segane...

See oli yks imelik nadalavahetus. Ma ei ole isegi paris kindel, kas see yldse toimus voi mitte. Tundus teine kuidagi pikk ja ebakorraparane olevat.
Reede ohtu algas suure plahvatusega Soho Pitcher&Piano ylakorrusel, kuhu Firestationi aegadest teada tuntud Prue oli koik oma karvased ja sulelised sobrad-tuttavad kokku ajanud, et nendega enne oma Austraalia koju minemist hyvasti jatta. Kuna baariloomad ikka kokku hoiavad karistatakse sellistel puhkudel jooke maja kulul valja (ka endistele baari loomadele onneks). Vahepeal kaisin ara ka Edge'is, kuhu oli ennast maha istutanud Sven, keda on alati tore-tore naha :). Siis tagasi P&P-sse, sealt Luigiga edasi tyhja Heavenisse ning finisheerudes Fire'is... ja koju... liiga hilja/vara.
Uni oli hea, kuni helistas Simon ja kutsus Bruce Springsteen'i kontserdile. Miks ka mitte. Kark alla, pesema, riidesse, rongi peale ja kontserdile, mis oli oodatust hoopis teistsugusem ning ettekujutatust palju parem. Arvestades, et Bruuuuce (nagu rahvas aeg-ajalt armastas hyyda, jattes esimese hooga mulje, et mehe peale boooo-tatakse) on juba miski 60-le lahenev voi isegi yle taat, naeb ta liiga hea valja. Ja laulab sama vingelt nagu lapsepolvest meelde jaanud. Siis Simoniga veel Trash Palace'isse ning sealt koju.
Pyhapaev: arkasin liiga vara. Uimerdasin nagu peata kana ning laksin siis Anni initsiatiivlil Battersea Parki patseerima. Sygis on ilus. Magama!
Ja siis sai esmaspaev. Uued tuuled, uued hood ja inspiratsioon siit allpool :)



Tervitused Prule, kes peaks juba rohelisel mandril olema, Luigile, kes mind "tules" yleval hoidis, Simonile, kes Bruuuuce'ile kutsus, Jill'ile, kes piletid hankis.

Paeva juhufraas by Luigi
"You slut!"

PS! Tahtis!! Pildid tegi Anni!

Kolmandat neljapaeva jarjest... Elagu EM!

Eile oli Suure Kiivi lahkumise auks korraldatud trall. Koik EM-i tahtsamad ja vahemtahtsamad tegelinskid olid (juba kolmandat neljapaeva jarjest) kokku kogunenud, et sotsialiseeruda ning tasuta alkoholi sisse kallata. Keegi ei lasknud ennast kaks korda kutsuda ning hetkel on ymberringi nii vaikne. Kell on moned minutid 10 labi ja ma olen yks esimesi, eks toole joudis. Teen endale pai ja valmistun ette koverate nagudega inimesi tervitama.

Vahepeal on aga aeg jalle nii edasi lainud, et esmaspaevast on saanud jalle reede (oh imet eks).
Raporteerin - peale too ei ole midagi minu ellu mahtunud, mis teeb minust ysna igava inimese, kelle igapeavasesse marsruuti mahuvad ainult Kodu-Too-Kodu-Too-Kodu....jne (teisipaeval jousaal ka+Anniga kohalikus-pubis istumine ja naistejutu ajamine).
Kuid kodus on ka tore, vaatasin lopuks ara oktoobri alguses Eestist ostetud Soome filmi Matti. Oli se sit ihan hyvaa! Lobus Soome sell oli teine... poleks ta nii ebaintelligentne olnud, oleks tast isegi inimene saanud. Vahemalt lasi endast filmi vandata ja minul, Janil ning Annil oli nalja nabani :)

Tervitused koju! Natuke igatseb :) Ning Kiisule ning tervele perele, kes varsti koik Londonimaale kaima tulevad... ja siis Svenile, kes hetkel Londonis kaimas on.

Paeva juhufraas by Anni:
"Koike armast ei ole veel motet koju vedada"
(Julgen vaidlustada :P)

Oli tore

No milleks on inimestel vaja enda kohta mingit ila ajada?
Eelmisel nadalal Sveni synnipaevalt bussiga koju soites istus minu korval keegi Bulgaaria poiss, kes vaga libedalt hakkas minuga juttu ajama. Raakis pikalt laialt, kuidas tema mooda maailma reisinud on ja kuidas tema HSBC pangas suuri tegusi korda saadab. Sellel reedel Pop Starzi ukse juures nagin seda sama noormeest uuesti... Jagas seal tahtsa naoga inimestele flaikusid... Palju onne talle karjaari redelil turnimisel.
Laupaeval aga korraldas Sveni sober Roger oma kodus suuremat sorti tralli, kuhu ta meeldiva inimesena ka koiki eestlasi kutsus. Viina ja muud alkoholi voolas ojadena, inimesi oli palju, mottetut juttu, ahhisidsid, ohohisid ning hahahaaasid lendas vasakule-paremale ning koigil oli lobus.
Pyhapaev moodus laisalt... voodis... meeldiv.
Uus nadal voib alata - mina jain eelmisega rahule ja elu voib edasi minna.

EMA on labi! Elagu EMA!!

Eile oli too juures rahulikum kui tavaliselt. Nimetagem seda vaikuseks enne tormi. Aga kui aus olla, siis suurt tormi minu jaoks nagu ei tulnudki. Tormi kaes kannatasid hoopis teised inimesed, kes oma ihu ja hinge ladusa suur-ylekande onnestumiseks olid ohverdanud.
Mina istusin koos EM osakonnaga ja Suure Kiiviga hollandi mekiga hetero-pubis ja vaatasin kogu tralli telekast, join olut ja olin valvel. Ma ei teadnud paris tapselt, miks ma valvel olin ja mida ma oleks pidanud tegema, kui mulle helistatakse ja oledakse: "Ranno! Nyyd on p***e majas! Tee midagi!!". Mu esimene instinkt oleks arvatavasti olenud, et korraldada tuleb suur draama ja paanika. Onneks keegi ei helistanud ja mina sain teist neljapaeva jarjest oma sotsiaalseid oskusi arendada tookaaslastega mingeldades (olgu margitud, et neljapaev on tavaliselt mu jousaali paev, kuhu ma teist nadalat jalle ei joudnud).

EMA on selleks aastaks labi! Elagu EMA!!

Tervitused seekord kogu mees- ja naiskonnale Leedu kontoris, sest nad on tublid ja toredad. Simonile, Stule ja Carolineile, sest... ee... nad on ka tublid ja toredad. Siis mu Vupsik-Kiisule, kes kogu tralli Kopenhaagenis oma silmapaariga kaes. No ja siis yldse koigile, kes on... ee... mmm... tublid ja toredad.

Paeva juhufraas by random gay man Old Comptonil:
"And there were 15 gay guys and a playstation. Nobody wanted to touch my I-Pod!"

Tagasi

Olgu siis alutsuseks oledud, et ma ei kolanud pea kuu aega jarjest Tallinna peal ringi. Kolasin yhe nadala. Tallinnast joudsin valja ka muuseas.
Joudsin Saaremaale ja puha.

Tore oli. Tore oli ka see, et suurema osa inimestest, keda ma naha soovisin sain yle kaeda. Kui mitte varasemate kokkuleppimiste pohjal, siis kas tanaval, kohvikus voi loomaaias (viimases ma muuseas ei kainud... lihtsalt valjend).
Kogu reisi voib kokku votta emotsiooniga - kodus on tore kaia :) Joulude ajal tulen uuesti.

Nyyd aga tagasi Londonimaal, kus raban endiselt tood teha, kain valjas ja chillin kodus, kus eile sai kuu aega seal elamisest tais. Superluks. Kui seal internet ka oleks (khmm... minu valja ajada) ning seinad yle varvitud saaks siis ei kobiseks ma mitte millegi yle. Koduse interneti puudumise tottu muuseas see pikk paus sisse tulnud ongi. Tool ei ole aega ega tahtmist blogida.

Aga jahh... muidu koik kenasti ja elu on lill... Aster vist...

Tervitused koigile, kes mulle selle kuu aja jooksul jalgu jaanud ja naeratama pannud. Teid on palju ja te teate kyll, kes olete ;)

Paeva juhufraas by Anni:
"Ja selle peale jooksis mu aju uksest valja ning jattis mind selle probleemiga yksi"

1 nädal, 1 kolimine, 1 sõit

Jälle nädal möödunud ja vahepeal olen vahetanud kodu ning ka riiki.

Alustuseks olgu öeldud, et Suure Kiivi sünnipäev eelmisel neljapäeval oli edukas.
Kohal olid kõik tähtsad inimesed alates minust endast lõpetades Justin Tibmerlake'i teisikust wannabiiga, kes seal ringi sahmis ja kõigile oma käppa andis. Suurepärane dressuur oli poisil igatahes. Ainult tantsida ei osanud.
Reedel oli pool kontorit tühi ning need, kes Suure Kiivi või Paramount'i peol ei käinud vaatasid irvitades pealt, kuidas eelmise õhtu tööle tulnud peol käijad agoonias oma asju ajasid.

Laupäeval ja pühapäeval pakkisin oma asjad Brixtonis kokku ning kolisin sealt minema. Uus kodu on kolme toaline, seal on köök, wc-vannituba, "rõdu", esik, seinad, laed, laudpõrand. Super!

Eile hommikul isutusin aga lennukisse ning praegu istun kodus-kodus Lasnamäel, lähen kohe dushi alla ja siis linna peale.
Juhhuuu!

Lessons

On toestatud fakt, et kindlasti ei saa minust maailma esiblogijat.
Pohjuseid on mitmeid:
1) Ma ei viitsi
2) Kodune wireless systeem yletab igasugsed olematuse piirid
3) Ma ei viitsi

ja moned pohjused on veel.
Pragu aga ootan ma minekut Suure Kiivi synnipaevale ning, kuna bussi valjumiseni on tund aega aega, siis otsustasin too juurde jaada ja aega kasulikult sisustada.
Suur Kiivi on tavakodanikele tuntud kui EM-i suur juht ja muidu lahe sell. Eks kunagi annan teada, kuidas ta synnipev valja kukkus.

Vahepeal aga olen ma saanud moned oppetunnid ka.

1) Brasiillased ei ole minu maitse
Paar nadalat tagasi, kui taaskord taiesti plaanivabalt linnas olin ja Kaidoga kokku pidin saama, siis nagin yhte, kellega kunagi veel paarimat nadalat tagasi Village'is tutvust sobitasin. Poiss astus ligi, tegi juttu. Raakis krishnadest ja joogast ning maailma rahust. Ta oli pealetykkiv ning kui teist brasiillast nagi siis hakkas kohe oma kodukeeles nendega juttu ajama. Hurraa! Kohtad brasiillast, kohtad kogu tema riiki. Tanan ei.

2) Unustajad on noudlikud

Need, kes ei tea, et ma sellel pyhapaeval Brixtonist Batterseasse kolin, siis votke see endale nyyd teadmiseks. Ma kolin! Kolin koos Jani ja Anniga ning meil saab hiiglama vahva olema!!
Meie maakler on aga hoopis isevarki puust. Ta helistab mulle pea iga paev, nouab raha ja dokumente, mis juba ammu temani on toimetatud ning iga paev lepime me ka kokku selles, et reedel (homme) kell 15:30 saame me tema kontoris kokku ning anname yle kogu puuduva raha ja puuduvad dokumendid. Ja iga kord kui oleme kokkulepped saavutanud vaidab ta rahunenult, et on koik ilusti kirja pannud ning et reedel naeme. Seda tegelikult ainul selleks, et mulle jargmisel paeval, samal ajal, sama noudlikult tagasi helistada.

3) Loe kaarti, millele sa sisse kirjutad!
Eile liikus mooda kontorit ringi kolm kaarti, kuhu oli viisakas haid soove sisse kirjutada. Suure Kiivi kaardile kirjutasin oma imeilusa kaekesega "Palju Onne Synnipaevaks". Koik oli ilus ja linnud laulsid. Teise kaardi sisse kirjutasin samuti ilusa kaekirjaga "Palju Onne Synnipaevaks". Olin rahul. Panin kaardi kinni ning lugesin "Sorry You Are Leaving".

Tervitan Deani synnipaeva puhul ning Cindy't kes lahkub.
Olge tugevad!

Vahekokkuvõte

Sellest on juba jupp aega möödas, kui ma Agnese ja seltskonnaga ühel reedesel õhtul Waterloos mingis restoranis pardikoiba järasin ja liiga palju veini ära jõin. Samuti on piisavalt vett merre voolanud sellest ajast, kui Noelle mind ühel teisipäeval Village'i lavale karaoket laulma ajas :O Oh häbi!!
Nädal on möödnud sellest, kui saabusin tagasi Vilniusest, kus ma ärajäänud peol käisin, aga kus muidu lõbus oli.
Ja alles see oli, kui ma üleeile Kareliga GAY-s ja selle Late versioonis käisin, siis koju läksin ning poolel koduteel Schmidt'iga Late'i sõna otseses mõttes tagasi jooksin, kuna ta tuli just Rootsist ja tal oli hirmus pissihäda. Ma siis jooksin temaga kaasa... ja ei andesta talle seda veel nii pea :D I don't do running!
Ja veel eile juhtus see, et istusime Kareli, Reimo ja Schmidt'iga Sohos ning jõime teed, hindasime möödakäijaid ja chillisme niisama. Pärast sai blowjob'i ka. Väga hea oli!! Karel tutvustas mulle seda imet reedel ja mulle hakkas päris meeldima. Algul kolme peale, pärast nelja peale kokku 24 blowjob'i, 6 mingit mood shoti ja siis veel kaks kannutäit mingit muud pikemat drinki. Väga popp! Ku-baari blowjob ruulib... ja kes siiani suurte silmadega seda loeb ja pead kratsib - blowjob on siiski shot-jook, nii et ärge kujutage endale liiga palju ette :D

Muidu aga selline töine ja rahulik olek. Ei miskit maailma raputavat ja põrutavat - töötan, järelikult olen :)

Olge terved kõik toredad inimesed! Ja ennekõike Reimo, kes lõpuks suutis ülesse leida mu ülbe alter-ego Rünno.

Päeva juhufraas by Reimo & Schmidt:
"Rünno vaata! Kampsunil on ilus tagumik!"

Ilus, tore, romantiline ja kurb ka

Tegus nädal oli. Pikad ja hurmuäratavad võitlused tehnikaga, palju läbirääkimisi kaaskolleegidega, tuhandete muusikavideote kopeerimine, peistimine, enkoodimine ja transkoodimine... selle nimel et üle poole tööst saaks pikal pangapühal uuesti üle teha. Mägi on suur ja eesmärgini tuleb jõuda 6 päevaga. Edu mulle.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Päev, mida olin pikalt oodanud saabus eelmisel neljapäeval, kui saabus minu kallis Kiisu siia.
Üldiselt võib öelda, et ei olenud see päev just kõige rõõmsam ei päikesesüsteemi, planeedi maa ega ka meie kontori siseringi jaoks. Noh, Pluuto kaotas oma planeedi staatuse, Jessica Alba oma hamba ning Richard, tore säga, lahkus meie töökast kollektiivist teise töökasse kollektiivi. Aga mind need kohutavalt dramaatlised südmused väga ei kõigutanud, kuna mina ootasin seda päeva ammu ja miski ei saanud seda rikkuda.
Kell 19:47 seisis mu Kiisu Victoria rongijaamas niimoodi nagu poleks nelja kuud lahusolekut olemaski olnud... mulle tundus, et ta on seal kogu aeg seisnud :)
Igatahes oli tee ilus, tore ja romantiline. Nagu kõik need neli päeva, mis koos sai veedetud. Pubi, teater, klubi, buss, metroo, jaltuskäik koos vaatamisväärsustega (vaatamata Kiisu haigele jalale) - supersweet! Kusjuures kõige lahedam on see, et õppisin ise ka oma "kodulinna" paremini tundma.

Ja siis tuli pühapäev ja selle pärastlõuna ning aeg sai otsa... 16.47 istus Kiisu rongile ning kadus. Mulle jäid kõik need võõrad inimesed, töö, suurlinn ja tühjus hinges. Unenägu sai läbi, Ranno läks tööle, Kiisu lennukisse.
Pärast läks Ranno Schmidti mahitusel G-A-Y-sse ka, aga tundis ennast natuke ikkagi sellise blaaahhhina ning Schmidt kadus eniveis vägagi kiiresti kusagile vasakule ära. Pärast saatis sõnumi, et tal tuli melanhoolia hoog peale või midagi. Loodetavasti on ta nüüd siiski terve.

Kõrvalmärkusena olgu ära mainitud, et 23. Septembril kolin Anni ja Janiga kokku. Ning meie ühine kodu hakkab asetsema Battersea Powerstationi vahetus läheduses. Cool.

Tervitan naist, kes hommikul riigikogu ees sõna võttis.

Hommikusest tehnika tobedusest

Naiss... veri naiss indiid!
Ma tunnistan ausalt ulesse, et ma ei passinud eile kella kaheksani selleks tool ega hoidnud oma transkooderi katt selleks, et ta mulle hommikul teataks, et ta ei suutnud oo jooksul 240 videot umber kodeerida.
Ja mida mina nuud siis tegema pean? Vahtima lolli naoga pealt, kuidas see paeva jooksul teoks saab... oehh... moned paevad kisuvad ikka juba hommikust alates natuke kiiva, ja see ei tekita sellist ulevat meeleolu kohe mitte - arge kiusake mind seal uleval! Tanan!

Wokingust

Jee, palgapäev oli ära :)
Uued kingadki endale ostetud ja puha. Aga kas ei ole tüütu, et kui lähed hommikul tööle ja siis avastad, et paganas... tulebki tööd teha. Jama eks :)
Aga mulle siiski meeldib. Tuled peale tööd koju, istud maha ja paned Al Bundy kombel käe vöö vahele ja teed aaääähhh. Cool.
Wokingus käisin muuseas nädalavahetusel. Agnes kutus, mina läksin. Palju toredaid inimesi ja palju kodumaist tulivett. Seltskonnamängud ja kohalik ööklubi, mis sisaldas endast suurt roosas topis näitsikut, kes minuga tüli norima tuli. Ehh? Nagu mismõttes? Suutis minu blond peake mõelda, siis tuli turvamees ja vedas suure roosas topis näitsiku minema. Ähh? Nagu mismõttes? Ja siis tuli hommikul ärgates korralik kodumaine phmakas. Polegi sellist juba ammu tundnud... ei taha ka rohkem.
Aga muidu on kõik tore nagu ikka ja musi ka kahe päeva pärast Londonis minu juures ja see kõige toredam.
Ja tervitangi Agnest, kes mu Wokingusse vedas. Jaanat, kes Wokingus sünnipäeva pidas. Roosas topis suurt näitsikut, kes Wokingus turvade poolt minema veeti. Olge terved!

Emotsioon palgapaeva oodates:

TULE JUBAAAAAAAA!!
P.S. Palgapaev on homme :)

Tequila kodust ja enda kodu otsimisest

Vaatamata minu suurele ja labimoeldud plaanile kogu nadalavahetus viisakalt kodus olla ning asja rahulikult votta, suutsid mu armsad majakaaslased kogu asja peale monopoli mangu kihva keerata, kutsudes mind Brick Lane'ile curryt sooma.
Pakutud tehtud - korralik ohtusook valjaspool koduseinu ning kaks Cobra olu hammustust oli just see, mida ma tegelikult vajasin. Ja seltskondki oli meeldivalt meeldiv. Seda eriti pale ohtusooki, kui avastasime ennast olevat Tequila kodus. Just-just poisid ja plikad! Tequila on nuud kolinud Ida-Londonisse baari Green & Red ja ta kodu on taiesti pandav ning peremees oma suureparase valikuga vaga kulalislahke, andes sulle juua Casta olut, mahedat teravat, ning jattes su hommikul ilma igasugusest pohmellitundest. Nagu paris.

Vihmane puhapaeva ohtupoolik kuulus Janile, Ksenjale ning Annale, et panna paika edasine tegevuskava tulevase uhise kodu otsingule. Luhidalt voib asja kokku votta nii - oleme tagasi nullis, kuna igal inimesel omad tingimused ning omad soovid ning uleuldine blaaah... Vastus - no eks siis vaatame, kuidas asjad kujunevad... votame veel uhe olle... ei ole just eriti lootustandev. Eks paistab.

Tervitused MTV Kadrile, keda ma isiklikult kull ei tunne, kuid kes iidse Eesti kombekohaselt DI lugejatele 1/2 oma rinnapartiist demonstreeris ning mu ulemuse siin Londonis tsk-tsk-tsk tegema pani.
Muuseas DI! Kalle Kantpuks ei ole MTV toodang vaid Nickelodean'i oma! Taiesti teine maailm!!

Hedwig and the angry inch - Wicked little town(Tommy Gnosis)

Juba kaks nädalat oli mu riiulil Clive'i antud DVD filmiga Hedwig and the Angry Inch. Kaks nädalat ei suutnud ma ennast kokku võtta, et see film ära vaadata. No siis reede õhtul lõpuks lükkasin plaadi filmiga oma läpakasse ja vaatasin... vaatasin... vaatasin... ja meeldis. Hea soundtrack ja hea stoori täiesti sassi keeratud meesnaisest, kelle kuulsuse ja eneseotsingu tee on ühtaegu naljakas ning kurb. Good job!

Mul läheb hästi. Kuidas teil?

Tänase päeva küsimus - No mis teil seal toimub???
Ma päris täpselt ei tea, ainult seda, mis lehest lugesin ja telkust nägin.
Aga minu teooria on see, et venelased tahavad eestlasi välja suitsetada ja araablased jätkavad oma anti-lääne kampaaniat nii nagu nad seda kõige paremini oskavad. No ja siis veel igasugu muud jamad sinna otsa, millesse ma väga süvenevalt kirjutada hetkel ei viitsi.
Kuid fakt on, et kui soovid populaarsust juurde siis ela kohas, kus terrori ohu indeks taevasse tõstetakse. Võid kindel olla, et sinuga võtab rohkem inimesi ühendust kui tavaliselt. Nad küsivad kuidas sul läheb ja kas linn kus resideerun ikka veel alles on.
Tänan muret tundmast, olen elu ja tervise juures ning kõik majad Londonis ja selle übruses on alles. Isegi lennukeid oli õhtul õhus näha. Tundub, et plaanitud enneolematutes mõõtmetes massimõrv on ära hoitud... kui kogu see värk just enneolematutes mõõtmetes terrorismi hirmu meeldetuletamise kampaania ei olnud...
Aga kuidas teil seal suitsu sees elu on? Riided haisevad? Säilite nüüd kauem? On lootust, et kunagi ida suitsukate hajub?

Nende küsimustega tervitan kõiki Eesti suitsu kanu ja kalu. Ning kõiki oma ülemusi, kes kus erinevates Euroopa punktides viibides lennukitega täna Londonisse ei jõudnud. Tänase asemel näeme homme! Turvalist lendu ja head koju jõudmist!!

Uudishimust

Kas ignorance on ikka bliss?
Mõtlen siin praegu, kas on ikka vaja liiga palju teada. Oleks ju palju rahulikum olla nõnda, et mõned asjad jäävad minu eest varju... aga samas kui nad seal varjus on, kipun mina ikka neid sealt välja lohistama ning siis kirun ennast. Võib-olla on mul viimasel ajal lihtsalt igav olnud ning seetõttu otsin alternatiive ja pseudoprobleeme. Mine sa tea. Uudishimu pole patt, aga kassi tappis omatigi.

Tervitused Jõuluvanale, kelle tulekut Harrodsi kaubamajas juba eilsest ootama hakati. Mõned inimesed lihtsalt ei suuda suve lõppu ära oodata.

Issandkuitubli!!!

Olete kunagi uhendanud uhte arvutit teise arvutiga?
No kindlasti moned noogutavad ja teevad pff... so..?
Aga kas te olete kunagi uhendanud kahte arvutit, kui uks asub Londonis ja teine Vilniuses?
Hehee... vahemaks jai teid pfffitajaid...
Ja kui ma nuud utlen, et kogu selle uhendamise protsessi juures ei ole teil rohkemaid teadmisi kui, et kuidas avada interneti ja arvuti shut downi tegemata kinni panna? No umbes nagu minul (ma ei suuda oma bloogi enda piltigi ulesse riputada ju :)), kuidas siis toime tuleksite?

Mitte et ma kogu au ja kuulsust endale tahaks votta, aga krt... hakkama sain koos heade inimeste abiga. Vat sul ITimeest... imelihtne!!

Akude laadimisest

No vot siis sulle akude laadimist!
Isegi kui oled terve laupaeva ja puhapaeva meelidva inimese seltskonnas (ehk siis iseenda) olnud ja seda sajaga nautinud on esmaspaev ikka sinine. Fakt et valjas uduvihma sajab ei aita ka eriti, muudab asja ainult sinisemaks.

Aga igatahes oli mul meeldiv nadalavahetus. Reedel sai kyll Luigiga Firestationis jolgutud, ohtralt olut joodud ning hiljem Kaido, Andrew, Jo, Anni ja tema kahe poolakast tookaslasega G-A-Ys jalga keerutatud. Kuid laupaval kodus ahastusega avastades, et ma ikka natuke vanaks jaama hakkan, et kogu aeg pidu panna, otsustasin ulejaanud nadalavahetuse rahulikult votta ning see oli uskumatult monus. Me, Myself and I nautisime teineteise seltsi taiega, ning kogu viimaste nadalate virr-varri ma oma kehas enam ei tunne.

Bliss. Marko ja Aigar - tore oli teiega MSNis suhelda.
Luigi ja Neal, sorry, et laupaeval valja ei tulnud... ei suutnud. Teinekord :)

Brotheros Bearos

You tube ruulib oma huvitavate leidudega. No toepoolest... Vend Karu kreeka keeles... how much fun!
Minu nadalavahetuse fun :)

Mina... sisutühi...

Koidula minus nõudis pikemat puhkust ja eks ma siis andsin talle selle.
Aga aitab nüüd logelemisest. Viimane aeg jälle mõned read siia kirja panna.

Mis me siis räägime... hmm... hmm... ok... Ma pean... praegu korraks... ee... seal seisma, sest mul ei ole mitte midagi öelda...

Tervitused kõikidele nendele, kellega viimasest sissekandest selleni mu teed ristunud on. Olete toonud täidet mu ajutühjusesse.