On toestatud fakt, et kindlasti ei saa minust maailma esiblogijat.
Pohjuseid on mitmeid:
1) Ma ei viitsi
2) Kodune wireless systeem yletab igasugsed olematuse piirid
3) Ma ei viitsi
ja moned pohjused on veel.
Pragu aga ootan ma minekut Suure Kiivi synnipaevale ning, kuna bussi valjumiseni on tund aega aega, siis otsustasin too juurde jaada ja aega kasulikult sisustada.
Suur Kiivi on tavakodanikele tuntud kui EM-i suur juht ja muidu lahe sell. Eks kunagi annan teada, kuidas ta synnipev valja kukkus.
Vahepeal aga olen ma saanud moned oppetunnid ka.
1) Brasiillased ei ole minu maitse
Paar nadalat tagasi, kui taaskord taiesti plaanivabalt linnas olin ja Kaidoga kokku pidin saama, siis nagin yhte, kellega kunagi veel paarimat nadalat tagasi Village'is tutvust sobitasin. Poiss astus ligi, tegi juttu. Raakis krishnadest ja joogast ning maailma rahust. Ta oli pealetykkiv ning kui teist brasiillast nagi siis hakkas kohe oma kodukeeles nendega juttu ajama. Hurraa! Kohtad brasiillast, kohtad kogu tema riiki. Tanan ei.
2) Unustajad on noudlikud
Need, kes ei tea, et ma sellel pyhapaeval Brixtonist Batterseasse kolin, siis votke see endale nyyd teadmiseks. Ma kolin! Kolin koos Jani ja Anniga ning meil saab hiiglama vahva olema!!
Meie maakler on aga hoopis isevarki puust. Ta helistab mulle pea iga paev, nouab raha ja dokumente, mis juba ammu temani on toimetatud ning iga paev lepime me ka kokku selles, et reedel (homme) kell 15:30 saame me tema kontoris kokku ning anname yle kogu puuduva raha ja puuduvad dokumendid. Ja iga kord kui oleme kokkulepped saavutanud vaidab ta rahunenult, et on koik ilusti kirja pannud ning et reedel naeme. Seda tegelikult ainul selleks, et mulle jargmisel paeval, samal ajal, sama noudlikult tagasi helistada.
3) Loe kaarti, millele sa sisse kirjutad!
Eile liikus mooda kontorit ringi kolm kaarti, kuhu oli viisakas haid soove sisse kirjutada. Suure Kiivi kaardile kirjutasin oma imeilusa kaekesega "Palju Onne Synnipaevaks". Koik oli ilus ja linnud laulsid. Teise kaardi sisse kirjutasin samuti ilusa kaekirjaga "Palju Onne Synnipaevaks". Olin rahul. Panin kaardi kinni ning lugesin "Sorry You Are Leaving".
Tervitan Deani synnipaeva puhul ning Cindy't kes lahkub.
Olge tugevad!
18 september, 2006
17 september, 2006
Vahekokkuvõte
Sellest on juba jupp aega möödas, kui ma Agnese ja seltskonnaga ühel reedesel õhtul Waterloos mingis restoranis pardikoiba järasin ja liiga palju veini ära jõin. Samuti on piisavalt vett merre voolanud sellest ajast, kui Noelle mind ühel teisipäeval Village'i lavale karaoket laulma ajas :O Oh häbi!!
Nädal on möödnud sellest, kui saabusin tagasi Vilniusest, kus ma ärajäänud peol käisin, aga kus muidu lõbus oli.
Ja alles see oli, kui ma üleeile Kareliga GAY-s ja selle Late versioonis käisin, siis koju läksin ning poolel koduteel Schmidt'iga Late'i sõna otseses mõttes tagasi jooksin, kuna ta tuli just Rootsist ja tal oli hirmus pissihäda. Ma siis jooksin temaga kaasa... ja ei andesta talle seda veel nii pea :D I don't do running!
Ja veel eile juhtus see, et istusime Kareli, Reimo ja Schmidt'iga Sohos ning jõime teed, hindasime möödakäijaid ja chillisme niisama. Pärast sai blowjob'i ka. Väga hea oli!! Karel tutvustas mulle seda imet reedel ja mulle hakkas päris meeldima. Algul kolme peale, pärast nelja peale kokku 24 blowjob'i, 6 mingit mood shoti ja siis veel kaks kannutäit mingit muud pikemat drinki. Väga popp! Ku-baari blowjob ruulib... ja kes siiani suurte silmadega seda loeb ja pead kratsib - blowjob on siiski shot-jook, nii et ärge kujutage endale liiga palju ette :D
Muidu aga selline töine ja rahulik olek. Ei miskit maailma raputavat ja põrutavat - töötan, järelikult olen :)
Olge terved kõik toredad inimesed! Ja ennekõike Reimo, kes lõpuks suutis ülesse leida mu ülbe alter-ego Rünno.
Päeva juhufraas by Reimo & Schmidt:
"Rünno vaata! Kampsunil on ilus tagumik!"
Nädal on möödnud sellest, kui saabusin tagasi Vilniusest, kus ma ärajäänud peol käisin, aga kus muidu lõbus oli.
Ja alles see oli, kui ma üleeile Kareliga GAY-s ja selle Late versioonis käisin, siis koju läksin ning poolel koduteel Schmidt'iga Late'i sõna otseses mõttes tagasi jooksin, kuna ta tuli just Rootsist ja tal oli hirmus pissihäda. Ma siis jooksin temaga kaasa... ja ei andesta talle seda veel nii pea :D I don't do running!
Ja veel eile juhtus see, et istusime Kareli, Reimo ja Schmidt'iga Sohos ning jõime teed, hindasime möödakäijaid ja chillisme niisama. Pärast sai blowjob'i ka. Väga hea oli!! Karel tutvustas mulle seda imet reedel ja mulle hakkas päris meeldima. Algul kolme peale, pärast nelja peale kokku 24 blowjob'i, 6 mingit mood shoti ja siis veel kaks kannutäit mingit muud pikemat drinki. Väga popp! Ku-baari blowjob ruulib... ja kes siiani suurte silmadega seda loeb ja pead kratsib - blowjob on siiski shot-jook, nii et ärge kujutage endale liiga palju ette :D
Muidu aga selline töine ja rahulik olek. Ei miskit maailma raputavat ja põrutavat - töötan, järelikult olen :)
Olge terved kõik toredad inimesed! Ja ennekõike Reimo, kes lõpuks suutis ülesse leida mu ülbe alter-ego Rünno.
Päeva juhufraas by Reimo & Schmidt:
"Rünno vaata! Kampsunil on ilus tagumik!"
29 august, 2006
Ilus, tore, romantiline ja kurb ka
Tegus nädal oli. Pikad ja hurmuäratavad võitlused tehnikaga, palju läbirääkimisi kaaskolleegidega, tuhandete muusikavideote kopeerimine, peistimine, enkoodimine ja transkoodimine... selle nimel et üle poole tööst saaks pikal pangapühal uuesti üle teha. Mägi on suur ja eesmärgini tuleb jõuda 6 päevaga. Edu mulle.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Päev, mida olin pikalt oodanud saabus eelmisel neljapäeval, kui saabus minu kallis Kiisu siia.
Üldiselt võib öelda, et ei olenud see päev just kõige rõõmsam ei päikesesüsteemi, planeedi maa ega ka meie kontori siseringi jaoks. Noh, Pluuto kaotas oma planeedi staatuse, Jessica Alba oma hamba ning Richard, tore säga, lahkus meie töökast kollektiivist teise töökasse kollektiivi. Aga mind need kohutavalt dramaatlised südmused väga ei kõigutanud, kuna mina ootasin seda päeva ammu ja miski ei saanud seda rikkuda.
Kell 19:47 seisis mu Kiisu Victoria rongijaamas niimoodi nagu poleks nelja kuud lahusolekut olemaski olnud... mulle tundus, et ta on seal kogu aeg seisnud :)
Igatahes oli tee ilus, tore ja romantiline. Nagu kõik need neli päeva, mis koos sai veedetud. Pubi, teater, klubi, buss, metroo, jaltuskäik koos vaatamisväärsustega (vaatamata Kiisu haigele jalale) - supersweet! Kusjuures kõige lahedam on see, et õppisin ise ka oma "kodulinna" paremini tundma.
Ja siis tuli pühapäev ja selle pärastlõuna ning aeg sai otsa... 16.47 istus Kiisu rongile ning kadus. Mulle jäid kõik need võõrad inimesed, töö, suurlinn ja tühjus hinges. Unenägu sai läbi, Ranno läks tööle, Kiisu lennukisse.
Pärast läks Ranno Schmidti mahitusel G-A-Y-sse ka, aga tundis ennast natuke ikkagi sellise blaaahhhina ning Schmidt kadus eniveis vägagi kiiresti kusagile vasakule ära. Pärast saatis sõnumi, et tal tuli melanhoolia hoog peale või midagi. Loodetavasti on ta nüüd siiski terve.
Kõrvalmärkusena olgu ära mainitud, et 23. Septembril kolin Anni ja Janiga kokku. Ning meie ühine kodu hakkab asetsema Battersea Powerstationi vahetus läheduses. Cool.
Tervitan naist, kes hommikul riigikogu ees sõna võttis.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Päev, mida olin pikalt oodanud saabus eelmisel neljapäeval, kui saabus minu kallis Kiisu siia.
Üldiselt võib öelda, et ei olenud see päev just kõige rõõmsam ei päikesesüsteemi, planeedi maa ega ka meie kontori siseringi jaoks. Noh, Pluuto kaotas oma planeedi staatuse, Jessica Alba oma hamba ning Richard, tore säga, lahkus meie töökast kollektiivist teise töökasse kollektiivi. Aga mind need kohutavalt dramaatlised südmused väga ei kõigutanud, kuna mina ootasin seda päeva ammu ja miski ei saanud seda rikkuda.
Kell 19:47 seisis mu Kiisu Victoria rongijaamas niimoodi nagu poleks nelja kuud lahusolekut olemaski olnud... mulle tundus, et ta on seal kogu aeg seisnud :)
Igatahes oli tee ilus, tore ja romantiline. Nagu kõik need neli päeva, mis koos sai veedetud. Pubi, teater, klubi, buss, metroo, jaltuskäik koos vaatamisväärsustega (vaatamata Kiisu haigele jalale) - supersweet! Kusjuures kõige lahedam on see, et õppisin ise ka oma "kodulinna" paremini tundma.
Ja siis tuli pühapäev ja selle pärastlõuna ning aeg sai otsa... 16.47 istus Kiisu rongile ning kadus. Mulle jäid kõik need võõrad inimesed, töö, suurlinn ja tühjus hinges. Unenägu sai läbi, Ranno läks tööle, Kiisu lennukisse.
Pärast läks Ranno Schmidti mahitusel G-A-Y-sse ka, aga tundis ennast natuke ikkagi sellise blaaahhhina ning Schmidt kadus eniveis vägagi kiiresti kusagile vasakule ära. Pärast saatis sõnumi, et tal tuli melanhoolia hoog peale või midagi. Loodetavasti on ta nüüd siiski terve.
Kõrvalmärkusena olgu ära mainitud, et 23. Septembril kolin Anni ja Janiga kokku. Ning meie ühine kodu hakkab asetsema Battersea Powerstationi vahetus läheduses. Cool.
Tervitan naist, kes hommikul riigikogu ees sõna võttis.
22 august, 2006
Hommikusest tehnika tobedusest
Naiss... veri naiss indiid!
Ma tunnistan ausalt ulesse, et ma ei passinud eile kella kaheksani selleks tool ega hoidnud oma transkooderi katt selleks, et ta mulle hommikul teataks, et ta ei suutnud oo jooksul 240 videot umber kodeerida.
Ja mida mina nuud siis tegema pean? Vahtima lolli naoga pealt, kuidas see paeva jooksul teoks saab... oehh... moned paevad kisuvad ikka juba hommikust alates natuke kiiva, ja see ei tekita sellist ulevat meeleolu kohe mitte - arge kiusake mind seal uleval! Tanan!
Ma tunnistan ausalt ulesse, et ma ei passinud eile kella kaheksani selleks tool ega hoidnud oma transkooderi katt selleks, et ta mulle hommikul teataks, et ta ei suutnud oo jooksul 240 videot umber kodeerida.
Ja mida mina nuud siis tegema pean? Vahtima lolli naoga pealt, kuidas see paeva jooksul teoks saab... oehh... moned paevad kisuvad ikka juba hommikust alates natuke kiiva, ja see ei tekita sellist ulevat meeleolu kohe mitte - arge kiusake mind seal uleval! Tanan!
21 august, 2006
Wokingust
Jee, palgapäev oli ära :)
Uued kingadki endale ostetud ja puha. Aga kas ei ole tüütu, et kui lähed hommikul tööle ja siis avastad, et paganas... tulebki tööd teha. Jama eks :)
Aga mulle siiski meeldib. Tuled peale tööd koju, istud maha ja paned Al Bundy kombel käe vöö vahele ja teed aaääähhh. Cool.
Wokingus käisin muuseas nädalavahetusel. Agnes kutus, mina läksin. Palju toredaid inimesi ja palju kodumaist tulivett. Seltskonnamängud ja kohalik ööklubi, mis sisaldas endast suurt roosas topis näitsikut, kes minuga tüli norima tuli. Ehh? Nagu mismõttes? Suutis minu blond peake mõelda, siis tuli turvamees ja vedas suure roosas topis näitsiku minema. Ähh? Nagu mismõttes? Ja siis tuli hommikul ärgates korralik kodumaine phmakas. Polegi sellist juba ammu tundnud... ei taha ka rohkem.
Aga muidu on kõik tore nagu ikka ja musi ka kahe päeva pärast Londonis minu juures ja see kõige toredam.
Ja tervitangi Agnest, kes mu Wokingusse vedas. Jaanat, kes Wokingus sünnipäeva pidas. Roosas topis suurt näitsikut, kes Wokingus turvade poolt minema veeti. Olge terved!
Uued kingadki endale ostetud ja puha. Aga kas ei ole tüütu, et kui lähed hommikul tööle ja siis avastad, et paganas... tulebki tööd teha. Jama eks :)
Aga mulle siiski meeldib. Tuled peale tööd koju, istud maha ja paned Al Bundy kombel käe vöö vahele ja teed aaääähhh. Cool.
Wokingus käisin muuseas nädalavahetusel. Agnes kutus, mina läksin. Palju toredaid inimesi ja palju kodumaist tulivett. Seltskonnamängud ja kohalik ööklubi, mis sisaldas endast suurt roosas topis näitsikut, kes minuga tüli norima tuli. Ehh? Nagu mismõttes? Suutis minu blond peake mõelda, siis tuli turvamees ja vedas suure roosas topis näitsiku minema. Ähh? Nagu mismõttes? Ja siis tuli hommikul ärgates korralik kodumaine phmakas. Polegi sellist juba ammu tundnud... ei taha ka rohkem.
Aga muidu on kõik tore nagu ikka ja musi ka kahe päeva pärast Londonis minu juures ja see kõige toredam.
Ja tervitangi Agnest, kes mu Wokingusse vedas. Jaanat, kes Wokingus sünnipäeva pidas. Roosas topis suurt näitsikut, kes Wokingus turvade poolt minema veeti. Olge terved!
14 august, 2006
Tequila kodust ja enda kodu otsimisest
Vaatamata minu suurele ja labimoeldud plaanile kogu nadalavahetus viisakalt kodus olla ning asja rahulikult votta, suutsid mu armsad majakaaslased kogu asja peale monopoli mangu kihva keerata, kutsudes mind Brick Lane'ile curryt sooma.
Pakutud tehtud - korralik ohtusook valjaspool koduseinu ning kaks Cobra olu hammustust oli just see, mida ma tegelikult vajasin. Ja seltskondki oli meeldivalt meeldiv. Seda eriti pale ohtusooki, kui avastasime ennast olevat Tequila kodus. Just-just poisid ja plikad! Tequila on nuud kolinud Ida-Londonisse baari Green & Red ja ta kodu on taiesti pandav ning peremees oma suureparase valikuga vaga kulalislahke, andes sulle juua Casta olut, mahedat teravat, ning jattes su hommikul ilma igasugusest pohmellitundest. Nagu paris.
Vihmane puhapaeva ohtupoolik kuulus Janile, Ksenjale ning Annale, et panna paika edasine tegevuskava tulevase uhise kodu otsingule. Luhidalt voib asja kokku votta nii - oleme tagasi nullis, kuna igal inimesel omad tingimused ning omad soovid ning uleuldine blaaah... Vastus - no eks siis vaatame, kuidas asjad kujunevad... votame veel uhe olle... ei ole just eriti lootustandev. Eks paistab.
Tervitused MTV Kadrile, keda ma isiklikult kull ei tunne, kuid kes iidse Eesti kombekohaselt DI lugejatele 1/2 oma rinnapartiist demonstreeris ning mu ulemuse siin Londonis tsk-tsk-tsk tegema pani.
Muuseas DI! Kalle Kantpuks ei ole MTV toodang vaid Nickelodean'i oma! Taiesti teine maailm!!
Pakutud tehtud - korralik ohtusook valjaspool koduseinu ning kaks Cobra olu hammustust oli just see, mida ma tegelikult vajasin. Ja seltskondki oli meeldivalt meeldiv. Seda eriti pale ohtusooki, kui avastasime ennast olevat Tequila kodus. Just-just poisid ja plikad! Tequila on nuud kolinud Ida-Londonisse baari Green & Red ja ta kodu on taiesti pandav ning peremees oma suureparase valikuga vaga kulalislahke, andes sulle juua Casta olut, mahedat teravat, ning jattes su hommikul ilma igasugusest pohmellitundest. Nagu paris.
Vihmane puhapaeva ohtupoolik kuulus Janile, Ksenjale ning Annale, et panna paika edasine tegevuskava tulevase uhise kodu otsingule. Luhidalt voib asja kokku votta nii - oleme tagasi nullis, kuna igal inimesel omad tingimused ning omad soovid ning uleuldine blaaah... Vastus - no eks siis vaatame, kuidas asjad kujunevad... votame veel uhe olle... ei ole just eriti lootustandev. Eks paistab.
Tervitused MTV Kadrile, keda ma isiklikult kull ei tunne, kuid kes iidse Eesti kombekohaselt DI lugejatele 1/2 oma rinnapartiist demonstreeris ning mu ulemuse siin Londonis tsk-tsk-tsk tegema pani.
Muuseas DI! Kalle Kantpuks ei ole MTV toodang vaid Nickelodean'i oma! Taiesti teine maailm!!
13 august, 2006
Hedwig and the angry inch - Wicked little town(Tommy Gnosis)
Juba kaks nädalat oli mu riiulil Clive'i antud DVD filmiga Hedwig and the Angry Inch. Kaks nädalat ei suutnud ma ennast kokku võtta, et see film ära vaadata. No siis reede õhtul lõpuks lükkasin plaadi filmiga oma läpakasse ja vaatasin... vaatasin... vaatasin... ja meeldis. Hea soundtrack ja hea stoori täiesti sassi keeratud meesnaisest, kelle kuulsuse ja eneseotsingu tee on ühtaegu naljakas ning kurb. Good job!
Juba kaks nädalat oli mu riiulil Clive'i antud DVD filmiga Hedwig and the Angry Inch. Kaks nädalat ei suutnud ma ennast kokku võtta, et see film ära vaadata. No siis reede õhtul lõpuks lükkasin plaadi filmiga oma läpakasse ja vaatasin... vaatasin... vaatasin... ja meeldis. Hea soundtrack ja hea stoori täiesti sassi keeratud meesnaisest, kelle kuulsuse ja eneseotsingu tee on ühtaegu naljakas ning kurb. Good job!
10 august, 2006
Mul läheb hästi. Kuidas teil?
Tänase päeva küsimus - No mis teil seal toimub???
Ma päris täpselt ei tea, ainult seda, mis lehest lugesin ja telkust nägin.
Aga minu teooria on see, et venelased tahavad eestlasi välja suitsetada ja araablased jätkavad oma anti-lääne kampaaniat nii nagu nad seda kõige paremini oskavad. No ja siis veel igasugu muud jamad sinna otsa, millesse ma väga süvenevalt kirjutada hetkel ei viitsi.
Kuid fakt on, et kui soovid populaarsust juurde siis ela kohas, kus terrori ohu indeks taevasse tõstetakse. Võid kindel olla, et sinuga võtab rohkem inimesi ühendust kui tavaliselt. Nad küsivad kuidas sul läheb ja kas linn kus resideerun ikka veel alles on.
Tänan muret tundmast, olen elu ja tervise juures ning kõik majad Londonis ja selle übruses on alles. Isegi lennukeid oli õhtul õhus näha. Tundub, et plaanitud enneolematutes mõõtmetes massimõrv on ära hoitud... kui kogu see värk just enneolematutes mõõtmetes terrorismi hirmu meeldetuletamise kampaania ei olnud...
Aga kuidas teil seal suitsu sees elu on? Riided haisevad? Säilite nüüd kauem? On lootust, et kunagi ida suitsukate hajub?
Nende küsimustega tervitan kõiki Eesti suitsu kanu ja kalu. Ning kõiki oma ülemusi, kes kus erinevates Euroopa punktides viibides lennukitega täna Londonisse ei jõudnud. Tänase asemel näeme homme! Turvalist lendu ja head koju jõudmist!!
Ma päris täpselt ei tea, ainult seda, mis lehest lugesin ja telkust nägin.
Aga minu teooria on see, et venelased tahavad eestlasi välja suitsetada ja araablased jätkavad oma anti-lääne kampaaniat nii nagu nad seda kõige paremini oskavad. No ja siis veel igasugu muud jamad sinna otsa, millesse ma väga süvenevalt kirjutada hetkel ei viitsi.
Kuid fakt on, et kui soovid populaarsust juurde siis ela kohas, kus terrori ohu indeks taevasse tõstetakse. Võid kindel olla, et sinuga võtab rohkem inimesi ühendust kui tavaliselt. Nad küsivad kuidas sul läheb ja kas linn kus resideerun ikka veel alles on.
Tänan muret tundmast, olen elu ja tervise juures ning kõik majad Londonis ja selle übruses on alles. Isegi lennukeid oli õhtul õhus näha. Tundub, et plaanitud enneolematutes mõõtmetes massimõrv on ära hoitud... kui kogu see värk just enneolematutes mõõtmetes terrorismi hirmu meeldetuletamise kampaania ei olnud...
Aga kuidas teil seal suitsu sees elu on? Riided haisevad? Säilite nüüd kauem? On lootust, et kunagi ida suitsukate hajub?
Nende küsimustega tervitan kõiki Eesti suitsu kanu ja kalu. Ning kõiki oma ülemusi, kes kus erinevates Euroopa punktides viibides lennukitega täna Londonisse ei jõudnud. Tänase asemel näeme homme! Turvalist lendu ja head koju jõudmist!!
09 august, 2006
Uudishimust
Kas ignorance on ikka bliss?
Mõtlen siin praegu, kas on ikka vaja liiga palju teada. Oleks ju palju rahulikum olla nõnda, et mõned asjad jäävad minu eest varju... aga samas kui nad seal varjus on, kipun mina ikka neid sealt välja lohistama ning siis kirun ennast. Võib-olla on mul viimasel ajal lihtsalt igav olnud ning seetõttu otsin alternatiive ja pseudoprobleeme. Mine sa tea. Uudishimu pole patt, aga kassi tappis omatigi.
Tervitused Jõuluvanale, kelle tulekut Harrodsi kaubamajas juba eilsest ootama hakati. Mõned inimesed lihtsalt ei suuda suve lõppu ära oodata.
Mõtlen siin praegu, kas on ikka vaja liiga palju teada. Oleks ju palju rahulikum olla nõnda, et mõned asjad jäävad minu eest varju... aga samas kui nad seal varjus on, kipun mina ikka neid sealt välja lohistama ning siis kirun ennast. Võib-olla on mul viimasel ajal lihtsalt igav olnud ning seetõttu otsin alternatiive ja pseudoprobleeme. Mine sa tea. Uudishimu pole patt, aga kassi tappis omatigi.
Tervitused Jõuluvanale, kelle tulekut Harrodsi kaubamajas juba eilsest ootama hakati. Mõned inimesed lihtsalt ei suuda suve lõppu ära oodata.
08 august, 2006
Issandkuitubli!!!
Olete kunagi uhendanud uhte arvutit teise arvutiga?
No kindlasti moned noogutavad ja teevad pff... so..?
Aga kas te olete kunagi uhendanud kahte arvutit, kui uks asub Londonis ja teine Vilniuses?
Hehee... vahemaks jai teid pfffitajaid...
Ja kui ma nuud utlen, et kogu selle uhendamise protsessi juures ei ole teil rohkemaid teadmisi kui, et kuidas avada interneti ja arvuti shut downi tegemata kinni panna? No umbes nagu minul (ma ei suuda oma bloogi enda piltigi ulesse riputada ju :)), kuidas siis toime tuleksite?
Mitte et ma kogu au ja kuulsust endale tahaks votta, aga krt... hakkama sain koos heade inimeste abiga. Vat sul ITimeest... imelihtne!!
07 august, 2006
Akude laadimisest
No vot siis sulle akude laadimist!
Isegi kui oled terve laupaeva ja puhapaeva meelidva inimese seltskonnas (ehk siis iseenda) olnud ja seda sajaga nautinud on esmaspaev ikka sinine. Fakt et valjas uduvihma sajab ei aita ka eriti, muudab asja ainult sinisemaks.
Aga igatahes oli mul meeldiv nadalavahetus. Reedel sai kyll Luigiga Firestationis jolgutud, ohtralt olut joodud ning hiljem Kaido, Andrew, Jo, Anni ja tema kahe poolakast tookaslasega G-A-Ys jalga keerutatud. Kuid laupaval kodus ahastusega avastades, et ma ikka natuke vanaks jaama hakkan, et kogu aeg pidu panna, otsustasin ulejaanud nadalavahetuse rahulikult votta ning see oli uskumatult monus. Me, Myself and I nautisime teineteise seltsi taiega, ning kogu viimaste nadalate virr-varri ma oma kehas enam ei tunne.
Bliss. Marko ja Aigar - tore oli teiega MSNis suhelda.
Luigi ja Neal, sorry, et laupaeval valja ei tulnud... ei suutnud. Teinekord :)
06 august, 2006
Mina... sisutühi...
Koidula minus nõudis pikemat puhkust ja eks ma siis andsin talle selle.
Aga aitab nüüd logelemisest. Viimane aeg jälle mõned read siia kirja panna.
Mis me siis räägime... hmm... hmm... ok... Ma pean... praegu korraks... ee... seal seisma, sest mul ei ole mitte midagi öelda...
Tervitused kõikidele nendele, kellega viimasest sissekandest selleni mu teed ristunud on. Olete toonud täidet mu ajutühjusesse.
16 juuli, 2006
Kurva-meelsetest poolakatest ja Oxfordist Camdenini
Küsimus: Kus on kurva kodu?
Vastus: Poolas
Tegelikult ka! Mina soovitaksin uurimusgrupil, kes Eesti Zibabwe ja muude eksootiliste riikidega õnnelike maade edetabelis tahaotsa lükkis, oma uurimustöö uuesti ja hoolikalt üle vaadata. Põhjus sellest, et poolakad ON kurvad. Nad ise rõhutavad seda pidevalt, kui omavahel räägivad. Õnnetud inimesed, tõepoolest.
Aga minul ei ole põhjust kurva-stada. Mina löötisin nädalavahetusel Oxfordis ning Camdenis ringi ega lasknud ennast millelgi nörritada.
Oxfordis oli muidkes kohalik Pride, mida oma silmaga kaemas sai käidud. Kohalikku marssi küll ei näinud, kuid päeva auks korraldatud üritusest sai küll osa võetud. Selline korralik simman oli teine. Karussell, suhkruvatt, kesisine muusika koledate dräägide esituses (loe maigutades). Nicki French oli ka muuseas laval (see tädi, kes ühel aastal Eurovisioonil põrus ja nüüd pisikestel lavadel pisikeste pedepoiste meeli lahutab), aga ma ise olin tema esinemise ajal WC-s.
Linn ise on meelidv ning sisuga. Kui ma seal kõrgharidust omandaksin, siis tõenäoliselt naudiksin oma olemist seal täiega. Vat nii.
Ja siis järjekordne laisk pühapäev. Minu lemmikpäev :) Seekord Camdenis eesmärgiga osta endale hunnik ilusaid riideid ning kott... ja ehk veel üht-teist-kolmandat, mis meeli erutab. Sain kolmenaelase vöö ning World Vibe CD. Päris hea on teine. Riided ja kott jäid seekord soetamata.
Siis sai veel At Pride Gallery (seekord mitte mingit seost paraadiga) katusel lebodatud, meeldiva seltskonna ning kanaburgeriga. Ohh elu-elu. Iga päev võiks olla pühapäev :)
Homme aga esmaspäev, tulemas on kõrgete temperatuuridega nädal ning selles vaimus tervitan oma EMA, homme oma juubelit tähistab. PALJU-PALJU-PALJU ÕNNE!!!!!
Vastus: Poolas
Tegelikult ka! Mina soovitaksin uurimusgrupil, kes Eesti Zibabwe ja muude eksootiliste riikidega õnnelike maade edetabelis tahaotsa lükkis, oma uurimustöö uuesti ja hoolikalt üle vaadata. Põhjus sellest, et poolakad ON kurvad. Nad ise rõhutavad seda pidevalt, kui omavahel räägivad. Õnnetud inimesed, tõepoolest.
Aga minul ei ole põhjust kurva-stada. Mina löötisin nädalavahetusel Oxfordis ning Camdenis ringi ega lasknud ennast millelgi nörritada.
Oxfordis oli muidkes kohalik Pride, mida oma silmaga kaemas sai käidud. Kohalikku marssi küll ei näinud, kuid päeva auks korraldatud üritusest sai küll osa võetud. Selline korralik simman oli teine. Karussell, suhkruvatt, kesisine muusika koledate dräägide esituses (loe maigutades). Nicki French oli ka muuseas laval (see tädi, kes ühel aastal Eurovisioonil põrus ja nüüd pisikestel lavadel pisikeste pedepoiste meeli lahutab), aga ma ise olin tema esinemise ajal WC-s.
Linn ise on meelidv ning sisuga. Kui ma seal kõrgharidust omandaksin, siis tõenäoliselt naudiksin oma olemist seal täiega. Vat nii.
Ja siis järjekordne laisk pühapäev. Minu lemmikpäev :) Seekord Camdenis eesmärgiga osta endale hunnik ilusaid riideid ning kott... ja ehk veel üht-teist-kolmandat, mis meeli erutab. Sain kolmenaelase vöö ning World Vibe CD. Päris hea on teine. Riided ja kott jäid seekord soetamata.
Siis sai veel At Pride Gallery (seekord mitte mingit seost paraadiga) katusel lebodatud, meeldiva seltskonna ning kanaburgeriga. Ohh elu-elu. Iga päev võiks olla pühapäev :)
Homme aga esmaspäev, tulemas on kõrgete temperatuuridega nädal ning selles vaimus tervitan oma EMA, homme oma juubelit tähistab. PALJU-PALJU-PALJU ÕNNE!!!!!
14 juuli, 2006
Töönädalast nr. 28
Järjekordne nädal on läinud nnnnagu-nnnnniuhhhti!
Esmaspäevast reedeni on üks väikene samm, kuhu mahub palju tööd, väsimust ja valu. Viimast sõna otseses mõttes.
Tundus, et viimane nädalavahetus lõi mu unegraafikule sellise põntsu, et suutsin ennast paika loksutada alles täna. Loomulikult olid mul imepärased visioonid sellest, kuidas ma iga päev otse töölt (või jõusaalist) koju lähen ning varakult ennast kotile sean. No ei õnnestunud kohe mitte. Teisipäeval olid kallid kollegid Leedust siin, ning kokkusulandumise eesmärgil oli tarvis nendega õhtust sööma minna ja kahtlasesse Soho rokibaari kahtlast briti underground rokibändi kuulama minna... kusjuures bänd oli päris hea... nii hea isegi, et ma nende nime enam ei mäleta. Ergo - kolmapäeval olin jälle väsinud nagu hooratud koll ja lisaks veel saabus külla migreen mis ennast neljapäevani minu peas vägagi mugavalt tundis. Polegi teist juba ammu tundnud...
Eile siis tegin triki ära, läksin kohe peale tööd koju ning sain magama päris mõistlikul ajal. Täna olin värske nagu kurk ning see tegi meele erksaks ning rõõmsaks.
Mu jõusaalimaaniast rääkides on mul selline tunne, et mu keha ei ole mu kalorite kaotamisest eriti vaimustuses. Väsimuse, töö ja peavalu kõrvalt olen leidnud aega õgida nagu rase naine. Ausõna, mu söögiisu on kolmekordistunud ning minu aju suudab mahutada tohutult palju mõtteid söögist. Isegi olen üllatunud. Huvitav mida Freud selle kohta küll ütleks.
Aga ma ei kurda... ei-ei... absoluutselt mitte, sest sellel nädalal õppisin, et magamine on üks parimaid tegevusi ning ma suudan mitte kade olla inimeste peale, kes neljapäeva õhtul kollegi viimast tööpäeva tähistades meeletult jõid ning lõbutsesid. Mina tundsin ennast täna hästi ja nemad mitte :D
Tervitused lähevad Eliisabeti saarelt Maarjamaale, kelle elanikud ühed õnnetumad maailmas on. Loodetavasti muudab võimalus alasti pargis alkoholi kaanida teid õnnelikemaks ning Eesti suudab nii mõnelegi Aafrika riigile 1:0 ära teha ja edetabelis paari pügala võrra tõusta.
Esmaspäevast reedeni on üks väikene samm, kuhu mahub palju tööd, väsimust ja valu. Viimast sõna otseses mõttes.
Tundus, et viimane nädalavahetus lõi mu unegraafikule sellise põntsu, et suutsin ennast paika loksutada alles täna. Loomulikult olid mul imepärased visioonid sellest, kuidas ma iga päev otse töölt (või jõusaalist) koju lähen ning varakult ennast kotile sean. No ei õnnestunud kohe mitte. Teisipäeval olid kallid kollegid Leedust siin, ning kokkusulandumise eesmärgil oli tarvis nendega õhtust sööma minna ja kahtlasesse Soho rokibaari kahtlast briti underground rokibändi kuulama minna... kusjuures bänd oli päris hea... nii hea isegi, et ma nende nime enam ei mäleta. Ergo - kolmapäeval olin jälle väsinud nagu hooratud koll ja lisaks veel saabus külla migreen mis ennast neljapäevani minu peas vägagi mugavalt tundis. Polegi teist juba ammu tundnud...
Eile siis tegin triki ära, läksin kohe peale tööd koju ning sain magama päris mõistlikul ajal. Täna olin värske nagu kurk ning see tegi meele erksaks ning rõõmsaks.
Mu jõusaalimaaniast rääkides on mul selline tunne, et mu keha ei ole mu kalorite kaotamisest eriti vaimustuses. Väsimuse, töö ja peavalu kõrvalt olen leidnud aega õgida nagu rase naine. Ausõna, mu söögiisu on kolmekordistunud ning minu aju suudab mahutada tohutult palju mõtteid söögist. Isegi olen üllatunud. Huvitav mida Freud selle kohta küll ütleks.
Aga ma ei kurda... ei-ei... absoluutselt mitte, sest sellel nädalal õppisin, et magamine on üks parimaid tegevusi ning ma suudan mitte kade olla inimeste peale, kes neljapäeva õhtul kollegi viimast tööpäeva tähistades meeletult jõid ning lõbutsesid. Mina tundsin ennast täna hästi ja nemad mitte :D
Tervitused lähevad Eliisabeti saarelt Maarjamaale, kelle elanikud ühed õnnetumad maailmas on. Loodetavasti muudab võimalus alasti pargis alkoholi kaanida teid õnnelikemaks ning Eesti suudab nii mõnelegi Aafrika riigile 1:0 ära teha ja edetabelis paari pügala võrra tõusta.
10 juuli, 2006
Maast linnas ja jalgpalli lõpust
Milline õnnistus on korraks linnast maale saada. Kohta, kus ei ole autosid, kus oravad pragistavad pähkleid ning jänkud põõsas paarituvad... ja nohh... kuulujutud räägivad, et mitte ainult jänkud ei mölla põõsas vaid... noh las ta olla, mina ei näinud ja teadlikult uurima ka ei läinud.
Ühesõnaga käisin eile Hamstead Heath'is. Suures-suures pargis, mis asetseb Põhja-Londonis. Ilm ei olnud esialgu küll suurem asi ning viimase aja kuumus on mind korralikult ära hellitanud. Ometigi oli kogu oleks seal nauditav. Avarad kodukootud maastikud käsikäes Lodr Of The Ringish tihedate metsadega ainult kiviviske kaugusel kesklinnast. Lisaks sellele veel karastav suplus tiigis, milles ei olnud kloorihaisugi.
Ja kõik see koos meeldiva seltkonna, järjekordse roséga ning kana-pasta salatiga, mida pidin sõrmedega sööma, kuna mingil hetkel otsustasin meeltesegaduses salatiga muretsetud kahvli minema visata.
Naturaalne ja orgaaniline... oehh.
Pilt by Karel
Ja siis tagasi linna, et seekordne jalgpalli hooaeg maha matta. Peied olid vinged, kuigi koos prantslastega itaallasi täis Sohos ringi käia ja oma kohta otsida, kus Allez Les Bleus! karjuda ei ole just kõige meeliülendavam (eriti kui minu "meeletut" jalgpalli huvi arvestades). Läks nagu läks ja hea et niigi läks. Itaallased võitsid, tegid terve öö läbi Londoni kesklinnas mürtsu ning täna oli ääretult rahulik linnas ringi liikuda.
Pilt by Karel
Oli järjekordne õnnestunud nädalavahetus, ning õppsin seda, et N2 buss läheb kohe Trafalgari lähedalt, ning kui juubeldavate itaallaste tõttu bussiliiklus ümber on suunatud saab natuke edasi minnes bussi peale, mis mind kohe ukse ette sõidutab. Ja lisaks sellele, et üks korralik noormes kannab endaga alati juukse geeli, vaha vms. kaasas, et peale ootamatut suplust oma uue soenduga pandav välja näha.
Nüüd olen aga väsinud ja tahan magada. Aga enne veel austan vingeid inimesi nagu nt. Anu Saagim, kes kuulu järgi oma Saare kodu õues hommikumantlisse mähitult Soomlaste peale karjus (õige kahh, mis nad siis trügivad meie õue peale kakerdama).
Head ööd!
Ühesõnaga käisin eile Hamstead Heath'is. Suures-suures pargis, mis asetseb Põhja-Londonis. Ilm ei olnud esialgu küll suurem asi ning viimase aja kuumus on mind korralikult ära hellitanud. Ometigi oli kogu oleks seal nauditav. Avarad kodukootud maastikud käsikäes Lodr Of The Ringish tihedate metsadega ainult kiviviske kaugusel kesklinnast. Lisaks sellele veel karastav suplus tiigis, milles ei olnud kloorihaisugi.
Ja kõik see koos meeldiva seltkonna, järjekordse roséga ning kana-pasta salatiga, mida pidin sõrmedega sööma, kuna mingil hetkel otsustasin meeltesegaduses salatiga muretsetud kahvli minema visata.
Naturaalne ja orgaaniline... oehh.
Pilt by Karel
Ja siis tagasi linna, et seekordne jalgpalli hooaeg maha matta. Peied olid vinged, kuigi koos prantslastega itaallasi täis Sohos ringi käia ja oma kohta otsida, kus Allez Les Bleus! karjuda ei ole just kõige meeliülendavam (eriti kui minu "meeletut" jalgpalli huvi arvestades). Läks nagu läks ja hea et niigi läks. Itaallased võitsid, tegid terve öö läbi Londoni kesklinnas mürtsu ning täna oli ääretult rahulik linnas ringi liikuda.
Pilt by Karel
Oli järjekordne õnnestunud nädalavahetus, ning õppsin seda, et N2 buss läheb kohe Trafalgari lähedalt, ning kui juubeldavate itaallaste tõttu bussiliiklus ümber on suunatud saab natuke edasi minnes bussi peale, mis mind kohe ukse ette sõidutab. Ja lisaks sellele, et üks korralik noormes kannab endaga alati juukse geeli, vaha vms. kaasas, et peale ootamatut suplust oma uue soenduga pandav välja näha.
Nüüd olen aga väsinud ja tahan magada. Aga enne veel austan vingeid inimesi nagu nt. Anu Saagim, kes kuulu järgi oma Saare kodu õues hommikumantlisse mähitult Soomlaste peale karjus (õige kahh, mis nad siis trügivad meie õue peale kakerdama).
Head ööd!
09 juuli, 2006
Kestvast nädalavahetusest
Pump it baby! Pump it!!
Ma käin nüüd jõusaalis ja ujumas. Tubli olen. Täna pidin jälle minema aga selgus et laupäeviti pannakse musklipumpamis asutus kell viis kinni, ning siis ei ole enam mõtet kell kaheksa ukse taha kraapima minna. Jälle targem.
Aga vahepeal on asjad ja elu nii kaugele läinud, et pea kogu Londonis elav Itaalia ja Prantsuse kogukond on ennast oma rahvuslippudesse mässinud ning ootavad himuralt homset. Eks siis paistab, kes jalgpalli karika koju toob ning kumb rahvusgrupp mööda tänavat paljalt ringi jooksb. Põnev-põnev.
Ise olen ma vahepeal rõõmu tundnud oma armsa Fire Stationi seltkonna. Kogu asi sai alguse sellest, kui neljapäeval Waterloo silla ääres rosed trimbatud sai. Jätkus kohtumine Reedel, kui Mad'i, Luigi ja Prue'ga Canary Warfi vallutades ning St. Paul'i lähistel mööda klubisid ringi tiirutades. Teele jäi ette muuseas ka koht, kus peeti Läti pidu. Oli selline imelik kusjuures. Koht oli urka moodi ning inimesed selles kuidagi... no nagu vanakooli kultuurimaja pidu oleks olnud.
Muljet aga avaldas Reflex oma stiilipuhta 80ndate stiili ning postiga, mille najal Prue'ga tantsides suure aplausi välja teenisime. Kraaps - kui eestlane ning pidevalt rääkiv austraallane kokku lasta... sünnib korralik ning sensuaalne postitants, mis ka professionaalid kadedaks ajavad. Ja samal ajal otsis pilk seda mulku, kust Olivia Newton John kohe-kohe välja kargab ning Xanadud laulma hakkab. Lõbus :)
Ja kogu jutu moraal on selles, et kui oled väsinud ning laupäevase õhtupooliku Kareli, Laurent'i ning Noelliga pargis ning Village's veedad, siis ei tasu N3 bussis magama jääda, kuna Herne Hillist öösel Brixtonisse tagasi saada on ilge nuhtlus!
Tervitused kõigile neile, kes üleval pool nimepidi ära märgitud sai!
Bless you all!
Ma käin nüüd jõusaalis ja ujumas. Tubli olen. Täna pidin jälle minema aga selgus et laupäeviti pannakse musklipumpamis asutus kell viis kinni, ning siis ei ole enam mõtet kell kaheksa ukse taha kraapima minna. Jälle targem.
Aga vahepeal on asjad ja elu nii kaugele läinud, et pea kogu Londonis elav Itaalia ja Prantsuse kogukond on ennast oma rahvuslippudesse mässinud ning ootavad himuralt homset. Eks siis paistab, kes jalgpalli karika koju toob ning kumb rahvusgrupp mööda tänavat paljalt ringi jooksb. Põnev-põnev.
Ise olen ma vahepeal rõõmu tundnud oma armsa Fire Stationi seltkonna. Kogu asi sai alguse sellest, kui neljapäeval Waterloo silla ääres rosed trimbatud sai. Jätkus kohtumine Reedel, kui Mad'i, Luigi ja Prue'ga Canary Warfi vallutades ning St. Paul'i lähistel mööda klubisid ringi tiirutades. Teele jäi ette muuseas ka koht, kus peeti Läti pidu. Oli selline imelik kusjuures. Koht oli urka moodi ning inimesed selles kuidagi... no nagu vanakooli kultuurimaja pidu oleks olnud.
Muljet aga avaldas Reflex oma stiilipuhta 80ndate stiili ning postiga, mille najal Prue'ga tantsides suure aplausi välja teenisime. Kraaps - kui eestlane ning pidevalt rääkiv austraallane kokku lasta... sünnib korralik ning sensuaalne postitants, mis ka professionaalid kadedaks ajavad. Ja samal ajal otsis pilk seda mulku, kust Olivia Newton John kohe-kohe välja kargab ning Xanadud laulma hakkab. Lõbus :)
Ja kogu jutu moraal on selles, et kui oled väsinud ning laupäevase õhtupooliku Kareli, Laurent'i ning Noelliga pargis ning Village's veedad, siis ei tasu N3 bussis magama jääda, kuna Herne Hillist öösel Brixtonisse tagasi saada on ilge nuhtlus!
Tervitused kõigile neile, kes üleval pool nimepidi ära märgitud sai!
Bless you all!
04 juuli, 2006
Kõigest, mis märkimist väärt
Ei, haigus ei murdnud mind maha ning viimase aja blogimisisu on olnud päris korralik. Aga mida sa blogid, kui viie rubla eest kuus ma korralikku WiFit siin ei saa.
Nohh, see selleks...
Jaanipäevast on juba nii palju möödas, et viinaviskamisest, lõkketusest ning jaanisneikidest ei olegi mõtet rääkida. Kuke ja Schmidtiga jalakeerutamisest Astorias ei ole ka enam midagi mainda... lõbus oli aga kui teatud kogus Smirnof Ice ikka niisama kehast läbi voolab, siis on natuke kurb ka.
Räägin parem sellest, kui tore on kui Londonis on lahedaid inimesi, kellega reedel kokku saada, Soho Square'il istuda ja shoppamisest rääkida. Siis suunduda edasi Degreesse, kus nelja naelaseid Mojitosid ja Bery Berry Iced Teasid kurgust alla valada. Ning kui aega üle jääb siis muljetada koledate inglise naiste ning kobedate, kuid tagumiketa inglise meeste üle. Anniga on alati lõbus.
Pilt by Karel
Tore on ka see, kui midagi korraldatake. Näiteks paraade, kus kõnnivad kõrvuti roosas aluspesus ning kortsus nahaga meesnaised, kuumad tuletõrjujad, kõhukad karutaadid ning nummid võrkpallurid ja see nimekiri võiks ausaltöeldes jätkuda ja jätkuda, sest kui lõpuks vihmavarjudega tantsivate kontorirottide kõrval Soho Square'i poole jalutasime käis minul pea sellest pillekraarist (või äkki kuumusest) ringi.
Pilt by Karel
Ja kui ka Sohos Square'il midagi vahvat korraldatakse, mis ilusaid mehepoegi kohale meelitab, siis seda parem. Silm puhkas... puhkas... :D. Õhtusöök itaalia buffe's valge veiniga, kiire baas viipekeelt, viimane drink Rupert Streetil... siis autoga otse ukse ette. Väga hästi korraldatud üritus indeed!
Eriti aga meeldivad mulle mu chill-grill pühapäevad, mis viimasel kolmel korral on mulle päris mokka mööda olnud. Ja-jahh ka need, kui ma lihtsalt kodus olin pesu pesin ja külmkappi koristasin. Seekord ajasin oma kondid siiski nelja seina vahelt välja, kuna ilm lihtsalt soosis seda. Sain hea vaate ja hea seltskonna osaliseks Oasis Health Clubi välibasseini ääres päikest võttes (mu outfit muidugi ei teinud mulle au... aga pruunim olen ikkagi nii et ei põe) ning tänasest olen selle klubi auväärt liige ja ostan endale homme ujumispüksid :D Vahepeatus Soho Square'il (tundub, et hea square on :) ) ning seejärel Eesti pidu vaheldumisi Gay Bingoga. Palju Eesti õlut... oh bliss... ning väääga väsitav esmaspäev.
Oli väärt nädalavahetus... oli küll... ja ma ei saa kedagi seekord selle eest nimeliselt tänama hakata, kuna list läheks liiga pikaks. Te teate ise, kes te mu nädalavahetuse meeletult toredaks muutsite :) Tähh
Nimeliselt tervitan seetõttu Äput, kuna ta on kollane ja tal on cool vanaema (paneb natuke geeni tehnoloogia imedele mõtlema kas pole?).
Nohh, see selleks...
Jaanipäevast on juba nii palju möödas, et viinaviskamisest, lõkketusest ning jaanisneikidest ei olegi mõtet rääkida. Kuke ja Schmidtiga jalakeerutamisest Astorias ei ole ka enam midagi mainda... lõbus oli aga kui teatud kogus Smirnof Ice ikka niisama kehast läbi voolab, siis on natuke kurb ka.
Räägin parem sellest, kui tore on kui Londonis on lahedaid inimesi, kellega reedel kokku saada, Soho Square'il istuda ja shoppamisest rääkida. Siis suunduda edasi Degreesse, kus nelja naelaseid Mojitosid ja Bery Berry Iced Teasid kurgust alla valada. Ning kui aega üle jääb siis muljetada koledate inglise naiste ning kobedate, kuid tagumiketa inglise meeste üle. Anniga on alati lõbus.
Pilt by Karel
Tore on ka see, kui midagi korraldatake. Näiteks paraade, kus kõnnivad kõrvuti roosas aluspesus ning kortsus nahaga meesnaised, kuumad tuletõrjujad, kõhukad karutaadid ning nummid võrkpallurid ja see nimekiri võiks ausaltöeldes jätkuda ja jätkuda, sest kui lõpuks vihmavarjudega tantsivate kontorirottide kõrval Soho Square'i poole jalutasime käis minul pea sellest pillekraarist (või äkki kuumusest) ringi.
Pilt by Karel
Ja kui ka Sohos Square'il midagi vahvat korraldatakse, mis ilusaid mehepoegi kohale meelitab, siis seda parem. Silm puhkas... puhkas... :D. Õhtusöök itaalia buffe's valge veiniga, kiire baas viipekeelt, viimane drink Rupert Streetil... siis autoga otse ukse ette. Väga hästi korraldatud üritus indeed!
Eriti aga meeldivad mulle mu chill-grill pühapäevad, mis viimasel kolmel korral on mulle päris mokka mööda olnud. Ja-jahh ka need, kui ma lihtsalt kodus olin pesu pesin ja külmkappi koristasin. Seekord ajasin oma kondid siiski nelja seina vahelt välja, kuna ilm lihtsalt soosis seda. Sain hea vaate ja hea seltskonna osaliseks Oasis Health Clubi välibasseini ääres päikest võttes (mu outfit muidugi ei teinud mulle au... aga pruunim olen ikkagi nii et ei põe) ning tänasest olen selle klubi auväärt liige ja ostan endale homme ujumispüksid :D Vahepeatus Soho Square'il (tundub, et hea square on :) ) ning seejärel Eesti pidu vaheldumisi Gay Bingoga. Palju Eesti õlut... oh bliss... ning väääga väsitav esmaspäev.
Oli väärt nädalavahetus... oli küll... ja ma ei saa kedagi seekord selle eest nimeliselt tänama hakata, kuna list läheks liiga pikaks. Te teate ise, kes te mu nädalavahetuse meeletult toredaks muutsite :) Tähh
Nimeliselt tervitan seetõttu Äput, kuna ta on kollane ja tal on cool vanaema (paneb natuke geeni tehnoloogia imedele mõtlema kas pole?).
21 juuni, 2006
Köhast
Minu elu parimad kaks päeva. Tõepoolest, mul ei ole nii lõbus ja nii põnev juba ammu-ammu olnud. Päriselt ka. Teisipäeva hommikul ärkasin ülesse ja mõtlesin, et kas tõepoolest on võimalik, et ühel inimesel nii paha olla saab? Taarusin vannituppa ja vaatasin peeglisse... kohutav... läksin kööki istusin maha ja mõtlesin... eieieieieiei... nii ei saa ja lasin kuuldavale köha, mis kogu veel magava naabruskonna ülesse äratas. Siis köhisin natuke veel ja helistasin tööle - ma täna ei tule...
Ja nii ma oma teisipäeva ja kolmapäeva veetsingi. Köhides, aevastades, köharohtu võttes ja aretades, milliste käepäraste vahenditega oma köhahooge taltsutada.
Ma ei jää enam kunagi haigeks!!!
Tänan kõiki neid kes mulle kaudselt ja lähedaselt haiguses toeks olid, ehk Musi, Carol, Tim, Julia, Clive, Stuart, Simon (kes ka haige oli) ning Hele ja Kristjan, kes hea Terminaatori loodud laulu sisse laulsid.
Tellimine:
Postitused (Atom)
