. Palavik on nii korge, et termomeetrid plahvatavad. Garanteeritud on, et 5 minuti jooksul kuuled sa sona "football" vahemalt kaks korda, ning mone World Cupil osaleva riigi nimi jouab su korvu keskmiselt peale iga 7-9 minutit. Igatahes on mul hea meel, et kohalik jalgpalliheeros M. Rooney oma jala korda sai ning see kooluse-luumurru-huppeliigese-voi-mis-iganes skandaal labi sai. Inimesed on kohe palju roomsamad ning paike on ka eredam.
Paikeselise paeva puhul on mul hea meel oma tervitused edastada Carlosele, kes jousaalis kaib ning Andrele kes jumal teab mis veidral pohjusel mulle eile detailselt oma teisme-ea onaneerimisvoistluse kogemustest detailselt pajatas (ei olnud nii huvitav kui alguses lootsin).
Kallis barsiillane - porugali keelt oskavad suuremalt jaolt ainult need inimesed, kes peavad oma kodumaaks Brasiiliat voi Portugali (ja ma EI valista neid inimesi, kes oma lobuks/vajaduseks on selle keele ise ara oppinud).
Nii palju siis sellest.
Vat nii juhtub, kui saad toolauale arvuti ja sul tekib mingi vaba moment. Kohe internetti ja orkutisse. Siis blogima ja kui teada saan, milline on siinne poliitika MSN suhtes.... kohe chattima :D Toeline kontorirott toepoolest. Isegi kohalikust osakonna jalgpalli kihlveo mangust votan osa. Ma ei teagi miks... lihtsalt... ja nuudsest olen loosi tahtel andunud Iraagi meeskonna austaja. Yay 4 me!
Aga jahh... jalgpallist ei saa siin hetkel ule ega umber. Palavik on nii korge, et termomeetrid plahvatavad. Garanteeritud on, et 5 minuti jooksul kuuled sa sona "football" vahemalt kaks korda, ning mone World Cupil osaleva riigi nimi jouab su korvu keskmiselt peale iga 7-9 minutit. Igatahes on mul hea meel, et kohalik jalgpalliheeros M. Rooney oma jala korda sai ning see kooluse-luumurru-huppeliigese-voi-mis-iganes skandaal labi sai. Inimesed on kohe palju roomsamad ning paike on ka eredam.
Paikeselise paeva puhul on mul hea meel oma tervitused edastada Carlosele, kes jousaalis kaib ning Andrele kes jumal teab mis veidral pohjusel mulle eile detailselt oma teisme-ea onaneerimisvoistluse kogemustest detailselt pajatas (ei olnud nii huvitav kui alguses lootsin).
04 juuni, 2006
Headest mõtetest ja popkultuuri võhiklikkusest
Mõnkord mõtled küll, et head mõtted ei saa teoks ning inimesed, kes sulle "good luck" ütlevad ei mõtle seda tegelikult päriselt ja sellest ei ole mitte mingit kasu. Tegelikult on ikkagi vist nii, et kui neid "good luck'e" parajasti sinu kontole laekub, ühel täiesti ootamatul võimalusel saad need välja lunastada. Ja seda on hea teada-tunda.
Muuhulgas avastasin täna, et peaksin tublisti harima ennast maailma popkultuuris laineid löövate inimeste osas. Käies ringi Madame Tussaud tõetruude vahakujude vahel avastasin omaks üllatuseks, et väga paljud nendest tüüpidest on mulle täiesti tundmatud, ning võiksid minu poolest olla naabri Valved. See mõte tekitas minus teadud määral piinlikust ning ajendas omakorda mõttele, et peaks ikkagi selle raamatu ära ostma, kus 1000 vingema popikooni pildid olemas... Waterloo metroojaama lähedal olevas raamatupoes maksab see kõigest £25...
Ja lõpetuseks ilmast... Suurepärased päevad lihtsalt pargis logelemiseks ja mõteteks, et "ilm ja mina oleme liiga ilusad, et tööd teha".
Tervituste rubriigi täidan parimate soovidega elunäinud naisele, kes Oxford Streetil ohjeldamatult suhkrut sõi, uuele Fire Stationi barmanile Tomasele ning Keiranile, kes mulle tasuta piletid Madame Tussaud'sse andis. Cheers to all of you!
Muuhulgas avastasin täna, et peaksin tublisti harima ennast maailma popkultuuris laineid löövate inimeste osas. Käies ringi Madame Tussaud tõetruude vahakujude vahel avastasin omaks üllatuseks, et väga paljud nendest tüüpidest on mulle täiesti tundmatud, ning võiksid minu poolest olla naabri Valved. See mõte tekitas minus teadud määral piinlikust ning ajendas omakorda mõttele, et peaks ikkagi selle raamatu ära ostma, kus 1000 vingema popikooni pildid olemas... Waterloo metroojaama lähedal olevas raamatupoes maksab see kõigest £25...
Ja lõpetuseks ilmast... Suurepärased päevad lihtsalt pargis logelemiseks ja mõteteks, et "ilm ja mina oleme liiga ilusad, et tööd teha".
Tervituste rubriigi täidan parimate soovidega elunäinud naisele, kes Oxford Streetil ohjeldamatult suhkrut sõi, uuele Fire Stationi barmanile Tomasele ning Keiranile, kes mulle tasuta piletid Madame Tussaud'sse andis. Cheers to all of you!
28 mai, 2006
Vihmast ja jalgpallist
Sajab-sajab-sajab... täna ei sadanud ja see oli hea.
Praeguseks olen ära näinud ja omal nahal tunnetanud vist kõik erinevad vihmatüübid, mis maailmas olemas on ja seda 9 päeva vältel. Nüüd saan aru küll, miks seda saart uduseks ja vihmaseks kuningriigiks kutsutakse. Nagu erinevaid kohalikke ja eksporditud õllesorte on siin ka erinevaid kohalikke ja eksporditud vihmatüüpe. Aga üks joon on neil ühine - lähed välja ja enne kui arugi saad oled aluspesuni niiske ja sokid on läbi ligunenud. Ning kogu veelõbu kulminatsiooniks on köha ja tatine nina.
Niipaljukest siis kohalikest kommetest ilmast rääkimise näol.
------------------------------
Jalg+pall+planeet maa annavad kokku Jalgpalli MM-i. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et väga paljud inglise mehed ja naised ei seksi, kuna jalgpall on nende jaoks parem kui seks, šokolaad ja päikeseline päev rannas kokku. No tõepoolest, World Cup pole veel alanud ja mul sellest juba kopp ees ja juhe koos. Paar päeva tagasi jäi mulle kätte kataloog, kus saab endale tellida inglise lipuvärvides äratuskellasid, varbaküüne koolutajaid ja USB portti ühendatavaid kohvitassi soojendajaid, et ainult jalgpallile kaasa elada ja kodumaalapikest toetada. Mul loomulikult hea meel kohalike üle ning tunnen kadedust, et eestlasel ainult Rootsist sisseostetud eurovisooni laulud, mis neid ühendavad... aga kõrini on ikkagi.
---------------------------------
Aga vihma ja jalgpalli buumi kõrvalt võtaksin korraks ka aja maha ning tervitaksin Liinat, kes lõpuks kooli ära lõpetab. Oma ülemust, kes mulle hommikul helistas, et olen tööle poolteist tundi hiljaks jäänud, olgugi, et see kuni päeva lõpuni ja mu surmapäevani tõsi ei ole. Siis veel ühte mustanahalist mammit, kes mind suurte silmadega vahtis kui bussis oma seljakoti sanga närisin... ning Liisi Koiksonit, kes kunagi Itaalias mingil lastelauluvõistlusel laulis "Kui tahan siis saan mida tahan" (tõlkisin selle laulu oma keelde ja laulsin mõttes mammile "Kui tahan, siis teen mida tahan").
Praeguseks olen ära näinud ja omal nahal tunnetanud vist kõik erinevad vihmatüübid, mis maailmas olemas on ja seda 9 päeva vältel. Nüüd saan aru küll, miks seda saart uduseks ja vihmaseks kuningriigiks kutsutakse. Nagu erinevaid kohalikke ja eksporditud õllesorte on siin ka erinevaid kohalikke ja eksporditud vihmatüüpe. Aga üks joon on neil ühine - lähed välja ja enne kui arugi saad oled aluspesuni niiske ja sokid on läbi ligunenud. Ning kogu veelõbu kulminatsiooniks on köha ja tatine nina.
Niipaljukest siis kohalikest kommetest ilmast rääkimise näol.
------------------------------
Jalg+pall+planeet maa annavad kokku Jalgpalli MM-i. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et väga paljud inglise mehed ja naised ei seksi, kuna jalgpall on nende jaoks parem kui seks, šokolaad ja päikeseline päev rannas kokku. No tõepoolest, World Cup pole veel alanud ja mul sellest juba kopp ees ja juhe koos. Paar päeva tagasi jäi mulle kätte kataloog, kus saab endale tellida inglise lipuvärvides äratuskellasid, varbaküüne koolutajaid ja USB portti ühendatavaid kohvitassi soojendajaid, et ainult jalgpallile kaasa elada ja kodumaalapikest toetada. Mul loomulikult hea meel kohalike üle ning tunnen kadedust, et eestlasel ainult Rootsist sisseostetud eurovisooni laulud, mis neid ühendavad... aga kõrini on ikkagi.
---------------------------------
Aga vihma ja jalgpalli buumi kõrvalt võtaksin korraks ka aja maha ning tervitaksin Liinat, kes lõpuks kooli ära lõpetab. Oma ülemust, kes mulle hommikul helistas, et olen tööle poolteist tundi hiljaks jäänud, olgugi, et see kuni päeva lõpuni ja mu surmapäevani tõsi ei ole. Siis veel ühte mustanahalist mammit, kes mind suurte silmadega vahtis kui bussis oma seljakoti sanga närisin... ning Liisi Koiksonit, kes kunagi Itaalias mingil lastelauluvõistlusel laulis "Kui tahan siis saan mida tahan" (tõlkisin selle laulu oma keelde ja laulsin mõttes mammile "Kui tahan, siis teen mida tahan").
16 mai, 2006
Baari-Ranno
Kasnäe, kes ennast kohale on venitanud. Väga austatud ja lugupeetud inimene sellel interneti leheküljel - AUTOR isiklikult! Ole tervitatud!
Niisiis -
Alljärgnevaga kinnitan, et olen elu ja tervise juures. Eelmisest kolmapäevast olen kaasaarvatud tähtsate inimeste gildi. Nimelt kannan nüüd mõnda aega auväärset ametinimetust "barman"... või baari Sirje, kuidas keegi soovib.
Ärge imestage midagi, mulle veel päris meeldib ja olen nüüd nende inimeste suhtes küll palju leebem, kes leti teenindaval poolel seisavad. Päris karm on ja jalad võtab ka täitsa läbi. Aga muidu on täiesti normaalne töö. Aitad januseid ja saad sellest suuremat sorti rahulolu tunde... või miskit.
Vat nii on lood. Käpad valutavad ja saba nagu poleksi.
Tervitan muruniitjat, kes väljas muru niidab (ei või olla!!!!) ja hiinlast, kes mulle Sainsburys jogurtit müüs.
Niisiis -
Alljärgnevaga kinnitan, et olen elu ja tervise juures. Eelmisest kolmapäevast olen kaasaarvatud tähtsate inimeste gildi. Nimelt kannan nüüd mõnda aega auväärset ametinimetust "barman"... või baari Sirje, kuidas keegi soovib.
Ärge imestage midagi, mulle veel päris meeldib ja olen nüüd nende inimeste suhtes küll palju leebem, kes leti teenindaval poolel seisavad. Päris karm on ja jalad võtab ka täitsa läbi. Aga muidu on täiesti normaalne töö. Aitad januseid ja saad sellest suuremat sorti rahulolu tunde... või miskit.
Vat nii on lood. Käpad valutavad ja saba nagu poleksi.
Tervitan muruniitjat, kes väljas muru niidab (ei või olla!!!!) ja hiinlast, kes mulle Sainsburys jogurtit müüs.
16 aprill, 2006
Oh so lovely!
No mis meil siin siis on??
Pühad-pühad-pühad. Jänesed jooksevad ringi, värvilised ja värvitud munad veerevad mööda tänavaid alla. Inimesed puhkavad ja on rõõmsad ning lennutavad pargis tuulelohet... No peaaegu.
Mina aga olen vahepeal oma lokatsiooni muutnud ning üürisin väikese ja toreda toa Brixtonis. Lovely house in a lovely street, täidetud meeldivate inimestega... mina kaasaarvatud loomulikult. Just lovely-lovely-lovely!
Boy do feel British now! Käin naabrinaiste juures kella viie teel kus lobiseme küpsiseid krõbistades ning vahetame retsepte... või siis siiski mitte.
Tegelikult olen viimastel päevadel ette võtnud paar lõbusat reidi ööklubidesse ning varavalges koju jõudnud (võib-olla oleks varemvalguses ka jõudnud aga eksisin korraks koduteel ära... jube piinlik oli endal). Peale eksimise oli kõik lihtsalt lovely!
No ja siis on olemas loomulikult mind juba pikalt painanud küsimus - kust kuradi kohast inglased oma linnaosadele nimed saavad. No võtame näiteks kasvõi Elephant & Castle. Dü jüü nõu vaat ai miin? Is that lovely?
Kõik praegu... tervitan Vastse-Kuuste põhikooli 7b klassi ja austraallasi, kes üleval korrusel kudrutavad! They are lovely!
Pühad-pühad-pühad. Jänesed jooksevad ringi, värvilised ja värvitud munad veerevad mööda tänavaid alla. Inimesed puhkavad ja on rõõmsad ning lennutavad pargis tuulelohet... No peaaegu.
Mina aga olen vahepeal oma lokatsiooni muutnud ning üürisin väikese ja toreda toa Brixtonis. Lovely house in a lovely street, täidetud meeldivate inimestega... mina kaasaarvatud loomulikult. Just lovely-lovely-lovely!
Boy do feel British now! Käin naabrinaiste juures kella viie teel kus lobiseme küpsiseid krõbistades ning vahetame retsepte... või siis siiski mitte.
Tegelikult olen viimastel päevadel ette võtnud paar lõbusat reidi ööklubidesse ning varavalges koju jõudnud (võib-olla oleks varemvalguses ka jõudnud aga eksisin korraks koduteel ära... jube piinlik oli endal). Peale eksimise oli kõik lihtsalt lovely!
No ja siis on olemas loomulikult mind juba pikalt painanud küsimus - kust kuradi kohast inglased oma linnaosadele nimed saavad. No võtame näiteks kasvõi Elephant & Castle. Dü jüü nõu vaat ai miin? Is that lovely?
Kõik praegu... tervitan Vastse-Kuuste põhikooli 7b klassi ja austraallasi, kes üleval korrusel kudrutavad! They are lovely!
08 aprill, 2006
Räpane Harry ja varastatud magamiskott
Iga enast lugupidav "SLÕhtuleht" Britannias kirjutas täna detailselt sellest, kuidas nende vallatu väike prints Harry rinnakaid striptiisitare sületantsitas. Kuid sellel ajal kui iga britt vesise suuga Harry stripibaari seiklustest luges, võtsin mina taaskord ette reisi kesklinna ning üritasin ülesse leida Trafalgar Square'i, Picadilly Circus't ja Soho't. Kõik on ilusasti omal kohal ja minu poolt täiesti ilma turisti piibli - Londoni kaardita - taasavastatud.
Tore oli... transiseisundis turiste igas ilmakaares, kõik pildistamas kuute säravat reklaamitablood mis Picadilly Circuse maja fassaadilt vastu sätendasid. Ma siis vaatasin ka... turiste ja tabloosid... siis jälle silda viskavaid turiste... kehitasin õlgu ja liikusin edasi Soho poole ning oleks äärepealt ühele põlvitavale mehele peale astunud.
Imelik, kuidas terve Inglismaa kirjutab sellest, mitmele stripparile prints Harry oma rüpe teenuseid pakkus, kuid keegi räägi põlvitavast ja abipaluvast mehest, kelle magamiskott eile ära varastati. Minu meelest on see palju suurem skandaal, kui mingi rikka poisikluti ostetud lõbud.
Aga Sohost niipalu, et seal müüs üks venelane hapukurki. Kui ma hapukurki sööks, siis oleks ostnud ka.
P.S. Hämmastav, kuidas üks väike armas helesinine Pegeot 206, mis seisab New Cross Gate'i Salisburi toidupoe ees, võib sul ühel hetkel tuju nii nulli viia, et isegi õitsevad nartsissid ei aita.
Tore oli... transiseisundis turiste igas ilmakaares, kõik pildistamas kuute säravat reklaamitablood mis Picadilly Circuse maja fassaadilt vastu sätendasid. Ma siis vaatasin ka... turiste ja tabloosid... siis jälle silda viskavaid turiste... kehitasin õlgu ja liikusin edasi Soho poole ning oleks äärepealt ühele põlvitavale mehele peale astunud.
Imelik, kuidas terve Inglismaa kirjutab sellest, mitmele stripparile prints Harry oma rüpe teenuseid pakkus, kuid keegi räägi põlvitavast ja abipaluvast mehest, kelle magamiskott eile ära varastati. Minu meelest on see palju suurem skandaal, kui mingi rikka poisikluti ostetud lõbud.
Aga Sohost niipalu, et seal müüs üks venelane hapukurki. Kui ma hapukurki sööks, siis oleks ostnud ka.
P.S. Hämmastav, kuidas üks väike armas helesinine Pegeot 206, mis seisab New Cross Gate'i Salisburi toidupoe ees, võib sul ühel hetkel tuju nii nulli viia, et isegi õitsevad nartsissid ei aita.
07 aprill, 2006
Where are thee... mu prügikast
Mulle meeldib see naabruskond, kus ma praegu olen.
Selline rahulik ja vanade majadega ümbruskond.
Aga mis kõige olulisem - siin on pea iga kümne meetri kohta vähemalt üks prügikast, kuhu oma teekonnal kogutud risu visata.
Teekonna risu koguneb sinu kätte näiteks inimestelt, kellest möödud ja kes sulle igasugu saasta näppude vahele üritavad toppida. Nii olen täna enda käes hoidnud põhjalikku manuaali selle kohta, kuidas hobuste peale kihla vedada, kutset Jehoova tunnistajate lihavõttepühade missale ning veel mingisugust kahtlast lipikut, mis üritas mind meelitada mingisugusesse kahtlasesse kohta. Jehoova tunnistajate kutsest sain lihtsalt lahti, kuna New Cross Gate'i tänavad on väga viisakalt prügikastidega ääristatud. Kesklinnas ei ole... otsisin... otsisin... lõpuks leidsin ühe. Teise leidsin ka... aga pool tundi ja mitmeid samme hiljem.
Muidu on London kena. Ainult natuke jahe... ja seda mitte ainult ilma poolest vaid ka inimesed on siin kuidagi reserveeritumad kui ma ette kujutasin. Mitte, et ma nüüd oleksin oodanud, et kogu suurlinna rahvas mind lennujaama tervitama oleks tulnud ja kallistustega üle külvanud... aga ikkagi...
Põhimõtteliselt ei ole häda midagi. Esimesest kultuuri ja hinnašokist olen üle saanud, ning eks nüüd tuleb lihtsalt edasi elada ja enda seatud eesmärkide poole püüelda.
Vat nii....
Selline rahulik ja vanade majadega ümbruskond.
Aga mis kõige olulisem - siin on pea iga kümne meetri kohta vähemalt üks prügikast, kuhu oma teekonnal kogutud risu visata.
Teekonna risu koguneb sinu kätte näiteks inimestelt, kellest möödud ja kes sulle igasugu saasta näppude vahele üritavad toppida. Nii olen täna enda käes hoidnud põhjalikku manuaali selle kohta, kuidas hobuste peale kihla vedada, kutset Jehoova tunnistajate lihavõttepühade missale ning veel mingisugust kahtlast lipikut, mis üritas mind meelitada mingisugusesse kahtlasesse kohta. Jehoova tunnistajate kutsest sain lihtsalt lahti, kuna New Cross Gate'i tänavad on väga viisakalt prügikastidega ääristatud. Kesklinnas ei ole... otsisin... otsisin... lõpuks leidsin ühe. Teise leidsin ka... aga pool tundi ja mitmeid samme hiljem.
Muidu on London kena. Ainult natuke jahe... ja seda mitte ainult ilma poolest vaid ka inimesed on siin kuidagi reserveeritumad kui ma ette kujutasin. Mitte, et ma nüüd oleksin oodanud, et kogu suurlinna rahvas mind lennujaama tervitama oleks tulnud ja kallistustega üle külvanud... aga ikkagi...
Põhimõtteliselt ei ole häda midagi. Esimesest kultuuri ja hinnašokist olen üle saanud, ning eks nüüd tuleb lihtsalt edasi elada ja enda seatud eesmärkide poole püüelda.
Vat nii....
06 aprill, 2006
London
London on päris suur :D
"No way!" ütled sa!
"Way!" ütlen ma sulle vastu.
Praegu tahaks nagu natuke nurka pugeda ja vaadata, mis need londonlased siis ka teevad, et kuidas nad käivad ja kuidas nende silmavaade on ja... noh, kuidas siin nende asjade korraldamise ja muu värgiga üldse lood on. Kuidas nad suudavad metroo jaamades eksimatult ringi kolada ja sihtpunktini jõuda. Piletit osta ja... nagu Aafrikast oleks kohale ujunud siia :D
Nojahh... sukeldume siis Londonit õppima.
Lav ya all!
"No way!" ütled sa!
"Way!" ütlen ma sulle vastu.
Praegu tahaks nagu natuke nurka pugeda ja vaadata, mis need londonlased siis ka teevad, et kuidas nad käivad ja kuidas nende silmavaade on ja... noh, kuidas siin nende asjade korraldamise ja muu värgiga üldse lood on. Kuidas nad suudavad metroo jaamades eksimatult ringi kolada ja sihtpunktini jõuda. Piletit osta ja... nagu Aafrikast oleks kohale ujunud siia :D
Nojahh... sukeldume siis Londonit õppima.
Lav ya all!
Enne äralendu
One day I fly away... leave all this to yesterday...
Ja nii ongi... No võib-olla mitte nüüd nii dramaatiliselt, aga mingil määral nagu sobib see laul praeguse hetkega.
Toetan ennast vastu oma seljakotti. Mõtlen, et peaks sinna ka asjad ära paigutama... aga ei viitsi enam. Ei viitsi enam pakkida...
Selline imelik tunne on sees. Hetk, mida olen oodanud on kohe-hohe käes.
Käisin just Mustakivi Hansapangas (mis meenutas küll rohkem Iru vanadekodu oma klientuuri poolest) ebaõnnestunult raha vahetamas ja mõtlesin, et oh crap... this is it! Siit lähen ma veel korra koju ja siis järgmisel hetkel olen oma kodinatega juba ust lukku keeramas ja sealt edasi juba Tallinna kohal ringi tiirutamas ja lääne poole teel.
Ühesõnaga - rõõmu, paanika, rahutuse, nukruse, igatsuse, rahulolu tunnete segu ja pööris praegu peal.
Ja nii ongi... No võib-olla mitte nüüd nii dramaatiliselt, aga mingil määral nagu sobib see laul praeguse hetkega.
Toetan ennast vastu oma seljakotti. Mõtlen, et peaks sinna ka asjad ära paigutama... aga ei viitsi enam. Ei viitsi enam pakkida...
Selline imelik tunne on sees. Hetk, mida olen oodanud on kohe-hohe käes.
Käisin just Mustakivi Hansapangas (mis meenutas küll rohkem Iru vanadekodu oma klientuuri poolest) ebaõnnestunult raha vahetamas ja mõtlesin, et oh crap... this is it! Siit lähen ma veel korra koju ja siis järgmisel hetkel olen oma kodinatega juba ust lukku keeramas ja sealt edasi juba Tallinna kohal ringi tiirutamas ja lääne poole teel.
Ühesõnaga - rõõmu, paanika, rahutuse, nukruse, igatsuse, rahulolu tunnete segu ja pööris praegu peal.
01 aprill, 2006
Ausõna!
I am the number 2 I am friendly _ |
this quiz by orsa
Palun väga! Ma olen sõbralik inimene KURAT VÕTAKS!!! Ausõna olen! Internet ütles nii!
Miks jätsid sa mu maha!!!
Ma käisin sind vaatamas nii tihti kui sain.
Imetlesin ning lubasin, et üsna varsti saad sa minu omaks.
Unistasin sellest, kuidas viin siit uutesse kohtadesse ning koos oleksime läbi elanud peadpööritavaid seiklusi.
Oleksime koos käinud läbi tulest ning veest ja oleksin kandud sind kätel ja seljal.
Ja kuigi sa kunagi ei vastanud mulle, andsid sa ometi mõista, et jääd mind ootama. Siiani näen, kuidas sa seal seisid... olles silmi pimestavalt ilus...
Ma tahtsin sind meeletult, kuid sina läksid esimesega, kes raha lehvitas.
Ooo, mu kättesaamatu seljakott Sportlandi kaupluses.... miks jätsid sa mind maha!!
Haavu lakkudes, toredat nalja päeva kõigile!
P.S. Inimene ei saa esimesel aprillil tünga, kui ta terve päeva teiste inimeste eest varjul on! :P
Imetlesin ning lubasin, et üsna varsti saad sa minu omaks.
Unistasin sellest, kuidas viin siit uutesse kohtadesse ning koos oleksime läbi elanud peadpööritavaid seiklusi.
Oleksime koos käinud läbi tulest ning veest ja oleksin kandud sind kätel ja seljal.
Ja kuigi sa kunagi ei vastanud mulle, andsid sa ometi mõista, et jääd mind ootama. Siiani näen, kuidas sa seal seisid... olles silmi pimestavalt ilus...
Ma tahtsin sind meeletult, kuid sina läksid esimesega, kes raha lehvitas.
Ooo, mu kättesaamatu seljakott Sportlandi kaupluses.... miks jätsid sa mind maha!!
Haavu lakkudes, toredat nalja päeva kõigile!
P.S. Inimene ei saa esimesel aprillil tünga, kui ta terve päeva teiste inimeste eest varjul on! :P
31 märts, 2006
Vabandust...
Täna on kuidagi kurb ja rahutu on olla. Nii palju tahaks erinevatele inimestele midagi sellist öelda, mida neile kunagi öelnud ei ole. Ja kui olengi, siis liiga vähe ning liiga harva.
Äärmiselt paha tundub see, kui järsku avastad enda sees, et tegelikult on palju neid inimesi, kellest tegelikult hoolid ja kellest ikka aeg-ajalt ning mõnikord ka tihedamini mõtled seda ei tea. Nad lihtsalt arvavad, et mul on ükskõik ja reageerivad vastu sama moodi.
Palun vabandust kõikide inimeste ees, keda armastan, kellest hoolin ning kellest mõtlen, kuid kes seda ei tea.
Äärmiselt paha tundub see, kui järsku avastad enda sees, et tegelikult on palju neid inimesi, kellest tegelikult hoolid ja kellest ikka aeg-ajalt ning mõnikord ka tihedamini mõtled seda ei tea. Nad lihtsalt arvavad, et mul on ükskõik ja reageerivad vastu sama moodi.
Palun vabandust kõikide inimeste ees, keda armastan, kellest hoolin ning kellest mõtlen, kuid kes seda ei tea.
06 märts, 2006
Aga kus kevad on?
Kellegi poolt kultuslauseks kui selliseks saanud "Plirts-Plärts käes on Märts", veab kuidagi eriti kiiva praegu. Ühe korraliku märtsikuu kohta on natukene liiga palju lund ning ilmatargad ennustavad seda juurde tulevat. Natuke nagu depresseeriv on esimese nö. kevadkuu alguses läbi tuisu ja luust-lihast läbi lõikava külma saatel kodu poole ennast lohistada.
Aga küll läheb paremaks... hoian positiivset meelt üleval.
Aga küll läheb paremaks... hoian positiivset meelt üleval.
25 veebruar, 2006
Järjekordne esimene
Minu järkjekordne esimene blogi sissekanne.
Mõtlen siin mina, et aegajalt nagu tahaks ennast kusagile välja kirjutada ja kui aeg selleks küps, siis olengi korraga unustanud oma blogspotide ja muude blogiväljaannete kasutajanimed ning salasõnad.
Selline ma olen... suur unustaja, kes teinekord tahab liialt palju meelde jätta.
Ja siin ma olen. Kirjutan asju üles... et neid meelde jätta.
Ja jätaks juba meelde ka sellise bandi nagu Almondi Esco Band, kes reedesel Noorte Bändide eelvoorus mulle sügava ja kustumatu mulje jättis...
Mõtlen siin mina, et aegajalt nagu tahaks ennast kusagile välja kirjutada ja kui aeg selleks küps, siis olengi korraga unustanud oma blogspotide ja muude blogiväljaannete kasutajanimed ning salasõnad.
Selline ma olen... suur unustaja, kes teinekord tahab liialt palju meelde jätta.
Ja siin ma olen. Kirjutan asju üles... et neid meelde jätta.
Ja jätaks juba meelde ka sellise bandi nagu Almondi Esco Band, kes reedesel Noorte Bändide eelvoorus mulle sügava ja kustumatu mulje jättis...
Tellimine:
Postitused (Atom)
