Töönädalast nr. 28

Järjekordne nädal on läinud nnnnagu-nnnnniuhhhti!
Esmaspäevast reedeni on üks väikene samm, kuhu mahub palju tööd, väsimust ja valu. Viimast sõna otseses mõttes.
Tundus, et viimane nädalavahetus lõi mu unegraafikule sellise põntsu, et suutsin ennast paika loksutada alles täna. Loomulikult olid mul imepärased visioonid sellest, kuidas ma iga päev otse töölt (või jõusaalist) koju lähen ning varakult ennast kotile sean. No ei õnnestunud kohe mitte. Teisipäeval olid kallid kollegid Leedust siin, ning kokkusulandumise eesmärgil oli tarvis nendega õhtust sööma minna ja kahtlasesse Soho rokibaari kahtlast briti underground rokibändi kuulama minna... kusjuures bänd oli päris hea... nii hea isegi, et ma nende nime enam ei mäleta. Ergo - kolmapäeval olin jälle väsinud nagu hooratud koll ja lisaks veel saabus külla migreen mis ennast neljapäevani minu peas vägagi mugavalt tundis. Polegi teist juba ammu tundnud...
Eile siis tegin triki ära, läksin kohe peale tööd koju ning sain magama päris mõistlikul ajal. Täna olin värske nagu kurk ning see tegi meele erksaks ning rõõmsaks.

Mu jõusaalimaaniast rääkides on mul selline tunne, et mu keha ei ole mu kalorite kaotamisest eriti vaimustuses. Väsimuse, töö ja peavalu kõrvalt olen leidnud aega õgida nagu rase naine. Ausõna, mu söögiisu on kolmekordistunud ning minu aju suudab mahutada tohutult palju mõtteid söögist. Isegi olen üllatunud. Huvitav mida Freud selle kohta küll ütleks.

Aga ma ei kurda... ei-ei... absoluutselt mitte, sest sellel nädalal õppisin, et magamine on üks parimaid tegevusi ning ma suudan mitte kade olla inimeste peale, kes neljapäeva õhtul kollegi viimast tööpäeva tähistades meeletult jõid ning lõbutsesid. Mina tundsin ennast täna hästi ja nemad mitte :D

Tervitused lähevad Eliisabeti saarelt Maarjamaale, kelle elanikud ühed õnnetumad maailmas on. Loodetavasti muudab võimalus alasti pargis alkoholi kaanida teid õnnelikemaks ning Eesti suudab nii mõnelegi Aafrika riigile 1:0 ära teha ja edetabelis paari pügala võrra tõusta.