Vabandust...

Täna on kuidagi kurb ja rahutu on olla. Nii palju tahaks erinevatele inimestele midagi sellist öelda, mida neile kunagi öelnud ei ole. Ja kui olengi, siis liiga vähe ning liiga harva.
Äärmiselt paha tundub see, kui järsku avastad enda sees, et tegelikult on palju neid inimesi, kellest tegelikult hoolid ja kellest ikka aeg-ajalt ning mõnikord ka tihedamini mõtled seda ei tea. Nad lihtsalt arvavad, et mul on ükskõik ja reageerivad vastu sama moodi.

Palun vabandust kõikide inimeste ees, keda armastan, kellest hoolin ning kellest mõtlen, kuid kes seda ei tea.