Kurva-meelsetest poolakatest ja Oxfordist Camdenini

Küsimus: Kus on kurva kodu?
Vastus: Poolas

Tegelikult ka! Mina soovitaksin uurimusgrupil, kes Eesti Zibabwe ja muude eksootiliste riikidega õnnelike maade edetabelis tahaotsa lükkis, oma uurimustöö uuesti ja hoolikalt üle vaadata. Põhjus sellest, et poolakad ON kurvad. Nad ise rõhutavad seda pidevalt, kui omavahel räägivad. Õnnetud inimesed, tõepoolest.

Aga minul ei ole põhjust kurva-stada. Mina löötisin nädalavahetusel Oxfordis ning Camdenis ringi ega lasknud ennast millelgi nörritada.
Oxfordis oli muidkes kohalik Pride, mida oma silmaga kaemas sai käidud. Kohalikku marssi küll ei näinud, kuid päeva auks korraldatud üritusest sai küll osa võetud. Selline korralik simman oli teine. Karussell, suhkruvatt, kesisine muusika koledate dräägide esituses (loe maigutades). Nicki French oli ka muuseas laval (see tädi, kes ühel aastal Eurovisioonil põrus ja nüüd pisikestel lavadel pisikeste pedepoiste meeli lahutab), aga ma ise olin tema esinemise ajal WC-s.
Linn ise on meelidv ning sisuga. Kui ma seal kõrgharidust omandaksin, siis tõenäoliselt naudiksin oma olemist seal täiega. Vat nii.

Ja siis järjekordne laisk pühapäev. Minu lemmikpäev :) Seekord Camdenis eesmärgiga osta endale hunnik ilusaid riideid ning kott... ja ehk veel üht-teist-kolmandat, mis meeli erutab. Sain kolmenaelase vöö ning World Vibe CD. Päris hea on teine. Riided ja kott jäid seekord soetamata.
Siis sai veel At Pride Gallery (seekord mitte mingit seost paraadiga) katusel lebodatud, meeldiva seltskonna ning kanaburgeriga. Ohh elu-elu. Iga päev võiks olla pühapäev :)

Homme aga esmaspäev, tulemas on kõrgete temperatuuridega nädal ning selles vaimus tervitan oma EMA, homme oma juubelit tähistab. PALJU-PALJU-PALJU ÕNNE!!!!!