Karakteri tugevdus ja Nottinhilli pubi ja alekokk

Kanadas syndisid kuuikud, Norra ranniku lahedalt leiti korallrahu ja mina loen (kujutage ette!) yle pika aja raamatut! See on selge mark sellest, et mu enese kultuurilise harimise lubadus on hakanud vedu votma. Mind ei hairi absoluutselt asjaolu, et raamat, mida ogin on popkultuuri kommertslik synnitis. See on hea, paneb mind muigama ning selle lugemine yhistranspordis kasvatab mu enesehinnangut ja tugevdab karakterit.
Kuidas? Lihtsalt! Mees, kes loeb ohtul yhistranspordis raamatut, mille kaanel ilutseb suur punane king ja kannab nime "Devil Wears Prada", saab vaatamata Londoni vabameelsusele sama hammastunud pilkude osaliseks, kui Kivi-Vigalas patseeriv alasti mustanahaline. Mulle pakub see suuremat sorti lobu, sest sellist poolt ei olnud ma selles linnas veel nainud.
*
Niisiis kaisin eile Nottinghillis oma esimesel eestlaste pubiohtul. Kuna pean ennast "suureparase" suunatajuga inimeseks, printisin tool valja kaardi pubi asukohaga ja kirjutasin igaks juhuks Post-It'ile veel pubi aadressi ka ylesse. Leidsin need vaart paberid 14 tundi hiljem toole naastes sama targalt oma laual. Ja kuna need vaartusliku info kandjad meeldiva oo minu laual veetsid, otsisin mina seda (neetud) pubi mooda Nottinghilli u. 50 minutit taga. "Kes kurat ehitab pubi Nottinghilli??" ja "I don't even care anymore" olid minu pohilised laused, mis mu peas sellel hetkel keerlesid. Aga kuna ei osanud iseseisvalt Tube-statsiooni tagasi ka minna, otsustasin edasi otsida. Leidsin! Astusin sisse, join olut, raakisin juttu, tegin suitsu... yllatavalt tore oli. Kas jargmisel kuul uuesti... ei tea. Voib-olla ylejargmisel.
*
Kui veidi peale sydaood tagasi koju joudsin, sain Jani mehise kaepigistuse ja laia naeratuse osaliseks. Mu flattmeitid olid tagasi tulnud :). Anni aratasime ilma suuremate syymepiinadeta ylesse ja raakisime kella kolmeni, mis meie eludes vahepeal juhtunud on. Jutu vahele join Alekokki, mis maitses imehea :)

Tervituste rubriigist leiame tana Ethan'i, kes raamatu andis. Katrini, kes pubisse vedas. Anni ja Jani, kes koju saabusid. Siis veel Andrew hea nou eest ning koik Londonis resideeruvad eestlased... no miks mitte?!

Paeva juhufraas from kusagilt lahiminevikust by Marko:
"Mis(s) mottes 2007 (?)"