siis kellegil ei tule tunda hääääbi...
Nii laulis mu kallite vanemate ülemine naaber hr. CoolD kunagi ja ju laulab siiani... tervitan ta juba ette ära, siis pärast vähem jamamist.
Igatahes jahh, tegin sellel nädalavahetusel oma viimase vahetuse Fire Stationis, ning võib öelda, et superkangelase Baari-Ranno päevad on möödas. Oh ilus aeg... pole vaja hetkeks tarduda. Kuigi lõbus oli.
Francescal oli sünnipäev. Palju õnne talle, tore tüdruk tõepoolest. Niisiis otsustasime Fra, Tony ja Marceliga peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist ja paari kobedat poolehinna pinti välja minna. Farringdon ja Fabric, miks ka mitte? Kell kaks öösel... tiditiu-tiditiu muusika ja oma tabletimaailma lõksu langenud inimestega. Paras psihholoogiline-kultuurilile kogemus. Muljet ei jätnud aga koju jõudsin ikka kell 7 hommikul. Red Bull... tänan, et mu seedimise sassi keerasid. Lõbus ikkagi.
Laupäev oli pubipäev ja pubiöö... viimane. Peale korralikku pubikoristust, tippide jagamist jäime veel Fire Stationisse paari kobedat poolehinna pinti nautima. Tšitt-tšätt kella viieni, ning vants-vants kodu poole. Minu pubipäevad leti taga on möödas.
Suurepärane päev... pühapäev... uni kella kaheteistkümneni ning nädalavahetuse väsimus on teinekord parimad, mis juhtuda võivad. Oled laisk ja kohtud Keiraniga. Käid hiinakas ning kinos. Film on muidugi natuke kõhe, aga see-eest väga hea. Siis laiskled veel natuke, tunned end mõnusasti ning lähed magama.
Ja siis sai esmaspäev. Töö... ja köha... köha on halb ja kell on palju.
Ja enne magaminekut mõtlen jälle oma musile, kes praegu Riias magab. Siis mõtlen emale, isale, Evelyle ja Getterile... pea pöördub kuidagi tihti ja kontrollimatult kodu poole :) Ja see on hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar