Kuna olin veel mitu tundi peale Eesti saatkonnas valimas kaimist kogu yritusest ikka vaimustuses, kais peast labi mote, et minu elu on viimasel nadalal totaalselt sydmustevaene olnud. Tegelikult ei ole see 100% toene.
Olen saanud kokku vanade tuttavatega ja nendega kohvi joonud, olen kainud baaris ja mojitosi joonud, olen kainud kohvik-restos ja suurt klubiburgerit soonud (sellist paris burgerit, mitte sellist nagu nad Mc'is teevad). Ja siis kaisin veel laupaeval shoppamas ja pargis ja Starbucksis ja Covent Gardenis jalutamas. Covent Gardenis laulis laupaeva ohtul mees, kellel oli ilus nagu-tegu ning haal sametiliselt pehme. Olin volutud. Nime ei tea, aga voimalik, et mind voib monel laupaeva ohtupoolikul taaskord CG kandis ringi luusimas naha... no, et vaadata, akki ta laulab veel.
*
Vaikese nouandena voin oelda, et minu kaest ei ole motet kysida ausaid arvamusi, kui te ei ole voimelised mu arvamusi taluma. Mind ei tasu hammustada, kui teile mu vastus ei meeldi, sest ma saan siis tigedaks.
Hamba jaljed, mis mu kallis korterikaaslane mu kaele pyhapaeva ohtul kaevarrele jattis on nyydseks paranenud ja kadunud.
Paeva juhufraas by kellegi poolt ja kusagilt... ei maleta tapselt:
"Due to our budget cutbacks, the light at the end of the tunnel has now been switched off!"
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar