Kolimine ja kanasupp

Pakin oma kontoritarbeid kokku ning tegelen muu tyhja-tahjaga. Samas aga avastatakse Portugalis dinosauruste jaanuseid ega suudeta James Browni maha matta (habilugu, aga ma tegelikult ei teadnudki, et ta surnud on, kurb).
Ei ma ei saanud kinga, et asju pakin. Sain hoopis vaikese palgatousu (juhuu) ning saan pubis endale korra kuus yhe olle rohkem tellida. Pakin seetottu, et homme kolin uude ja paremasse kontorinurka, ega pea enam paev otsa valget seina vahtima (mitte, et ma seda tool pidevalt teeks, aga see valge sein on mind algusest peale ahistanud).
*
Eile, kui koju joudsin, keetis Anni kanasuppi. Valja tuli ka kanasupp. Ja araytlemata hea kanasupp sealjuures. Soin kaks kausitait. Siis valas Anni mulle klaasi veini, lubas mul teha mis tahan, seni kuni ta ise oma poolakast sobranna synnipaeval lillutab. Tekkis korraks 10-aastase poisikese tunne, kes jaetakse yksinda koju ning keda veel ukse pealt manitsetakse mitte pahandusi tegema.
Ei teinud pahandust. Ajasin Anni poolt pooleldi tyhjaks ja sama pooleldi tais veinipudelile pakad silma, vaatasin "BlackBooks'i ja Spirited Awayd (Jaapani anima hakkab mulle yha rohkem ja rohkem meeldima). ning keerasin ennast pool 1 magama.
*
Tegus ohtu oli :)

Paeva juhufraas by erinevatelt inimestelt:
"Don't stress!"/"Don't get paranoied!"