Koidula minus nõudis pikemat puhkust ja eks ma siis andsin talle selle.
Aga aitab nüüd logelemisest. Viimane aeg jälle mõned read siia kirja panna.
Mis me siis räägime... hmm... hmm... ok... Ma pean... praegu korraks... ee... seal seisma, sest mul ei ole mitte midagi öelda...
Tervitused kõikidele nendele, kellega viimasest sissekandest selleni mu teed ristunud on. Olete toonud täidet mu ajutühjusesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar