Minu elu parimad kaks päeva. Tõepoolest, mul ei ole nii lõbus ja nii põnev juba ammu-ammu olnud. Päriselt ka. Teisipäeva hommikul ärkasin ülesse ja mõtlesin, et kas tõepoolest on võimalik, et ühel inimesel nii paha olla saab? Taarusin vannituppa ja vaatasin peeglisse... kohutav... läksin kööki istusin maha ja mõtlesin... eieieieieiei... nii ei saa ja lasin kuuldavale köha, mis kogu veel magava naabruskonna ülesse äratas. Siis köhisin natuke veel ja helistasin tööle - ma täna ei tule...
Ja nii ma oma teisipäeva ja kolmapäeva veetsingi. Köhides, aevastades, köharohtu võttes ja aretades, milliste käepäraste vahenditega oma köhahooge taltsutada.
Ma ei jää enam kunagi haigeks!!!
Tänan kõiki neid kes mulle kaudselt ja lähedaselt haiguses toeks olid, ehk Musi, Carol, Tim, Julia, Clive, Stuart, Simon (kes ka haige oli) ning Hele ja Kristjan, kes hea Terminaatori loodud laulu sisse laulsid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar