Barcelona 5

Esmaspäeva hommikune paduvihmasadu tõmbas sõna otseses mõttes minu randamineku plaanile vee peale.
Panin oma pea kokku ning päikese väljatulekuga sain idee ronida mäkke nimega Montjuic. Ega ma ausalt öeldes ei osanudki midagi sealt oodata ega leida. Minu 6.99 naela eest hangitud reisijuht oli selle paiga koha pealt üsna napisõnaline.

Kui on soovi võib sinna mäkke köisraudtee abil kohale jõuda. Aga kui on tahtmist, võhma ja tublisid tuharalihaseid, siis ka oma kondiauru jõul. Kuna minul oli tahtmist rohkem kui soovi tegin läbi tippuronimise tuuri, mis pakkus erinevaid vaateid ülithedalt täis ehitatud linnale ning aedu ja pargikesi absoluutselt igale maitsele. Mäest ülesse ronimine tähendab alati seda, et kunagi jõutakse ka tippu. Montjuic'i tipus asub (täpselt nii nagu kõik kaardid ka näitasid) mäenimeline tsidadel, kust avanevad maksimumvaated überkaudsele. Minusuguse tuima inimese võttis sealt avanev pilt päris kihevile :)

Mäest alla minek oli mu isiklikes plaanides päädinud kindla eesmärgiga jõuda Kataloonia uhke arhitektuuriga kunstimuuseumi territooriumile. Tee oli lihtne ja üsna sirgjooneline, kuid sinna jõudmine, tuli välja, osutus päris kaootiliseks. Kaootilseks selles mõttes, et iga kord kui hakkasin ennast hellitama kindla suunaga, hoomas mu silm midagi, mida oli tarvis koheselt kaema-katsuma-nuusutama minna. Oli selleks siis allee, skulptuur või lillepõõsas... kõik tundus oluline.

Läbi mitmete haakide, kurvide ja treppide jõudsin lõpuks eesmärgini Museu Nacional d'Art de Catalunya oli ehitisena päratult suur ja minu jaoks igati väärt seda, et sinna jõuda!

Peale ligi neljatunnist mägiturnimist võtsin ma lõpuks suuna ranna poole. Koukisin kõrva tagant välja Silveri soovituse mitte minna Barceloneta randadesse vaid võtta suund olümpia küla poole. Tõesti, seal oli rand ja see oli igas mõttes nägusam, kui see mis jahidadama taga kesklinnale lähemal oli.

Tuul oli tugev ja laine möllas, kuid see oli pigem abiks kui kahjuks. Liival lebades, sinist merd ja päikest hoomates tunned, et elujanu annavadki just sellised pisikesed momendud, kus mured on kaugel. Sinul ei jää muud üle, kui need hetked avasüli vastu võtta, endasse immutada ja nendest rõõmu tunda.
Viva la Catalunya :)

Ja selle sissekande lõpuks - jah, ma olen ikka siin! Selle tõestuseks üks sooloturistile kohane digikaamera ajastu ime - pilt iseendast :)

Barcelona 4 (Sitges)

Pühapäev (ühtlasi ka minu esine päev aasta vanemana)möödus Sitges'is (u. pooletunnine ja 2.50 Eurone rongireis Barcelonast).

Tegemist paigaga, kus rand on peene liivaga kaetud, tänava moodustavad imetoredad vahemere majad ja kuhu A. Kivirähki "Rehepapist" tuntud rumal sulane Jaan hea meelega ennast lebama sätiks. Just nii nagu tema seda teinud oleks sättin ka mina ennast Silveriga liivale lebotama ja hakkasime elu nautlema. Esialgne paksu võitu pilveriba taandus, ning sini-sinisest taevast sirav päike tekitas minu õrnas põhjamaa nahas otsekohese protesti, mis sai ohtra päikesekreemiga rahuldatud.

Piisav lebotamine tekitab alati tunde, et tuleks liikuda - liikusime... kõndisime siin-seal-kolmandas kohas. Poolnudistide rand ei pakkunud just kõige paremat vaatepilti - ülekaalus ja -vanuses mehed mängisid sulgpalli, nii et kõik rippus ja lapedas.
Aga see-eest oli lõunasöök ühes baaris väga meeldiv ning painajalik sulgpallimäng ununes peoga pühitult.
Mõnus... Mõnus... Mõnus.

Barcelona 3

Reede ja laupäev sai pühendatud ööelu eksploorimisele.
Kella 9 paiku ladusime joogid lauale, Silveri sõbrad tulid külla ja nädalavahetus algas.

Parajal kellaajal sai suundutud Arenasse. Nii paljukest kui ma mäletan oli tegeimist... parajalt huvitava kohaga ja parajalt huvitavate inimestega. Wild dancingut, mingit moodi tagasi koju jõudmist ning laupäeva päev läks vaikselt ja tubli pohmelust põdedes.
Kui päike oli loojunud ja olek paranenud võtsime jälle sabad selga ning suundusime Dietrichisse. Mõnus baar mõnusa muusikaga ning eriti vinge valgustatud siseaiaga. Sealt edasi Salvationisse. Silveri sõnutsi kahe saaliga (sinine Cool aj punane Hot") lihaturg osutus tunduvalt normaalsemaks, ning korjasin sealt isegi nii mõnegi komplimendi. Ööelu eksploorimise projekti võib pidada õnnestunuks :)

Barcelona 2

Nii-siis.
Kui eile sai linnas ninaga õhku sisse veetud, siis täna võtsin natuke suuremalt ette.
Vabatahtlikult ja ilma igasuguse kiunumiseta olin ma kell 8 hommikul üleval. Ilm oli super ja mina tegin ennast ilmale vastavalt sama superiks... jahh tundus, et isegi see on võimalik! :D
Metrooga kesklinna ja mööda Las Ramblast alla mere poole.
Mu päevaplaan nägi esimese asjana ette rannas lösutamist. Tuleb tunnistada, et Barcelona rannad on oma kuulsusetuse auga välja teeninud (vähemalt, mina polnud linna enda randadest oluliselt palju kuulnud). Liiv on suhteliselt tume ja... üldse kuidagi muljevaba.

Kuna Silver ei soovitanud mul esimese hooga üle tunni aja päikese käes vedeleda, asutasin ennast peale 60-minutit Parc de la Ciutadella poole teele. Park on aus. Koos Kataloonia valitsushoone ja uhkete treppide ja purskkaevudega. Traavisin seal natuke ringi ja otsustasin minna vana linna turnima. Barri Gotic... I like... oh yes I like! Muy Bien!!!

Kitsad tänavad ja rahulik õhkkond, mis mind lõpuks täiesti endasse imes ning Manana inimeseks muutis. Liikumistempo aeglustus ja üleüldine olek muutus väga löötivaks (mulle endiselt meeldib see sõna). Igal usinamal inimesel tõenäoliselt lööks taoline chill alguses silme eest mustaks ja ta võitleks selle rahulikkuse vastu, kus midagi tegema ei pea... aga ärge võidelge! See hakkab meeldima! Kindlapeale hakkab! :)
Eriti meeldib see siis, kui jood õlut, sööd seeni (shampinjone!!) ja kuuma baguetti ning head loed head raamatut ukrainlastest ja traktoritest (NB! kehtib ainult sooloreisijate puhul!)

Ja tõestamaks, et ma ikka ise kohal olen ega kopipeisti kellegi teise reisipäevikut, tegin ka endast pilti - isegi palm kasvab peast välja... sooloturisti kompleks :)

Barcelona 1

Üsna ja hoolsana saabusin ma kolmapäeval Stanstedi paar tundi eeldatust ja oodatust varem. Reis oli alanud... ootamisega. Ootasin, et saada tehtud check in, ootasin, et minna väravasse, ootasin, et minna lennukisse... Lend ise läks kenasti. Lugesin terve tee lennujaamast ostetud raamatud "A Short History of Tractors in Ukrainian" ja 15 minutit enne 22-te maandusin Reusis.
Passikontrolli ei olnud ning oma koti sain kätte kolmandana.
Buss mis ühendas Reusi ja Barcelonat oli olemas ning selles üksinda pea kaks tundi loksudes jõudsingi enne napilt enne südaööd kohale. Silver oli vastas ning etapp 1 edukalt sooritatud - olin kohal.

Kultuuri ei tulnud väga kaua oodata, kuna see vahtis mulle metroojaamast väljudes ja Silveri juures kotte maha pannes kohe aknast vastu.



Esimene päev möödus ninaga õhku vedades. Sillu vedas mu Las Rablasse ja Port Villasse. Kuna ta ennast ise väga hästi ei tundnudud läks ta ise koju ennast ravima, samal ajal kui mina rannajoone, vanalinna ja muidu linnaga tutvust tegin. Teab mis kaelamurdvalt keerulise metropoliga tegu ei ole. Punktist A punti B jõuab ilma suurema peamurdmiseta. Minusugusele vaegorienteerujale on see ainult suur rõõm :) Mis sest, et ma iseseisvalt esimese hooga ta kodust kaarega mööda tuhisesin :)

Euro lõpp, E One, Putney & Primark

Laupäeval sai siis mindud taas Janno juurde ning Eurovisioonile kriips peale tõmmatud. Soomlased said kahtlemata vinge shouga hakkama, ning nende algus oli parim, mis ma peale Stockholmi 2000 näinud olen.
Sealt edasi läks kuni lõpuni kõik allamäge.
Õnnitlused siis Serbiale... et nagu Miss Mõttes 2007? Soomlastest ja Sakslastest oli siiralt kahju... aga mis sa ära teed.
Peale visooni hüppasime läbi lähedasest pedebaarist E One, mis ei väärinud mitte mingil juhul oma lippu ukse kohal. Inimesi oli igat sorti, chavid ja chavettid ruulisid, ning ühe (Leedu või Läti emma-kumma) professionaalse (nimetame seda siis nii) tantsijannaga oleks mul peaaegu käsikähmluseks läinud. No, aga mida sa siis tantsid, kui jalad ei kanna! Muidugi on naljakas ja ajab kõva häälega naerma!
*
Eile sain Anniga kokku ja käisin esimest korda elus Putney's. Meeletult toredad jutuajamised elust enesest ning tuleb tunnistada, et neiu nägi parim välja, mis ma teda siiani tundnud olen! Well done! :) Ja aitähh kaamera eest! Nagu lubatud, hoian seda nii nagu... ee... lubatud sai :)
*
Täna käisin natuke shoppamas - Primark on pood, mille on saatan ise oma kätega valmistanud!
Odavad hinnad... oooodaaavaaaad... Läksin sinna paari T-särki vaatama... tulin välja suure kotiga... mitte ühtegi T-särki, aga muud toredat küll.
*
Homme Barcelonasse Sillule külla :) Can't wait!

Suur E Eurovisioonile!

Ja nyyd yks suur-suur E muusika prygimaele - EUROVISIOONILE!

Yritus, mis kunagi mulle suurel hulgal roomu ja lobu pakkus, on nyyd muutunud minu jaoks yheks suureks hoomamatuks audivisuaalseks korralageduseks, mille peal oma kyynilisi hambaid teritada ja kriitikameelt arendada... Eks lamajat ole ikka hea lyya.

Selle aastane semifinaal sai ara vaadataud Janno juures koos Kareli ning hiljem saabunud Anni, Sveni ning viimase paevitunud sobraga Taanist (vist).

Lava oli viimasepeal ja ohtujuhidki tundusid igati sympaatsed.

Ning siis hakkasid lava taitma erinevate riikide lauludelegatsioonid... yks muljevabam kui teine... Igale laulule oli lisatud ohtralt tantsu, tralli ning tulevarki. DJ Bobo (keda nii Karel kui ka Anni juba ammu surnuks pidasid) oli lavale kaasanud isegi kolm mannekeeni... no show elemendi ja lava taitmise mottes voi nii.

Oli palju, mis on praeguseks juba ununenud, kuid natuke kinnistus midagi sagarate vahele ka -

* Valgevene poiss laulis oma laulus "I am able and I'm Willy. Yes I'm Willy!". Tegelikult on poisi nimi Dimitry ja tahtis laulda "willing".

* Montenegro laulu pohisonum kolas nagu "Itchy Crotchy". Hygieen on tahtis...

* Serbia toenaoline esilesbi nagi valja nagu mu kunagine manager "Firestation'ist". Ole tervitatud Luigi!

* Poola tsikk laulis peaaegu kogu oma loo puuris. Karel arvas, et ta on seal selle parast, et ta on selline lipakas ning niipea kui ta puurist valja tuleb, viib tuul ta minema. Tal vist oli oigus.

* Ungaril ja Gruusial olid ainsad lood, mis kandsid auga valja nime "LAUL" ja ei olnud kokku klopsitud muuskalistest abordijaanustest. Said finaali edasi ka! Well done!

* Taanlaste suurte sulgedega PAPAagoi pidi ohtu lopuks oma suled kokku pakkima ning bkaa-bkaaak koju tagasi lendama.

* BBC naiskommenaator oigas finalistide valjakuulutamise ajal pidevalt: "Where is Denmark?WHERE is DENMARK??!!!" - Saksamaast pohja ning Rootsist ning Norrast louna pool.

Jargmisel aastal peaks Eesti endale rohkem naabreid koguma, riiete asemel selga panema naiteks mitte midagi ja oma seljas-mitte-midagit vahemalt kolm korda vahetama. Ei teeks eriti pahaka see, kui show ajal gogu trupp teineteise seljataha haneritta votaks, katega vehiks ja lopuks keegi polema ka syydatakse. Ja kui siis ka finaali ei paase, pole enam motet yritadagi.

Viva la Eurovison! Laupaeval on finaal!

Profile, Asia & Shadow Lounge

Niisiis olen teinud vahepeal jälle korralikult tööd ja olen oma järgmisel nädalal algavaks Barcelona puhkuseks peaaegu valmis... Nipet-näpet on veel vaja juurde joonistada, siis saab olek täiesti valmis.
*
Töötegemise vahepeal avastasin enda jaoks koos Noelle'i ja Laurent'iga sobivat kohta otsides uue Soho peakorteri, millest Ethan varem mitmel korral juttu oli teinud - Profile'i.
Kolm korrust on kenasti "klasside" vahel ära jagatud -
1. korrus - tavakodanikud.
2. korrus - ilusamad inimesed.
3. korrus - poshidmad tüübid.
Teisele korrusele oleks mul ehk isegi natuke asja :)
Igatahes leidsin, ma sealt enda eest hulganisti minu maitsele sobivaid inimesi.
SMS-e edastavatelt ekraanidelt saab muu huvitava hulgas ka teada, kes on üksikud ja vallatud, ning kus nad parasjagu paiknevad.
Eriti cool on kolmanda korruse kamin-ekraanid, mis esime hooga ennast päris kaminateks ära petavad. Igati kiva koht.
*
Laupäeval sain Asiaga kokku - see poola naine, kes mulle siiani hirmu on tekitanud. Meie tsiviliseeritud lõunasöök Claphamis järtkus igati tsiviliseeritud veini degusteerimisega Plimrose Hilli'l, suurepärase vaatega Londonile. Jahedamaks kiskudes läksime lähimasse pubisse, ning tsiviliseeritus kadus Camdenis Proud Gallery's, kui meiega lisandus Anni. Kolm ilusat inimest jätkasid oma teekonda Fabricusse, kust peale teatud naistevahelist kismat (ja Anni, sina ja Asia) kella 6:30-ne ajal hommikul välja sai ronitud... Päike juba paistis. Tsiviliseeritud lõuna oli tasemel.
*
Kuna Profile on tore koht, sai sinna Pühapäeval tagasi mindud (Bank Holiday Weekend ikkagi ju). Tehtud mõned õlled, paar flirti ning hangitud Mario telefoni nr - jätkasid Ranno, Noelle ning Laurent oma teekonda Shadow Lounge'i. Polnud seal ammu käinud, ning, kui see nii kallis ei oleks, külastaks seda kohta vast tihedaminigi.
*
Esmaspäevane väljapuhkus ning teisiba jälle tööle, ning nii see elu-eluke veereb :)

Rütmist väljas

Tundub, et üleüldine tähteseis soodustab rütmist suuremaid ja väiksemaid väljumisi.
Seda nii globaalses (nagu näiteks südmused kodumaa pinnal), lokaalses (neljapäeva õhtune põleng mu kontori kõrval Ox streetil) kui ka isiklikus plaanis (millest kohe pikemalt natuke pajatan).

Reedene üsna viisakalt alanud Baieri pubi õhtu Kristina töövahetuse auks lõppes minu jaoks kell 9 ajal hommikul koju jõudmisega. Baieri pubi ja magama jäämise vahel olin luusinud mitmes Põhja-Londoni veidras pubis, Fabricus ning Asiaga St. Pauli katedraali juures kella kaheksa paiku siidrit joonud... Kõige selle juures on mulle kõige suuremaks üllatuseks fakt, et just Asiaga... Ma kardan seda poola naist tegelikult...



Laupäeval aga oli Mariini sünnipäev. Kohal olid kõik tähtsad tegelased ning eestlaslikult tagasihoidlikult alanud üritus sai eestlaslikult pidurdamatuks.
Kuna olen kirjutamiseks piisavalt laisk, siis ekspluateerin sündmuste edasiandmiseks natuke Kareli blogi, kust ülal olev pilt ka pärit on (ma loodan et ta ei pahanda :)
Tore oli igal juhul.

Kodu emotsionaal

Loen ja vaatan, mis kodus toimub...
Nukker on olla. Nii nukker... nutta oleks liiga pateetiline... aga kuidagi valus on ikka. Surungi hambad huulde ning olen sonadeta, sest rusikaga vehkida ning karjuda ma ei oska.
Tahaks midagi teha, aga ei saa, sest olen eemal ning saan ainult vaadata, kuidas voorad ja hingeta inimesed eneselegi aruandmata kodus laamendavad ja lohuvad...
Tahaks oleda, et tulge moistusele, kuid... kuidas saab moistuseta inimesi sellele kutsuda...
Mulle laks hinge Mona kiri mu orkuti meilboksis, mille otsustasin ka siia ylesse riputada -

Mulle läks eile hinge üks vene mees, kes jäi küll kaamera taha, kuid kelle õnnetu hääl ütles märatsevate vene noorte poole " Inimesed, mis te teete. Me kõik elame ju ühes riigis". Praegu on selline olukord, kus tuleb säilitada terve mõistus ja mitte minna kaasa tunnetega, mis sunnivad meid taguma vastu rinda ja igale vene keelt kõnelevale isikule vastu tatti anda. Asi ei ole rahvustes. Asi on indiviidides. 1500 idiooti ei ole kogu rahvus. Ma tahaks, et kuskil netis oles üleval see lõik, kuidas venelased üritasid ´89 või oli see nüüd ´90ndal, Toompead rünnata ja üle võtta. Ja jäid Toompea lossihoovi lõksu. Ja eestlased kogunesid Toompeale lossi ette, nii et käputäis venelasi, kes olid omast arust riigipööret tegemas, ei pääsenud enam välja. Ja kui nad siis lõpuks hakkasid sealt hoovist välja tulema, siis tõmbusid eestlased kahte lehte laiali ja lasid nad läbi. See oli võimas. Ei mingeid nilbusi, ei mingit vägivalda. Venelased lonkisid longupäi rahvasummast läbi ja said ise ka oma kaotusest ja häbist aru. Ma loodan, et need sündmused ei tekita mõttetut vastasseisu kahe rahva vahel, kes peavad siin riigis edasi elama. Ma loodan, et kõik minu vene sõbrad ei pea saama peale eilset ööd teistsugust kohtlemist, kui nad seni on saanud, sest nad on kõik väga toredad inimesed ja nad ei ole seda ära teeninud. PALUN ÄRGE SAATKE EDASI VÄGIVALDA ÕHUTAVAID TEATEID JA SÄILITAGE TERVE MÕISTUS!!
Mona

Olge tublid ja olen motetes ja sydames Teiega kallis pere ja sobrad!!!

Pesast, Philipist ja muust tähtsast

Niisiis olengi kolinud vahepeal uude pessa, kus elavad peale minu Poolast pärist poisteduo ja Belgiast pärit tüdruksolist (kellel on enda valduses terve külmik).
Puhas, korras ja ok.
*
Reedel tuli mu ellu uus kaaslane Philip. Must, mahukas ja maksis £30. Anniga käisime temaga reedel Rupert streetil õlut joomas ja siis pidin ta koju viima, kuna temaga koos oleks olnud liiga tülikas mööda klubisid pubisid kolada. Mitte selle pärast, et ta must oleks, vaid pigem selle pärast, et ta on suur kohver.
*
Kaidol oli vahepeal sünnipäev. Reedel toimunud Village'i üritusele ma Philip'i tõttu ei jõudnud aga laupäeval sai Soho Square'il alla libistatud 4 siidrit ja 2 pudelit veini + 2 pudelit veini leidsid oma otsa hiljem KU baaris. Koju jõudsin... kui mäletan, siis bravuurikalt. Bravuurikalt selles mõttes, et ma ei olnud eriti kindel milliste bussidega täpselt, aga olin kindel, et esimine, mida näen viib mind eesmärgini... pimeda juhuse tõttu nii juhtuski... See Fortuuna mu ükskord maha jätab ma ütlen teile...
*
Pühapäeval oli Annil sünnipäev ja minu teadvusesse jõudis, et suvi on tõepoolest alanud. Suurema osa päevast passisin ma jälle Soho Square'il ja jõin siidrit. Enne seda tegin tutvust Oxford Streeti Primemarki'ga (mul oli kätterätikuid vaja ning siin Kenningtoni ümbruses pole ühtegi poodi, kust neid hankida). Palju rahvast ja vähe ostetavat kaupa, kuid sellel limiteeritud kaubal oli tõepoolest imeodav hinnatase.
*
Esmaspäeval suri Boriss Jeltsin ning tänaval, minu ees, arutasid kaks härrasmeest omavahel järgmiselt:
"Did you hear that Boris Yeltsin died?"
"Oh yes, he was a bit of a boozer. Wasn't he?"
Koomiliselt britilik lähenemine.

Metroo instruktori viimased kuulsad sõnad

Eile lugesin LondonPaperist metrooinstruktorite kohta ja seal olid olemas ka mõned vaimukamad vahepalad välja toodud.

"Ladies and gentlemen, please let the customers off the train first! Please let the customers off the train FIRST. Could you PLEASE... Oh go on then! Pack yourselves in like sardines, see if I care! I'm going home!"

Uus kaev leitud

Kahe päevaga sain ma kinnitust, et Londoni kinnisvaraturg on täis kõikvõimalikke urkaid ning mõned neist tõesti haisevad nagu... koht kuhu päike kunagi ei paista.
Ma sain teada, mida kujutab endast Põhja-London ja avastasin, et tegelikult ei olegi see nii üdini inetu. Swiss Cottage, St. John's Wood, Finchley Road - Kunagi leian ehk ennast sealt elamas. Miks mitte ka Islington :P
Targemad inimesed kinnitasid mulle eos, et raha maksmine mingisugusele agentuurile on puhas raiskamine ja sealt ei saa mitte sit.. jahh, mitte sittagi. Kui Teile järgmine kord, keegi midagi sellist ütleb, siis lihtsalt uskuge teda!!
Oma uue kaevu leidsin lõpuks ustava Kummipuu-dot-kommi kaudu ja see asub Lõuna-Londonis, Kenningtoni ja Ovali vahel. Pole just ideaalne ega unistuste loss, kuid puhas ja piisavalt meeldiv. Selline nostalgiline Mustamäe tunne tekib (ja ma pole kunagi Mustamäel elanud). 6 kuud peab vastu ja järgmine kord olen targem, et alustada sihikindlat otsimist kuu aega varem.
Taeva alla ja sõprade armule ei ole just kõige meeldivam jääda. Suured tänud Ethanile välja kannatamise eest.

Vesi lastakse kaevu elik mina kolin sisse laupäval ning sellele peatükile ka nüüd allkiri alla pandud.

Mõned pärlid kuulutuste kadalipust:

SINGLE ROOM IN 2 BEDDED ROOM IN NORTHOLT FOR MALE NUDIST.
SHARING WITH WELL=HUNG GUY .
LOUNGE WITH TV AND DVD PLAYER.
KITCHEN WITH WASHER/DRYER, MICROWAVE/FRIDGE/FREEZER
LUXURY BATHROOM WITH SHOWER/WASH-BASIN.
ALL BILLS INCLUDED ONLY £300 PER CALENDAR MONTH PLUS 1MONTHS DEPOSIT.
CALL GREGORY SAMUEL
PRIVATE PARKING DIRECTLY OUTSIDE FLAT.
CLOSE TO NORTHOLT STATION .
*
Im patrick, and want to find some like-minded guys for a gay naturist/nudist private houseshare for 5 guys.
The house is available once the location is agreed.
Guys 35-55 , fit, slim, hung, horny, should apply.
Looking to get it running by May.
Please email me below, plus body pics please or no reply, to arrange intial chat.
The aim is for a mini-gay community in our own space, no inhibitions, laid back, sexy, very open-minded situation in which many things can happen!
*
Üks otsis endale voodikaaslast ka ja lubas plõudzhoobi pealt vaadata, kui palju rendi hinnas alla laseb, aga ma ei leia seda enam ülesse. Nojahh, peaasi, et nalja saab!

Kus mu uus kaev on???

Vanasõnad töötavad, kuna nad on läbi proovitud.
Kõik oli nii nagu pidi ja kokku lepitud. Lõpetasin üürilepingu, pakkisin, koristasin, orgunnisin transporti, ajasin välja oma deposiiti - nii nagu ikka tehakse kui ühest kohast teise kolitakse. Ainult üks probleem... kuhu kurat ma kolin?? Mille pärast ma siin tatti pritsin, kui uut "kaevu" ei ole??
Ühesõnaga sai asjad pühapäeval kuuendasse tsooni sõidutatud ja ise ka siia ennast maha pargitud... Hästi tehtud! Elan koti otsas ja ümisen vaikselt laulu, mille sõnades peitub tõde minu olukorra kohta - "Ei ela ma majas, ei tänaval! Mu aadress on (mis ta meil siin ongi nüüd?)". Olen üleüldine Euroopa kodanik, kes lihtsalt elab kusagil suurlinnas.
*
Salme-Riine käis Londonis ja sain temaga täna kokku... tegelikult sain ma temaga juba laupäeva õhtul kokku, aga siis olid teised tuuled ja klubituurid, nii et juttu nagu ei saanudki väga ajada... Aga täna läksime Covent Gardenisse, jõime klaasikese veini ja rääkisime. Salmega on hea rääkida :).

Pühad kagus

"Ranno ei oksendanud... ta kuses..."
Viimati nägin nende legentaarsete sõnade autorit Agnese 17. või 18. sünnipäeval (njahh aastat ei maleta, aga see oli igatahes ammu ja legendaarse Keila gurmee koha Gnoomi ülaruumides. Olgu siinkohal mainitud, et Ranno ei teinud kumbagi ülalmainitut... ta tegi hoopis midagi muud).
*
Pühade ajal sai mul Londonist kõrini. Lasin juuksed lühikeseks lõigata ning võtsin vastu Agnese kutse minna Canterburrysse.
Ja seal me siis Janaga jälle kohtusime. Mõlemil suud kõrvuni ning hea tuju oli laupaevast esmaspäevani garanteeritud.

Ei Pole midagi paremat, kui hea seltskond, millega vallututada Kagu-Inglismaad.

Käia ära vaikelinna ainsas suures klubis, ilusa ilmaga mere ääres ja pidada Doveri valgetel
kaljudel pikniku.

Seekordne Canterburry lugu oli tunduvalt elamusterohkem :)
Tervitagem siis siinkohal Agnest, Rafaeli, Janat ja Anneriini suurepärase nadalavahetuse ja pühade nimel!

1 aasta

06 Aprill, 2006
London

London on päris suur :D
"No way!" ütled sa!
"Way!" ütlen ma sulle vastu.
Praegu tahaks nagu natuke nurka pugeda ja vaadata, mis need londonlased siis ka teevad, et kuidas nad käivad ja kuidas nende silmavaade on ja... noh, kuidas siin nende asjade korraldamise ja muu värgiga üldse lood on. Kuidas nad suudavad metroo jaamades eksimatult ringi kolada ja sihtpunktini jõuda. Piletit osta ja... nagu Aafrikast oleks kohale ujunud siia :D
Nojahh... sukeldume siis Londonit õppima.
Lav ya all!

Aasta hiljem losutasin ma Andrew, Noelle'i ja nende kenade kaasadega Finsbury pargis ja arutasin elutahtsaid asju... nagu naiteks seda kas Paula Abdul on Amreican Idolsis volts voi mitte.
Aasta on moodunud kiiresti...

Hell in Fire

Algus oli hea.
Hiljem laks paremaks :)
Lopp oli pikk veniv ja yksik.

Kaisin Ethaniga laupaeval Fire'is. Muusika oli hea, rahvast oli palju ja muidu ka monus.
Vastu hommikut ennast minekule sattides avastasin, et olen oma garderoobi pileti ara kaotanud. Kiitsin ennast ning minu paringu peale vastasid luugi taga askeldajad, et kui lipikut pole, siis tuleb tulla tagasi hiljem... no naiteks siis kui klubi tyhjem on voi naasta yldse peale klubi sulgemist... Nahes, et ma ei suuda ennast enda hooletuse tottu loodud olukorrast mitte valja vingerdada olin sunnitud klubisse jaama... ootama... ootasin tunni... Teise tunni pidin yksinda ootama... kolmanda ka... kell lahenes juba 8le hommikul ning rahvast tuli juurde ja juurde...
Minu personaalne ettekujutus porgust sai yha rohkem ja rohkem kinnitust (suur geiklubi, mis esmapilgul on lobus, kuid kui oled sunnitud seal liiga kaua ja mitte oma tahtmist mooda olema, siis suur piin).
Niisiis... kell oli 8... rahvast liiga palju... varske info baarileti taga andis mulle teada, et Tuli kustutatakse tana kell 7 ohtul...
Kindlal sammul garderoobi - ette nagu, mis on tais desperatsiooni - 20 minutit jarjekindlat vaidlemist ja nurumist - mu mantel leiti ylesse...
Kell 9:03 vedelesin oma madratsil... unetult...
Liiga halb hommik...
Loo moraal - hoidke oma asju enda lahedal krt votaks!

Telemaraton nii nagu seda siin varem olnud ei ole

Erinevalt paevadest, mil telekast ei tule midagi olime klopsutasime eile Anniga kolme kanali vahel. Avasime oma joogid (mina olle ja tema Lambrini) ning valmistusime oma komoodiat tais ohtuks:

21:00 Along Came Polly - Liiga piinlikud ja klisheelikud syndmused muutsid selle filmi nii halvaks, et see ei olnud isegi hea...
KLIKK
22:00 Desperate Houswifes - Simon jodis poole pealt koju, ning teatas, et ta ei ole seda umbes aasta aega nainud. Yritasin talle natuke selgitada, mis vahepeal juhtunud on... liiga keeruliseks ja syrriks laks.
KLIKK
22:40 Scary Movie 3 - Jalaga munadesse huumor ruulib!!
KLIKK
Magama

Vaimuvaesed latgalid

Tavalise TV vaatamine digitaalajastul on sama ebaloomulik kui kaskadoori trikkide tegemine eestlastega.
Sellise lausega reklaamib ennast yks latlaste digitaalvorgu arendaja yhes Lati telekanalis, millele alles peale sattusin.

Njaa... motlesin nahtu peale nii ja naa ning tulin lopuks jareldusele, et olgugi, et latgalid mingil imelikul pohjusel pohjanaabrite yle naeravad, voiksid nad olla pisut vaimukad selles vallas...

Moni aeg tagasi reklaamisid nad ennast Londoni metroodes suurte plakatiga, kus lubasid turistidele naidata ohus kondivaid inimesi ning siniseid lehmasid.
Njaa... Kui surnud lehmad valja arvata, siis voiks oelda, et nad on valetajad ka, mina pole veel yhtegi lendavat latlast nainud. Voimalik, et neil on moned tyybid Riia raekoja platsis voi Jurmala keskvaljakul koiega taevasse riputatud, petmine on see ikkagi.
Mu rahvuskik au sai vist kergelt riivata...

Destruktsioon, Simon & Kylm

Tana on selline lugu, et koik mida ma puudutan, mille poole vaatan voi mille peale hingan kas kukub kokku, lakkab tootamast voi nartsib.
Peale seda, kui 3 kovaketast neljast, mida proovisin toole panna otsad andsid ning optiline liin Londoni ja Vilniuse vahel mitte yhtegi bitti ega baiti infot edasi ei anna ning laptop 5 korda kahe tunni jooksul hangub... siis ei saa ju koik korras olla...
Kasemaa on NOID! Peaks oma destruktiivsed voimed kuidagi ymber suunama. Millegi konstruktiivsema poole ehk.
*
Minu elus on uus mees. Saage tuttavaks - tema nimi on Simon. Ta on Rootsi poolakas ja ta kolis pyhapaeval meie korterisse kolmandaks. Omaparane kuju... eriti palju ei raagi aga kana kypsetab hasti.
*
Eile ohtul sain Mr. E-ga kokku, et kohvi juua ja lobiseda.
Tana hommikul oli valjas on liiga kylm ja mulle ei meeldnud see. Tana, kui Mr. E. mind kell 8 hommikul rongijaama soidutas oli oues sooja ei rohkem ega vahem kui 0,5 kraadi.

P-day varjus D-day

Hommikul paistis jalle paike aga natuke jahedam oli.
Laksin toole, hing arevust tais... Tana oli P-day, mis andis leevendust minu ysna sygavale arenenud PPS-ile (Pre Payday Syndrome).
Sain endale BagelManiast korraliku Pastrami Melt Bagel'i osta ja elu on jalle hele nagu haldja hame.

Tool olid koik arevust tais, kuna P-day'd varjutas nn. kardetud D-day.
Ohk oli elektrit tais ning igalt poolt sai surakat.
Tana oli see paev, kus lopetati UK maja neljanda korruse tootajate piinad ning anti teada, kas nad veel tulevikus tootavad siin voi mitte. Pool kontorit ulub, pool hingab kergendunult....

Hingan kergendunult...

Eile-Tana-Homme-Ylehomme

Eile oeldi mulle, et mul on ilusad korvad :D
Egobuust missugune.
*
Eile nagin Leicester Square'il Sienna Millerit. Noelle ytles, et see on Sienna. Mina poleks ara tundud.
Shame on me...
"Very nice, Mr. MTV!" kiitis Ethan ming hiljem KU-s.
*
Tana hommikul manitses Anni mind: "Kas nii paljalt lahedki oue?".
Hetk hiljem otsustas, et see oli liiga emalik ja lubas, et ta enam nii ei tee.
Oige kah :)
*
Homme saan teada, mis minust edasi saab...
*
Ylehomse paeva votsin vabaks.
Elagu pikk eesseisev nadalavahetus!

Ootamatult positiivne

Kui yhel hetkel keegi taiesti ootamatult ytleb Sulle:

"I fucking miss you"
&
"Ma armastan sind!
Teistmoodi,
Vennalikult"

Siis ei ole vaja moelda, et kust kohast see nyyd jarsku tuli?
Siis on hea lasta sellel positiivsel laengul hoopis oma sydame all soojeneda ja sellest roomu tunda.

I fucking miss you too Anc!
I bloody miss you all! :)

Lumi ja Shampus @ Andrew's 36

Andrew pidas laupaeval oma synnipaeva. Teemaks "Snow and Champagne".
Panin endale kasu peale valge sargi selga ja laksin Anni ja pooleteise liitrise Shampusega Limehouse'i.
Oli juua ja oli syya. Oli seltskonda ja oli draamat (tegemist ikkagi Andrew'ga).
Kui lumesadu algas votsin Anni ja veel viimase metrooga joudsin koju.
Jain endaga rahule.

A Bad Dream (Keane)

You Tube ja Blogspot laksid omavahel tylli ja videoid ei saa ylesse riputada.
Ansambel Keane presenteeris ennast looga, mis votab rahulikult kokku mu viimase nadala olemuse.

Where will I meet my fate?
Baby I'm a man, I was born to hate.
And when will I meet my end?
In a better time you could be my friend.

I wake up, it's a bad dream,
No one on my side,
I was fighting
But I just feel too tired to be fighting,
guess I'm not the fighting kind.

Siit edasi laheme ylesmage. Valjas on suur kevad ja veel suurem paike.

Lyhike Canterbury lugu

Juba ammu on Agnes mind enda juurde Canterbury'sse kutsunud ja juba ammu olen ma lubanud minna.
Laupaeval viskasin asjad seljakotti ja olin kella kolme ajal rongis, mis viis mind Londonist valja. Selle aasta esimene grill (natuke vihmane aga age ikka), vein ja hulk viina + kuuvarjutusest punane kuu tegid mu vaikesest Londoni pausist igati meeldiva. Linna ennast ei nainud, kuid motivatsioon tagasi minna on suur.
Pyhapaeva hommiku poole manooverdasin ennast suurlinna tagasi, kuna Nick kutsus mind (paraku vihma tottu arajaanud) filmivotetele.

Nick

Nick kutsus mu kolmapaeva ohtul valja sooma. Laksin.
Nick viis mu peale ohtusooki koju ukse ette. Tore
Nick motles, et kutsun ta enda juurde ylesse.
"Seda et... Thank you for a very nice evening! See you on Sunday?"

Ammune vabariigiaastapaeva viikend.

Pole olnud isu blogida, kuigi kirjutada oleks olnud yht-teist ja isegi kolmandat.
Kunagi vabariigi aastapaeva paiku oli Kareli sobral Bart'il synnipaev, mis peeti maha Brick Lane'i veidras klubis 1001. Otsisin nii Brick Lane'i kui ka klubi paris pikka aega. Elekto-house muusika oli mulle paris meelejargi, klubi valitsev pilves (ja jumal teab kus veel) kontingent suurt muljet ei jatnud. Sealt edasi kellegi Viktooria (vist oli see nimi) promooditud eesti yritusele Sohos. Parema meelega ei kommentaariks seda yritust... ja sealt omakorda labi vihmasaju Tulest labi. Edukas laupaev oli.
*
Kui olin ennast eelmisest ohtust valja maganud laksin sellel ammusel pyhapaeval Notting Hill Gate'is asuvasse Eesti Majja, kus peeti aastapaeva konesid, mangiti klaverit ja mis koige tahtsam - jagati tasuta veini. Kohal olid koik ilusad inimesed.
Veinist joobununa lohistasin ennast kesklinna tagasi, kuna olin Ethaniga treffi kokku leppinud. Laks kenasti. Kaisime soomas ja sain Nickiga tuttavaks. Ohtu kujunes oodatust tunduvalt meeldivamaks ja mu naerulihased andsid esmaspaeval tunda.

Simpsons alterego

Sellised lood siis minuga.... Internet said so - must be true!

You Are Barney

You could have been an intellectual leader... Instead, your whole life is an homage to beer You will be remembered for: your beautiful singing voice and your burps Your life philosophy: "There's nothing like beer to give you that inflated sense of self-esteem."

The Simpsons Personality Test

Pereportree, Aladin vs Trooja, Simon

Paar paeva tagasi andsid kaks postimehe artiklit mulle inspiratsiooni maalida pilt yhest taiesti normaalsest tanapaeva Eesti perekonnast:
Perekonda kuulub ontlik pereema, kes paev labi mehe pesu triigib ja koogis askeldab. Tema kallis abikaasa hullab samal ajal bordellis ning nende kahe tytar myytab ennast kooli- ja klassivendadele. Ja siis on neil poeg ka.
Korralik ports usinatest kommentaatoritest leidis, et kui naine katte ei anna siis peabki mees volitatud asutustest oma rahulduse katte saama. Ja et vanemad voiksid siiski oma tytre sissetulekute vastu rohkem huvi tunda, aga muidu on ok - las plika hullab! Peaasi, et ei karju. Ainuke friik selles peres on aga poeg, sest tema magab teiste emade poegadega. Ja kuna ta seda teeb siis tegeleb ta ka kindlasti pedofiilia, zoofiiliaga ja jumal teab millega veel ning nakatab ka teisi noori poisse sellesse haigusesse - toeline yhiskonna habiplekk!
Mul selline tunne, et Eesti braindrain on joudnud suhteliselt loppfaasi... Kurb.
*
Kolmapaeval sattusin korraks filmi peale. Vaatasin natuke ja kuna telekava kaeparest ei olnud, siis otsustasin, et tegemist on "Aladini imeparaste seiklustega", kus mangib Orlando Bloom (come on! tegevus toimus laeval ja nad olid imelikult riides!). Ei viitsinud kaua jalgida ning lylitasin Meeleheitel Koduperenaiste peale ymber. Reklaami pausi ajal vaatasin uuesti yle kanalite ning panin lopuks tanu Brad Pittile kaks ja kaks kokku - ei olnud "Aladin" hoopis "Trooja" oli. Film mida ma siiani nainud ei olnud (ja ei ole ka jarelikult praegu) ning mida alati olen tahtnud naha. Jap, olen kyll filmigeenius... Aga Brie on endiselt sheff!
*
Eile lahkus oma toopostilt koigi poolt armastatud Simon, et minna freelancima... Enne seda veel neljaks nadalaks Taisse ka. Arasaatmispidu oli muusika ja ollerohke. Koju joudsin motoorselt autopiloodi abil ja hommikul oli raske... Paeval olin katki. But what a party it was :)

Nagu ei olekski midagi teninud, aga tegelikult tegin kyll!

Kuna olin veel mitu tundi peale Eesti saatkonnas valimas kaimist kogu yritusest ikka vaimustuses, kais peast labi mote, et minu elu on viimasel nadalal totaalselt sydmustevaene olnud. Tegelikult ei ole see 100% toene.
Olen saanud kokku vanade tuttavatega ja nendega kohvi joonud, olen kainud baaris ja mojitosi joonud, olen kainud kohvik-restos ja suurt klubiburgerit soonud (sellist paris burgerit, mitte sellist nagu nad Mc'is teevad). Ja siis kaisin veel laupaeval shoppamas ja pargis ja Starbucksis ja Covent Gardenis jalutamas. Covent Gardenis laulis laupaeva ohtul mees, kellel oli ilus nagu-tegu ning haal sametiliselt pehme. Olin volutud. Nime ei tea, aga voimalik, et mind voib monel laupaeva ohtupoolikul taaskord CG kandis ringi luusimas naha... no, et vaadata, akki ta laulab veel.
*
Vaikese nouandena voin oelda, et minu kaest ei ole motet kysida ausaid arvamusi, kui te ei ole voimelised mu arvamusi taluma. Mind ei tasu hammustada, kui teile mu vastus ei meeldi, sest ma saan siis tigedaks.
Hamba jaljed, mis mu kallis korterikaaslane mu kaele pyhapaeva ohtul kaevarrele jattis on nyydseks paranenud ja kadunud.

Paeva juhufraas by kellegi poolt ja kusagilt... ei maleta tapselt:
"Due to our budget cutbacks, the light at the end of the tunnel has now been switched off!"

Oo-oh, ooeeeoouummmrry

Ai am breindeed... Jooksin liftist valjudes vastutulijale otsa ning "Oh, sorry" asemel tuli valja midagi sellist: "Oo-oh, ooeeeoouummmrry".
*
Piilun veel vaikselt nurga tagant, hingan kergendunult... valentini paev on jalle mooda saamas ja siiani on se lainud suuremate sekeldusteta. Homsest saab jalle normaalselt elama hakata.
*
Aga sopradele head sobrapaeva! Olete armsad!

Telekas, neljaba, dinner ja hea et niigi laits

Pyhapaeva hommikuti tekiga elutuppa rannata ning teleka ette maha prantsatada on parim viis nadalavahetuse viimast paeva veeta. Seda juba selle parast ka, et pyhapaeva hommikuti tulevad koik nadala sees nagemata jaanud kordused ning mida selle pyhapaevaga muud ikka ette votta. Traavida mooda Battersea tanavaid, et leida vahemalt yks avatud hiinaka take-away? Totaalne ajaraisk. Saada kokku inimestega, keda pole ammu kohanud? Naah, selleks on teised paevad... Jalutada pargis - hea alternatiiv - markasin nii mondagi oide puhkenud puud ja poosast. Kevad on tulekul.
*
Anni kasul ja tahtmisel vedasin ennast neljapaeva ohtul tusase ja turtsuvana valja. Tema oli juba alustanud, mina pidin jargi joudma. Peale Fire Stationit (sheesh kui ammu pole seal kainud), KU blowjobe (kui ammu pole neid tarbinud), GAY baari (miks ma alati sinna jouan??) ja GAY late'i... (ei sinna ei lastud meid teatud pohjusel sisse. A. teab miks) oigemini Astoriat tegime lopuks mineku kodu poole ja mina polnud veel poole pealgi sinna, kus Anni oli. Sellegi poolest sain ma oma tusasest ja turtsuvast tujust voitu ja lugesin valjamineku kordalainuks.
*
Valutav kurk ja uimane olek ei lubanud mul reede ohtul muud teha kui kodus olla. Olin... yksinda.
*
Valutav kurk ei lubanud mul ka laupaeval midagi suurt korda saata. Kyll vedasin ennast ohtul Balanssi, kus soin Tai nuudleid koos Ethani ja Davidiga. Ohtusoogi lopuks otsustasime sopradeks edasi jaada. Hea, et niigi laits...
*
Kurk enam ei valuta, aga kohin ebakorraste vahedega... ja saba nagu polekski...

Kes on...?

Lugesin Postimehe meelelahutus uudiseid ja tahan esitada kysimuse suurele ringile:
Kes on Loomaia öötaja ?

See tundub huvitav elukutse olevat...

Siin linnas sadas hommikul lund, aga muidu on koik ok.

Peavalutabtabtab - vot tapselt selline tunne on mul ka...

Kui pea valutama hakkab siis on nome. Kui pea tool valutama hakkab siis vaga ybernome. Kodus saad sa vahemalt teki alla pugeda ja ennast mitte kellelegi naidata. Tool ei ole tekki kusagilt votta...
*
Reedel kaisin valjas, laupaeval olin kodus, pyhapaeval ka kodus. Nadalavahetus oli nagu ette ennustasin - selline blaah. Olen rahul.
*
Palgapaevani 9 paeva... saast.
*
Yyrin tuba oma ohulossis - £350 kuus + kommunaalid... good deal! I swear!! Tulge! Juba homme!!

Aitab... koju teki alla...

Tegelik seis ja kuidas voiks olla

Naeb valja selline:

My Visited Countries

Get your own Visited Countries Map from Travel Blog

Aga voiks naha valja hoopis selline:

My Visited Countries

Get your own Visited Countries Map from Travel Blog

On ju parem? :)

RealWorld/RoadRules vs Heaven

Nadalavaherus on 1,5 tunni parast kohal.
Yldine olek ja seisukoht selle suhtes - blaah... whateva...
Tavaliselt olen enne nadalavahetust rohkem elevil ja aktsioonis.
Igaks juhuks kerisin kovakettale paraja portsu nadalavahetuse programmi Real World vs Road Rules naol kokku. No, juhuks kui toesti midagi muud ette ei viitsi votta.
Deem ma olen ikka taielik reality-tele-hoor. Kui on hasti tehtud ja inimesed ilusad ning tugevad... Why the bloody hell not? Eksole?
*
Kui kolmapaeval Anniga Heavenist peale kella poolt nelja hommikul valja astusin arutasin endamisi, et vanust nagu juba oleks mul, aga moistus ei ole endiselt veel midagi minevikust opppinud! Mu kogemused ja malestused on endiselt toesed - kesknadalal pidustsemine, kui sellele toopaev jargneb ei ole hea! Miks ma seda kunagi ei opi? Aga lobus oli sellegi poolest. Haalest ara elekrtiline klaver VIP lounge'is ja taiesti pandav muusika ylkorrusel andsid kokku huvitva miksi ja Jamaikalt parit Royal ning keksparane Ed andisid Noelle'i ja Anni seltskonale varvi.
*
Pesumasina sain lopuks ara installeeritud ja isegi toole. Puhas pesu ruulib :D

Paeva juhufraas by Montana from RW vs RR:
"She just sucks in being a person"

Side lopp... praeguseks

Pesumasin... savi...

Pesumasin saabus kahe mehega 20 minutit peale lubatud aega. Viskas vana valja ja votis oma koha sisse... ainult veevoolikut ja kogu seda vajalikku systeemi ei viitsinud endale ise ara yhendada. No mis siis ikka, eks peab teda siis aitama. Joudsin toole 20 minutit lubatust hiljem.

Kuna mina pesumasinat koju ootama jain, sain ennast eileohtusest valjakaigust valja puhata. Pole nii ammu olut joonud... mojus halvasti. Kareli kaudu joudis mu fotoaparaat ka lopuks Londonisse! Thanks! Saan nyyd pilte tegema hakata!

Millalgi oosel-hommikul oli lund sadanud ja minul on suhtelislet savi paev.
Savi...

Paeva juhufraas by Louis:
"It doesnt matter if I have black toenails as long as they are covered with Prada!"

Reede-Pyhapaev

Vaatasime eile Anniga terve ohtu Will&Grace'i ja soime pizzat, mille loputasime alla dieet kokaoolaga. Peaaegu tervislik :)
Enne eilset ohtut oli aga ka reede ohtu ja laupaeva ohtu. Molemad olid ka sisustatud.
Reede ohtul peale tood laksin Ethani mahitusel paika nimega On Anon. Taiesti kobe koht. Liiga palju sirgeid inimesi ja suurte tagumentidega briti emaseid, kuid muusika oli hea ja viinakoks ka kuidagi etem (voimalik, et see tuli ka sellest, et ma nadal aega jarjest ei joonud).
Kuna ei olnud Andrewd yle pika aja nainud, lubasin tal ennast ka Late'i meelitada. Nagin nii teda, kui ka tema uut prantsuse ami'd. Tuleb oelda, et lobus oli. Fabio tegi silma ja Alex pakkus syletantsu. Fabio tahtis mind vist kodu ukseni saata, kuid paraku pidi Central Pointi ees todema, et nii kaugele teda siiski kaasa ei voeta. Oli mul sellest kahju? Nope...
Laupaeval viskasin moningad asjad kotti ning rongitasin taas Harold Woodi poole. Seal on meeldiv ja rahulik. Justkui... minipuhkus.

Kolmapaeval saame vaidetavalt uue pesumasina.

Tuul, Suure venna maja ja Uus tuba

Tana paeval oli taevas sinine ning paike paistis.
Meeldiv vaheldus viimaste paevade rohuvusele, mil pilved mooda maad roomasid ning tuul inimesi, majasid, autosid jne. terroriseeris. Kuuldavasti oli Canary Warfi majade tekitatud tuulte tunnelis yks naine ohku tostetud ning vastu maja seina paisatud. Naine jai elama ja talle kutsuti kiirabi. Seesugune kole lugu, toestab jarjekordselt fakti, et inimesed ei tohiks iseseisvalt lennata, kuna nad ei oska seda.
*
Imestasin tana, et kuidas on voimalik, et inimene, kellel ei ole kodus telekat (mina siis) on ennast seal toimuvaga siiski kurssi suutnud viia... Fenomen nimega Big Brother hairib mind. Nimelt on uudiste peateemaks juba mitmendat paeva rassiskandaal Suure Venna majas, kus kiustatakse Bollywoodi superstaari. Yhesonaga on tegu siis reality showga, kus seekord on viiendat korda kokku aetud eilse paeva unustuste holma, tolmu koguma vajunud superstaarid ja U kategooria seltskonna tegelinskid, kellest keegi peale nende iseenda mitte midagi ei tea. Briti lehtedes kirjutatakse, et skandaal on saavutanud globaalsed mootmed ja koik ajalehed ja kanalid pasundavad sellest... Postimehest ei lugenud halligi selle kohta... Veab teil seal kodus.
*
Ise vahetasin Anniga toad ara. Tema vottis minu oma ja mina tema(ex-nende) suure magamistoa. Madrats on pehme, ruumi rohkem kui vaja. Muuhulgas sain end tagasi rutiini nimega 2xnadalas jousaali. Olen endaga rahul ja votan algava nadalavahetuse heameelega vastu.

Paeva juhufraas by arst:
"Don't worry, you'll die of something else"

Kuulsuse narr

Igas yhes meist on natukene staarimateriali :)



Naera ribadeks!
Kerttu Rakke! Ma hakkasin Sind tana armastama :D

Olukorra hindamine

Hindame siis nyyd olukorra rahulikult ja kaine peaga yle:
Peale laupaevaseid minust mitte olenevaid otsuseid jai mul kahe korterikaaslase asemel 1 kokku varisenud (ex)tydruksober. Jan korjas oma asjad eile kokku ning tegime kokkuleppe, et kogu yyri ja kommunaalide majandus hakkab kaima labi minu. Et need asjad koik minu nimele ymber kirjutada pean niivord-kuivord suhtlema oma yyrileandja abikaasaga, kellest sai pyhapaeval leinav lesk.
Mu elu on nagu bloody Holly Oaks (Briti draamasari)
Lisaks sellele katkine pesumasin ja mitte tootav triikraud, mille Sainsburist eile soetasin (kaotasin tseki ara, nii et ei saa seda tagastada ka).
*
Kuna ylalpool nimetatu ei ole minust tulenenud (va triikraud), siis voib oelda, et minuga on koik veel korras.
*
Lopetasin eile "Saatan kannab Prada" lugemise ja leidsin, et loppkokkuvottes hea raamat. Nyyd peaks filmi ka ara vaatama. Ostsin tana (yle pika aja) soliidse valimusega kingad. Ja lahen peale tood jousaali.
*
Paeva juhufraas by myself to myself peale triikraua fiaskot:
"Kasemaa, you have really outdone yourself!"

muutused, tagareas olek ja kultuuriprogramm

Yldiselt mulle meeldib siin kontori tagaosas. Mul on hea ylevaade sellele, mis peaagu 50% ulatuses kontoris toimub, samas ei nae enam keegi, millega mina tegelen. Hihihiiii :)
Suuremat sorti muudatused on toimunud. Mitte just minu elus kyll, kuid teiste eludes, mis omakorda teatud maaral mojutavad minu elu ja tegemisi. Nojahh, see selleks...
*
Mina oma tegemistes kaisin nadalavahetusel jalle Harold Woodis. Kaisin ka kinos - lihtne meelelahutus kehade vahetamise teemal. "Boy/Girl Thing" oli just midagi sellist, mis mulle vaja oli. Ei mingit ajude pingutust. Tavaline kergemeelne komoodia soo ja klassi erinevustest. Fun.
*
Pyhapaeval ajasin lopuks kargu alla ning laksin National Gallery'sse. Kosserdasin saalides, mis presenteerisid maale aastatest 1250-1500. Natuke koperdasin ka 1500-1750 aastate maalide vahel... siis aitas... Liiga palju kunsti yheks parastlounaks. Otsustasin ennast peale kosutavat (kuid veel pooleli olevat) kultuuriprogrammi kostitada MDonaldi rampseinega, kuna pole seda ammu manustanud ning leidsin, et peale vana-aja altarimaalide ning muude usuteemaliste kunstiteoste nautlemise olen selle auga valja teeninud. Peekoni veerandnaelane maitses imehea!
*
Siis lohistasin ennast koju, kus justkui poleks midagi juhtunud. Avasin oma VIIMASE suitsupaki, ning tegin sealt moned... siis veel veidike vegeteerimist ning magama.
*
Esmaspaev algas minu jaoks rahulikult... eks nais kuidas lopeb...

Peale asjast telefoni konet ei ole isu kedagi tervitada enam... avaldan kaastunnet oma landlord-Richardi abikaasale Richardi surma puhul...

muutused-muutused-muutused....

Paeva juhufraas by Ethan, kui hakkas oma sobra jaaguari juhtima:
"You know I hate driving this piece of junk"

Kolimine ja kanasupp

Pakin oma kontoritarbeid kokku ning tegelen muu tyhja-tahjaga. Samas aga avastatakse Portugalis dinosauruste jaanuseid ega suudeta James Browni maha matta (habilugu, aga ma tegelikult ei teadnudki, et ta surnud on, kurb).
Ei ma ei saanud kinga, et asju pakin. Sain hoopis vaikese palgatousu (juhuu) ning saan pubis endale korra kuus yhe olle rohkem tellida. Pakin seetottu, et homme kolin uude ja paremasse kontorinurka, ega pea enam paev otsa valget seina vahtima (mitte, et ma seda tool pidevalt teeks, aga see valge sein on mind algusest peale ahistanud).
*
Eile, kui koju joudsin, keetis Anni kanasuppi. Valja tuli ka kanasupp. Ja araytlemata hea kanasupp sealjuures. Soin kaks kausitait. Siis valas Anni mulle klaasi veini, lubas mul teha mis tahan, seni kuni ta ise oma poolakast sobranna synnipaeval lillutab. Tekkis korraks 10-aastase poisikese tunne, kes jaetakse yksinda koju ning keda veel ukse pealt manitsetakse mitte pahandusi tegema.
Ei teinud pahandust. Ajasin Anni poolt pooleldi tyhjaks ja sama pooleldi tais veinipudelile pakad silma, vaatasin "BlackBooks'i ja Spirited Awayd (Jaapani anima hakkab mulle yha rohkem ja rohkem meeldima). ning keerasin ennast pool 1 magama.
*
Tegus ohtu oli :)

Paeva juhufraas by erinevatelt inimestelt:
"Don't stress!"/"Don't get paranoied!"

Karakteri tugevdus ja Nottinhilli pubi ja alekokk

Kanadas syndisid kuuikud, Norra ranniku lahedalt leiti korallrahu ja mina loen (kujutage ette!) yle pika aja raamatut! See on selge mark sellest, et mu enese kultuurilise harimise lubadus on hakanud vedu votma. Mind ei hairi absoluutselt asjaolu, et raamat, mida ogin on popkultuuri kommertslik synnitis. See on hea, paneb mind muigama ning selle lugemine yhistranspordis kasvatab mu enesehinnangut ja tugevdab karakterit.
Kuidas? Lihtsalt! Mees, kes loeb ohtul yhistranspordis raamatut, mille kaanel ilutseb suur punane king ja kannab nime "Devil Wears Prada", saab vaatamata Londoni vabameelsusele sama hammastunud pilkude osaliseks, kui Kivi-Vigalas patseeriv alasti mustanahaline. Mulle pakub see suuremat sorti lobu, sest sellist poolt ei olnud ma selles linnas veel nainud.
*
Niisiis kaisin eile Nottinghillis oma esimesel eestlaste pubiohtul. Kuna pean ennast "suureparase" suunatajuga inimeseks, printisin tool valja kaardi pubi asukohaga ja kirjutasin igaks juhuks Post-It'ile veel pubi aadressi ka ylesse. Leidsin need vaart paberid 14 tundi hiljem toole naastes sama targalt oma laual. Ja kuna need vaartusliku info kandjad meeldiva oo minu laual veetsid, otsisin mina seda (neetud) pubi mooda Nottinghilli u. 50 minutit taga. "Kes kurat ehitab pubi Nottinghilli??" ja "I don't even care anymore" olid minu pohilised laused, mis mu peas sellel hetkel keerlesid. Aga kuna ei osanud iseseisvalt Tube-statsiooni tagasi ka minna, otsustasin edasi otsida. Leidsin! Astusin sisse, join olut, raakisin juttu, tegin suitsu... yllatavalt tore oli. Kas jargmisel kuul uuesti... ei tea. Voib-olla ylejargmisel.
*
Kui veidi peale sydaood tagasi koju joudsin, sain Jani mehise kaepigistuse ja laia naeratuse osaliseks. Mu flattmeitid olid tagasi tulnud :). Anni aratasime ilma suuremate syymepiinadeta ylesse ja raakisime kella kolmeni, mis meie eludes vahepeal juhtunud on. Jutu vahele join Alekokki, mis maitses imehea :)

Tervituste rubriigist leiame tana Ethan'i, kes raamatu andis. Katrini, kes pubisse vedas. Anni ja Jani, kes koju saabusid. Siis veel Andrew hea nou eest ning koik Londonis resideeruvad eestlased... no miks mitte?!

Paeva juhufraas from kusagilt lahiminevikust by Marko:
"Mis(s) mottes 2007 (?)"

AuraUdTeelane ja Kareli synnipaev

Lugesin tana postimehest, et Anne Veski sai auraudteelase tiitli. Mul on hea meel! Ja seda ennekoike selle parast, et auraudteelase kirjapilt naeb liiga hea valja, et tosi olla.
Aura-ud-teelane... Au-raudtee-lane... Auraud-teelane...
pane sidekriips kuhu tahad, ikka on lobus.
Aga jaanuar kestab ja tundub, et tuleb sama pikk nagu eelmine reede, kus kell ei saanud ja ei saanud 6. Kolleeg arvas, et pikad reeded ja lyhikesed nadalavahetused on tingitud globaalsest soojenemisest. Mine sa vota kinni. Tal voib tosi olla. El Nino aasta ikkagi.
Tana on aga esmaspaev. Ja see tana on lainud paris kiirest onneks. Ei mingit passimist. Tegus.
Nadalavahetus oli ybermeeldiv, sisaldades endas muuhulgas Kareli synnipaeva, mis omakorda sisaldas palju-palju inimesi Reimo ja Mariini kitsas, kuid igati hubases kodus. Oli uusi nagusid ja oli ka tuntud tegelasi. Yhtekokku koik vaga lobus, kuid oma tervise parast olen natuke mures... viin ei lahe enam nii lihtsalt alla kui eelmisel aastal... Peaks arsti juurde minema. Peolt lahkusin ka ebatervelt ja -eestlaslikult vara... aaaga seda tsipa teistel pohjustel.

Homme lahen jousaali asemel Katriniga Notting Hilli eestlaste pubiohtule. Pole varem kainud... eks nais, mis saab.

Tervitused siis veelkord Karelile (tegelikult) homse synnipaeva puhul. Aigarile tanase synnipaeva puhul. Annile-Janile homse tuleku puhul!

Paeva juhufraas by Kristina (the original version):
"I think that global warming effects Fridays being longer and weekend shorter"

Kodust ja kodust valja

Yksinda pole kodus just koige huvitavam olla.
Jouad toolt koju, tuba tyhi ja natuke jahe. Paned asjad oma tuppa ja keerad endale miski ohtusooki meenutava asja kokku. Sood ara ja motled: "Mis siis nyyd edasi teha?". Isegi korterikaaslasi ei saa ignoreerida... neid ei ole ju!!!
Anni ja Jan! Aitab kyll seal Eestis looderdamisest!! Marss koju tagasi!! :)

Yleeile hakkas mul toojuures pea korralikult valutama. Seda pole juba ammu juhtunud. Peavalu on yks meeletu energiaogija. Kui koju joudsin oli hasti laip tunne. Aga siis helistati mulle ja kysiti "Kuidas mul laheb?" ja mulle meeldis see :).

Tana ma ei ole yksinda kodus. Olen kellegi teise kodus. Ethani kodus kui olla tapne. Istun kesklinnast natuke eemal. Valjas sajab vihma ja telekas mangitakse kriketit... Ei saa sellest mangust aru ja oluliselt ei jalgi ka... Tunne - tublisti yle keskmise :)

Ohtul on Kareli synnipaev.

eelmine ja tulevane

Kokkuvotted tehtud ja lubadused antud -

2006 sisaldas:
- Kergelt poolikut olemist.
- Asjade kokku pakkimist ja Londonisse kolimist..
- Elamist Brixtonis 1,5 x2,5 meetrises toas.
- Gay Bingot Tea Bar'is
- Töötamist noobli baarmanina heteropubis nimega Waterloo Firestation.
- Töökoha saamist MTV-s.
- Hulgal määral Soho Square'i.
- Liitumist jõusaaliga.
- Leedus käiku ja debüteerimist lennureisi äriklassis.
- Kolimist Anni ja Janiga Batterseasse 3-toalisesse korterisse, mis on oluliselt suurem, kui 1,5x2,5 meetrine tuba.
- Kahte reisi kodumaale.
- Kõige ülalnimetatu läbi palju uusi tutvusi ning vanade taasleidmisi.

2007 sialdab endas:
- Enese suuremat kultuurilist harimist.
- Oma finantside kontrolli alla võtmist.
- Barcelonat, Amsterdami ja Ateenat (või vähemalt kahte kolmest).
- Vähemalt ühel korral Eestit.
- Mitte nii palju joomist... aga olulisemalt vähem joomist ka mitte.
- Suitsetamisest loobumist.
- Korrapärasemat jõusaali külastamist.
- Tunduvalt suuremat panust enese ja enda ümbruse hoolitsemisele.
- Paremaks ja targemaks inimeseks saamist.

Kui peaksin vähemalt kolmveerandiga nendest asjadest hakkama saama... siis olen enda üle uhke ja patsutan järgmisel aastal samal ajal endale õlale.Kui ei... siis... ei patsuta.

2006/2007

Praeguseks olen juba tagasi suurlinna rytmi ennast kerinud.
Voimalik, et sellele aitas kaasa ka paar tretti linna peal ning moned tuurid natuke linnast valjaski.
Aasta number vahetus Andrew juures Finsbury Parkis, kus oli koos karvaseid ja sulelisi, eestlasi ja prantslasi, veini, viina, gini ja shampust.
Ja lisaks sellele veel killer ilutulestik Andrew rodult, mis naitab pilti otse Cityle ja selle ymbrusele. Parim ilutuletsik jai siiski kolme korvuti ehitatud maja taha.

HEAD UUT AASTAT!!!
Tervitused:
KALLITELE SOPRADELE,
TUTTAVATELE SIIN JA SEAL,
KOIGILE HEADELE INIMESTELE!

Tallinn-Stanstead-London

Reede varahommikul, kui olin eelmise ohtu Jahu tanava "seminarist" ennast valja puhanud pakkisin asjad kokku ning ysna pea olin jalle lennuki peal ja lendasin suure saare poole. Astusin Stansteadis lennukist maha, soitsin pisirongiga peaterminali, ootasin igaviku passikontrollis ja sain pakistani paritolu tadi kaest kysimuse:
"What is YOUR purpouse of visit?" - "I live here" - "YOU have ISTONIAN passport!" - "Sorry, I currently reside and work here" - "<an eye> yeah... enjoy... "

Peale meeliylendavat dialoogi, sain ma oma koti kohe katte ja uhasin rongiga Londoni poole. Liverpool Street - Oxford Circus -> Kaklus kolme teismelise pardiku (sona otseses mottes) ja suuri reisikotte kandva (toenaoliselt siiski turisti) vahel pani mind motlema: "Welcome back, nice to be here". Heroiliselt viskasin yhe ahvi rongi pealt kraedpidi maha, mul oli oma kotiga ka ruumi vaja. Paris macho oli.

Lopuks joudsin koju, seal oli kylm ja wc paber oli ka otsas. Aga kuidagi monus oli ikkagi.

Jõulu peatüki kokkuvõte

Lumi sulas sama ruttu ära, kui ta kuuldavasti maha oli tulnud. Paar pärva peale mu tulekut kattis linna mingi ebamäärane hall löga. Praeguseks on see löga ka ära kadunud ja alles on jäänud puhas sopp.
Minu selleaastane jõulupeatükk hakkas reede õhtuga Liina juures, kus sai veini joodud, suupisteid näksitud ja muidu ennast mugavalt tuntud. Peale seda Inglite puhvetisse, kus sai jalga keerutatud ja vanade heade sõprade-tuttavatega jalga keerutatud ja viinakokse manustatud.
Järgmine päev sai natuke kosutud ning ennast korralikuks jõulusöögiorgiaks ette valmistatud - ja orgia oli :) Kugu suguvõsa kokku aetud ja laud lookas seda kõikse paremat. Minu eesmärk süüa nii palju, et Jaanipäevani vastu pidada vist isegi õnnestus :)
Ja sealt edasi Saaremaale. 3 päeva rahu ja vaikust ja veel head sööki. Supper!!
Niisiis - kõht täis ja kingituste pagas ka korralik. Järgmise jõulustressini on jäänud u. 350 päeva ;)

Tervitused kõigile keda siin näinud ja veel mitte näinud!

Päeva juhufraas by Helle Meri:
"Heategu on see, kui keegi jätab tahtliku pahateo tegemata"

London->Stanstead->Tallinn

Musi käis Londonis ja Londonis käisime me väljas ja reedel jõin natuke liiga palju. Laupäeval käisime Oxford Streetil shoppamas (pigem küll üleüldise rahvamassi tõttu 1m/h voolamas) ja siis jäi Musi haigeks, ning inspekteeris peaasjalikult mu voodi patja. Vaatamisväärsus seegi, sest mul on killer voodipesu :P.
Mina põetasin ja olin abiks Noelle'i uude pessa kolimiseks. Krt, kus sellel tüübil on 10 aastaga palju kola tekkinud. Kolimispiinaga aga kaasneb vähemalt suur õhtusöök ja muu materiaalne tänuavaldus mõneks ajaks (ma eeldan, et jookide näol :D), kui Londonisse tagasi lähen.
Ja-jahh poisid ja tüdrukud! Musi sai esmaspäevaks terveks ja koos veetsime suurepärase öö Stanstead'i viivas bussis, Stanstead'i lennujaamas ning siis varahommiku lennukis. Kell u. 12:15 astusin lennukist välja. Tervitasin külma ja lund, nautisin liiklusummikuid ning sain K-erakonna poolt Lasnamäe kanalis jõulutervitusi (paha hakkas...). Siis kodu, dush ja lebo omas voodis. Peale seda linna ja Angelisse teed jooma. Oh kui kodune :). Kodusest miljööst veel kodusemaks minnes läksin vanemate juurde sööma ja pläkutama... super esimene päev :)
Olgu mainitud, et praeguseks on mu lumevaimustus üle läinud :D. Mu jalavarjud ei ole sellisteks ilmadeks sobivad ja kindad on ka vajalikud.
Aga muidu... täitsa pandav :P

Päeva juhufraas by Musi:
"Milline puhkus! Suurema osa ajast ei saanud ma voodist väljagi!"

Stars, Immigrant & Lakoonilisus

Paar paeva tagasi purskasin kolleegile valja yldlevinud moosimise sonad "Oh thanks! You're a star!". Parast pesin tund aega suud seebiga. On teaduslikult toestatud fakt, et ma ajan palju lolli juttu, aga midagi nii nomedat pole ma varem kova haalega valja olenud... piinlik.

Eile aga kaisin om National Insurance numbri intervjuul. Seda numbrit on vaja neil, kes tootavad, UK-s igasugu hyvesid taotleda ja maksudega mingeid sarke varke teha. Viimane kord, kui ennast nii immigrandina tundsin, oli siis kui mind konteinerisse topiti ja Mayflowerile smuugeldati. Poolteisttunnine tsurkade keskel ootamine ja formaalsuste loopimine ei ole mulle kunagi mokka mooda olnud ja seegi kord ei olnud erand. Aga vahemalt on see nyyd tehtud. Surun endal kappa.

Nyyd istun siin too juures ja loen minuteid toopaeva lopuni, siis saan Musiga kokku. Ta tuli eile Londonisse ja mul on hea meel. Ta on endiselt armas :)

Tervitused talle ja koigile neile, keda alates teisipaevast taas nagema hakkan seal mandri peal :) YES! I'm coming home 4 Xmas :)

Paeva juhufraas from eilne Metro:
"...It really is not your fault, your brain is telling you to do so..."

Post Scriptum: Kui ma veel lakoonilisem saan olla, annan teada!

Loid

Nadalavahetusel ei teinud midagi ja esmaspaeva hommik algas tuletorje hairega kontoris. Tuleb tegus nadal... I can tell.
Tegelikult lasin ennast pyhapaeval briti huumoril naerutada. Black Books. Kui voimalus on, siis vaadake ;)

Tervitused Musile, kes ylehomme siia maandub.

Paeva juhufraas by Manny from Black Boooks:
"It's my fault you put my hand in the toaster!"

Kontori joulupidu... tavaline labrakas ju...

Anni pani mulle kolmapaeva ohtul jalaga persse (upz... I said the P-word) ja teatas, et tema ei kavatase pealt passida, kuidas mina oma firma joulupeole minemata jatan. Ta tombas oma kapi sahtlid lahti ja pani mind riidesse. Kuuletusin nagu kastreeritud kutsikas, vaatasin siis ennast peeglist kord yhe ja kord teise kylje pealt... jain rahule, kuigi motlesin ikkagi, et ehhh... on siis nyyd vaja...

Kyllap vist ikkagi oli, sest pidu oli vinge, rahvas oli vaeva nainud (kell 17:00 oli meeste wc nagu naiste wc... parukad, meik... kogu teema...) ja koigi vaev sai ohtra joogikogusega ja Cuba Boys etteastega tasutud. Soleeriv kuubapoiss oli kusjuures oma etteaste lopuks laval taiesti alasti... :O
Igal juhul tapselt selline firma pidu, millest lehes loetud...

Loppkokkuvote - palju juua -> moistuslikkuse pidurid pealt lainud -> suutmine Oxford streetil ara eksida (2. korda poole aasta jooksul! KUIDAS VOIMALIK???) -> hommik kellegi porandal magamiskotis... It's university all over again!

Reedeks oli kontorist nagu katk yle kainud. Inimesed, need kes vaba paeva ei votnud, roomasid kuubikute vahel ringi ja vahetasid katkendlikke muljeid. Kell 12:30 said koik koju, kuna terve peav ei olnud meil siin elektrit...
Mina laksin ka koju ja magasin... kaua... kaua... valja...

Nii palju kysimusi, 1 vastus ja pesumasin vs telekas

Minu tanane paev tool -
Nemad:
"Kas sul on juba kostyym homseks joulupeoks olemas?"
"Mis sa endale homme selga paned?"
"Issand, ma pole veel joudnud enale pykstega sobivaid kingi muretseda! Kas sa paned oma riided homme kohe selga?"
"Kust sa oma asjad ostsid?"

Mina:
"Jah! Mul on koik labi moeldud! Ma osalen sellel kuradima glamm-rokk-joulu-bloody-peol nahtamatu mehe kostyymis! Haid joule!!"

Aga eile kui olin 25 minutit pesumasina ees istunud ja pingsalt jalginud, kuidas pesu seal sees keerleb-poorleb avastasin, et tegelikult oleks viimane aeg koju telekas muretseda...

Cara Sucia

Ja nyyd vaikene pilk kaugete aegade taha! Minul tombas igatahes suunurgad korvuni... Ja ei viska mulle midagi etteheitvaid pilke!! Mina vaatasin ja olen uhke oma telemineviku yle :D

Revolutsioonilised taasavastused.

Olen siin viimasel ajal moningaid revolutsioonilisi (taas)avastusi teinud.
1. Hirmus on elada maailmas, kus yhte suurriiki valitseb mortsukas ja teist idikas.
2. Ilma rahata on elu paris kurb ja lobuvaene. Tsiteerides Cartmani South Parkist: "Dude, the first law of physics say that anything fun costs at least 8 bucks."
3. Ma ei kannata stiilipidusid! Eriti, kui nende teemaks on stiil mida ma ei jaga ja endale tuleb muretseda autfit, mis on tavaliselt kallis ja mida sa toenaoliselt peale seda pidu mitte kunagi selga ei pane. Seekordseks teemaks "glam rock".
4. Poliitiline korrekstus ei ole enam korrekstsus. Tunnen ennast ahistatuna... lugege...

Tervitused Inglite buffetile, mis mineva nadalavahetus synnipaeva pidas. Palju onne, oleksin toonud nelke, kui oleksin seal olnud... nohh vahest hiljem siis :)

Paeva juhufraas by Simon:
As a devout Scientologist I would be offended if xmas decorations were put up in the office.

Niisama

Reede ohtul laksin koju ja istusin seal natuke aega niisama. Istusin natuke veel niisama ja siis otsustasin, et ei viitsi niisama istuda. Tollerdaks siis juba kusagil ringi... niisama.
Ja siis ma tollerdasingi kesklinnas ringi... niisama... kohtusin paari uue inimesega, kes osutusid paris toredateks. Laupaeval kaisin yhe toreda inimesega ka veel kokku saamas... lihtsalt niisama, polnud midagi muud teha. Sain niipalju targemaks, et Highbury & Islingtoni's on palju imelikke pubisid ja meeletult halva teenindusega Itaalia restoran. Aga pizza oli paris hea.
Pyhapaeval aga olin rahulik ja ei kainud kusagil... peale seda kui olin parastloinal koju joudnud.
Ja niisama kiiresti kui tavaliselt oli jalle esmaspaev ja hommikul tuli kella peale argata, et Victoria line'iga toole kobistada.

Tervitused Darrenile. Liinale ka, sest ta sai mineva laupaev jalle aasta vanemaks.
Paeva juhufraas by Sister Marie from Popetown:
"Guess What! You'll never guess! It turns out that I actually AM a woman!!"



(Popetown detsembri keskepaigast alates MTV Eestis).

Party in the Stomach

Hehh :D Ja toredat nadalavahetust koigile! Pidage oma pidusid siis nii, et uksehoidjat valja ei vihasta :P

Tervitused Annile lingi saatmise eest!

1. Detsember

Kalendri jargi on 1. detsember. Ilma jargi oktoobri keskpaik voi siis lopp vahemalt.
Ylemaailmse AIDSI ja HIV paeva puhul jagati tool kondoome ja punaseid lindikesi, mida rinda panna. Avastasin ennast mottelt, et ma ei olegi paris tapselt aru saanud, kas lint kaib rinnas nendel, kes haiged on voi nendel, kes probleemist teadlikud. Jareldasin, et kuna ma ei ole tark, ei ole ka teadlik ning panin oma lindikese pykste tasku kylge. Siis on selline nii ja naa variant.

Teisipaeval kaisin Noelle'iga valjas ja nagu ikka lopeb temaga yhe pindi pruukimine peale toopaeva nii, et jouan koju kell 2 hommikul... Raske aga lobus :D

NB! Jargnev juhufraas on kontekstist valja rebitud ning jatab kohe kindlasti vale mulje!!
Paeva juhufraas by Jan:
"Lopetad kohe voi hoorud valjas edasi?"

Ja tervitused koigile! Eriti Jouluvanale!

Post Scriptum: Seda sissekannet on juba 9 korda parandatud ja publitseeritud, kuna autor ei oska kirjutada!!

Isikuparatu Fire Station ja hea sook

Eile kaisin yle pika-pika-pika aja Fire Stationis. Istusime kogu perekonnaga laua taha maha ja joime olut... (oetytar Getter joi siiski Coca't). Peale remonti on seal jube isikuparatu... isegi need uued inimesed, kes seal on, on kuidagi hallid ja igavad.

Muidu oli tore nadal ja selle vahetus. Sai kaidud Notting Hilli turul, kuhu ma siiani ei olnud joudnud. Avastasin muuhulgas ka, et siin riigis ikkagi saab korralikult toituda. Ma lihtsalt ei oska osta, valida ega teha :) Kuid ajhukartulid-ribid, mis reede ohtul valmisid olid kyll justkui kodus. Namm. Lambast ei hakka raakimagi... ema voiks tihedamini siin kaia ja syya teha :P.

Aga nyyd jalle tagasi oma tavaparase Londoni rytmi juurde... Too-kodu-too-kodu... vahepeal valjas... jne... ehh...

Paeva juhufraas by... Savona street kollektiiv:
"Keep your eyes on your ball!"

mina tool, nemad linnas, rahakott pubis

Koik ok. Reede on jalle kaes.
Esmaspaeval saabusid siia mu vanemad, ode ja Getter. Sellel ajal kui kogu mu perekonavahmiil (teisipaevast alates) 12-tunniseid tiire Londoni peal teeb, raban mina tood teha. Ja nii esmaspaevast reedeni.

Vahepeal suutsin oma rahakoti ara kaotada... ja siis vahepeal suutsin selle ka ylesse leida. Koik asjad olid olemas ja alles. Vahemalt pool aastat ei kaota ma enam seda kusagile pubisse uuesti ara, sest rahakotita on elu kurb. Ja transpordi eest tuleb poole suuremaid summasid valja kaia.

Tervitused Mason Arms'i meeskonnale, kes mu rahakoti tagastasid, vahmiilile, kes suudab 12 tunniseid tiire oues teha ning sopradele-tuttavatele, keda ammu nainud ei ole.

Paeva juhufraas from MTV Baltic Networks margilt:
"Young Dumb and full of cum"
Panin selle margi oma olakoti peale, muidu rahvas ei saa akki aru kes/mis&milline ma olen.

John Mayer | Clarity

Hmm... ja kus se mees kogu mu eelneva elu kyll olnud on??

Karu ja lesbibaar

Minu meelt on tana eriti lihtne lahutada.
Saatke mulle sisukas e-mail ja pange sinna loppu lause "Please bear with us".
Heh-heh-heehh... palun karu meiega... heh-eh... she said "karu"...

Aga muidu sai nadalavahetusel taas oues mangimas kaidud ning kylastatud sellist kohta nagu Escape. Vaatamata gay meeste rohkusele meenutas see puhvet miskiparast lesbi baari. Ei teagi miks.

Tahtedeseis soosib segadust

Tundub, et praegune tahtede seis soosib segadust... koikjal.
Transport siin linnas on tana voimatust veel voimatum ning inimesed jooksevad ringi nagu peata kanad. Viimane asjaolu teeb Oxford Streetil niigi raske inimliiklemise veel raskemaks ning vaatamata oma suureparaselt omandatud inimslaalomi oskustele olen tanase paeva jooksul ylalmainitud tanaval vahemalt iga teise vastutulijaga kokku porganud. Jube tyytu. Tekitab stressi... ja yle pika aja sajab ka korralikult.

Eile ohtul aga juhtus nii, et otsustasin mitte otse koju minna. Helistasin Noelle'ile, kes mind Andrew juurde kutsus. Tore oli yle pika aja molemaid jalle naha.

Tervitused siis ka neile molemile.

Paeva juhufraas by Andrew:
"Oh drama!"

segane...

See oli yks imelik nadalavahetus. Ma ei ole isegi paris kindel, kas see yldse toimus voi mitte. Tundus teine kuidagi pikk ja ebakorraparane olevat.
Reede ohtu algas suure plahvatusega Soho Pitcher&Piano ylakorrusel, kuhu Firestationi aegadest teada tuntud Prue oli koik oma karvased ja sulelised sobrad-tuttavad kokku ajanud, et nendega enne oma Austraalia koju minemist hyvasti jatta. Kuna baariloomad ikka kokku hoiavad karistatakse sellistel puhkudel jooke maja kulul valja (ka endistele baari loomadele onneks). Vahepeal kaisin ara ka Edge'is, kuhu oli ennast maha istutanud Sven, keda on alati tore-tore naha :). Siis tagasi P&P-sse, sealt Luigiga edasi tyhja Heavenisse ning finisheerudes Fire'is... ja koju... liiga hilja/vara.
Uni oli hea, kuni helistas Simon ja kutsus Bruce Springsteen'i kontserdile. Miks ka mitte. Kark alla, pesema, riidesse, rongi peale ja kontserdile, mis oli oodatust hoopis teistsugusem ning ettekujutatust palju parem. Arvestades, et Bruuuuce (nagu rahvas aeg-ajalt armastas hyyda, jattes esimese hooga mulje, et mehe peale boooo-tatakse) on juba miski 60-le lahenev voi isegi yle taat, naeb ta liiga hea valja. Ja laulab sama vingelt nagu lapsepolvest meelde jaanud. Siis Simoniga veel Trash Palace'isse ning sealt koju.
Pyhapaev: arkasin liiga vara. Uimerdasin nagu peata kana ning laksin siis Anni initsiatiivlil Battersea Parki patseerima. Sygis on ilus. Magama!
Ja siis sai esmaspaev. Uued tuuled, uued hood ja inspiratsioon siit allpool :)



Tervitused Prule, kes peaks juba rohelisel mandril olema, Luigile, kes mind "tules" yleval hoidis, Simonile, kes Bruuuuce'ile kutsus, Jill'ile, kes piletid hankis.

Paeva juhufraas by Luigi
"You slut!"

PS! Tahtis!! Pildid tegi Anni!

Kolmandat neljapaeva jarjest... Elagu EM!

Eile oli Suure Kiivi lahkumise auks korraldatud trall. Koik EM-i tahtsamad ja vahemtahtsamad tegelinskid olid (juba kolmandat neljapaeva jarjest) kokku kogunenud, et sotsialiseeruda ning tasuta alkoholi sisse kallata. Keegi ei lasknud ennast kaks korda kutsuda ning hetkel on ymberringi nii vaikne. Kell on moned minutid 10 labi ja ma olen yks esimesi, eks toole joudis. Teen endale pai ja valmistun ette koverate nagudega inimesi tervitama.

Vahepeal on aga aeg jalle nii edasi lainud, et esmaspaevast on saanud jalle reede (oh imet eks).
Raporteerin - peale too ei ole midagi minu ellu mahtunud, mis teeb minust ysna igava inimese, kelle igapeavasesse marsruuti mahuvad ainult Kodu-Too-Kodu-Too-Kodu....jne (teisipaeval jousaal ka+Anniga kohalikus-pubis istumine ja naistejutu ajamine).
Kuid kodus on ka tore, vaatasin lopuks ara oktoobri alguses Eestist ostetud Soome filmi Matti. Oli se sit ihan hyvaa! Lobus Soome sell oli teine... poleks ta nii ebaintelligentne olnud, oleks tast isegi inimene saanud. Vahemalt lasi endast filmi vandata ja minul, Janil ning Annil oli nalja nabani :)

Tervitused koju! Natuke igatseb :) Ning Kiisule ning tervele perele, kes varsti koik Londonimaale kaima tulevad... ja siis Svenile, kes hetkel Londonis kaimas on.

Paeva juhufraas by Anni:
"Koike armast ei ole veel motet koju vedada"
(Julgen vaidlustada :P)

Oli tore

No milleks on inimestel vaja enda kohta mingit ila ajada?
Eelmisel nadalal Sveni synnipaevalt bussiga koju soites istus minu korval keegi Bulgaaria poiss, kes vaga libedalt hakkas minuga juttu ajama. Raakis pikalt laialt, kuidas tema mooda maailma reisinud on ja kuidas tema HSBC pangas suuri tegusi korda saadab. Sellel reedel Pop Starzi ukse juures nagin seda sama noormeest uuesti... Jagas seal tahtsa naoga inimestele flaikusid... Palju onne talle karjaari redelil turnimisel.
Laupaeval aga korraldas Sveni sober Roger oma kodus suuremat sorti tralli, kuhu ta meeldiva inimesena ka koiki eestlasi kutsus. Viina ja muud alkoholi voolas ojadena, inimesi oli palju, mottetut juttu, ahhisidsid, ohohisid ning hahahaaasid lendas vasakule-paremale ning koigil oli lobus.
Pyhapaev moodus laisalt... voodis... meeldiv.
Uus nadal voib alata - mina jain eelmisega rahule ja elu voib edasi minna.

EMA on labi! Elagu EMA!!

Eile oli too juures rahulikum kui tavaliselt. Nimetagem seda vaikuseks enne tormi. Aga kui aus olla, siis suurt tormi minu jaoks nagu ei tulnudki. Tormi kaes kannatasid hoopis teised inimesed, kes oma ihu ja hinge ladusa suur-ylekande onnestumiseks olid ohverdanud.
Mina istusin koos EM osakonnaga ja Suure Kiiviga hollandi mekiga hetero-pubis ja vaatasin kogu tralli telekast, join olut ja olin valvel. Ma ei teadnud paris tapselt, miks ma valvel olin ja mida ma oleks pidanud tegema, kui mulle helistatakse ja oledakse: "Ranno! Nyyd on p***e majas! Tee midagi!!". Mu esimene instinkt oleks arvatavasti olenud, et korraldada tuleb suur draama ja paanika. Onneks keegi ei helistanud ja mina sain teist neljapaeva jarjest oma sotsiaalseid oskusi arendada tookaaslastega mingeldades (olgu margitud, et neljapaev on tavaliselt mu jousaali paev, kuhu ma teist nadalat jalle ei joudnud).

EMA on selleks aastaks labi! Elagu EMA!!

Tervitused seekord kogu mees- ja naiskonnale Leedu kontoris, sest nad on tublid ja toredad. Simonile, Stule ja Carolineile, sest... ee... nad on ka tublid ja toredad. Siis mu Vupsik-Kiisule, kes kogu tralli Kopenhaagenis oma silmapaariga kaes. No ja siis yldse koigile, kes on... ee... mmm... tublid ja toredad.

Paeva juhufraas by random gay man Old Comptonil:
"And there were 15 gay guys and a playstation. Nobody wanted to touch my I-Pod!"

Tagasi

Olgu siis alutsuseks oledud, et ma ei kolanud pea kuu aega jarjest Tallinna peal ringi. Kolasin yhe nadala. Tallinnast joudsin valja ka muuseas.
Joudsin Saaremaale ja puha.

Tore oli. Tore oli ka see, et suurema osa inimestest, keda ma naha soovisin sain yle kaeda. Kui mitte varasemate kokkuleppimiste pohjal, siis kas tanaval, kohvikus voi loomaaias (viimases ma muuseas ei kainud... lihtsalt valjend).
Kogu reisi voib kokku votta emotsiooniga - kodus on tore kaia :) Joulude ajal tulen uuesti.

Nyyd aga tagasi Londonimaal, kus raban endiselt tood teha, kain valjas ja chillin kodus, kus eile sai kuu aega seal elamisest tais. Superluks. Kui seal internet ka oleks (khmm... minu valja ajada) ning seinad yle varvitud saaks siis ei kobiseks ma mitte millegi yle. Koduse interneti puudumise tottu muuseas see pikk paus sisse tulnud ongi. Tool ei ole aega ega tahtmist blogida.

Aga jahh... muidu koik kenasti ja elu on lill... Aster vist...

Tervitused koigile, kes mulle selle kuu aja jooksul jalgu jaanud ja naeratama pannud. Teid on palju ja te teate kyll, kes olete ;)

Paeva juhufraas by Anni:
"Ja selle peale jooksis mu aju uksest valja ning jattis mind selle probleemiga yksi"

1 nädal, 1 kolimine, 1 sõit

Jälle nädal möödunud ja vahepeal olen vahetanud kodu ning ka riiki.

Alustuseks olgu öeldud, et Suure Kiivi sünnipäev eelmisel neljapäeval oli edukas.
Kohal olid kõik tähtsad inimesed alates minust endast lõpetades Justin Tibmerlake'i teisikust wannabiiga, kes seal ringi sahmis ja kõigile oma käppa andis. Suurepärane dressuur oli poisil igatahes. Ainult tantsida ei osanud.
Reedel oli pool kontorit tühi ning need, kes Suure Kiivi või Paramount'i peol ei käinud vaatasid irvitades pealt, kuidas eelmise õhtu tööle tulnud peol käijad agoonias oma asju ajasid.

Laupäeval ja pühapäeval pakkisin oma asjad Brixtonis kokku ning kolisin sealt minema. Uus kodu on kolme toaline, seal on köök, wc-vannituba, "rõdu", esik, seinad, laed, laudpõrand. Super!

Eile hommikul isutusin aga lennukisse ning praegu istun kodus-kodus Lasnamäel, lähen kohe dushi alla ja siis linna peale.
Juhhuuu!

Lessons

On toestatud fakt, et kindlasti ei saa minust maailma esiblogijat.
Pohjuseid on mitmeid:
1) Ma ei viitsi
2) Kodune wireless systeem yletab igasugsed olematuse piirid
3) Ma ei viitsi

ja moned pohjused on veel.
Pragu aga ootan ma minekut Suure Kiivi synnipaevale ning, kuna bussi valjumiseni on tund aega aega, siis otsustasin too juurde jaada ja aega kasulikult sisustada.
Suur Kiivi on tavakodanikele tuntud kui EM-i suur juht ja muidu lahe sell. Eks kunagi annan teada, kuidas ta synnipev valja kukkus.

Vahepeal aga olen ma saanud moned oppetunnid ka.

1) Brasiillased ei ole minu maitse
Paar nadalat tagasi, kui taaskord taiesti plaanivabalt linnas olin ja Kaidoga kokku pidin saama, siis nagin yhte, kellega kunagi veel paarimat nadalat tagasi Village'is tutvust sobitasin. Poiss astus ligi, tegi juttu. Raakis krishnadest ja joogast ning maailma rahust. Ta oli pealetykkiv ning kui teist brasiillast nagi siis hakkas kohe oma kodukeeles nendega juttu ajama. Hurraa! Kohtad brasiillast, kohtad kogu tema riiki. Tanan ei.

2) Unustajad on noudlikud

Need, kes ei tea, et ma sellel pyhapaeval Brixtonist Batterseasse kolin, siis votke see endale nyyd teadmiseks. Ma kolin! Kolin koos Jani ja Anniga ning meil saab hiiglama vahva olema!!
Meie maakler on aga hoopis isevarki puust. Ta helistab mulle pea iga paev, nouab raha ja dokumente, mis juba ammu temani on toimetatud ning iga paev lepime me ka kokku selles, et reedel (homme) kell 15:30 saame me tema kontoris kokku ning anname yle kogu puuduva raha ja puuduvad dokumendid. Ja iga kord kui oleme kokkulepped saavutanud vaidab ta rahunenult, et on koik ilusti kirja pannud ning et reedel naeme. Seda tegelikult ainul selleks, et mulle jargmisel paeval, samal ajal, sama noudlikult tagasi helistada.

3) Loe kaarti, millele sa sisse kirjutad!
Eile liikus mooda kontorit ringi kolm kaarti, kuhu oli viisakas haid soove sisse kirjutada. Suure Kiivi kaardile kirjutasin oma imeilusa kaekesega "Palju Onne Synnipaevaks". Koik oli ilus ja linnud laulsid. Teise kaardi sisse kirjutasin samuti ilusa kaekirjaga "Palju Onne Synnipaevaks". Olin rahul. Panin kaardi kinni ning lugesin "Sorry You Are Leaving".

Tervitan Deani synnipaeva puhul ning Cindy't kes lahkub.
Olge tugevad!

Vahekokkuvõte

Sellest on juba jupp aega möödas, kui ma Agnese ja seltskonnaga ühel reedesel õhtul Waterloos mingis restoranis pardikoiba järasin ja liiga palju veini ära jõin. Samuti on piisavalt vett merre voolanud sellest ajast, kui Noelle mind ühel teisipäeval Village'i lavale karaoket laulma ajas :O Oh häbi!!
Nädal on möödnud sellest, kui saabusin tagasi Vilniusest, kus ma ärajäänud peol käisin, aga kus muidu lõbus oli.
Ja alles see oli, kui ma üleeile Kareliga GAY-s ja selle Late versioonis käisin, siis koju läksin ning poolel koduteel Schmidt'iga Late'i sõna otseses mõttes tagasi jooksin, kuna ta tuli just Rootsist ja tal oli hirmus pissihäda. Ma siis jooksin temaga kaasa... ja ei andesta talle seda veel nii pea :D I don't do running!
Ja veel eile juhtus see, et istusime Kareli, Reimo ja Schmidt'iga Sohos ning jõime teed, hindasime möödakäijaid ja chillisme niisama. Pärast sai blowjob'i ka. Väga hea oli!! Karel tutvustas mulle seda imet reedel ja mulle hakkas päris meeldima. Algul kolme peale, pärast nelja peale kokku 24 blowjob'i, 6 mingit mood shoti ja siis veel kaks kannutäit mingit muud pikemat drinki. Väga popp! Ku-baari blowjob ruulib... ja kes siiani suurte silmadega seda loeb ja pead kratsib - blowjob on siiski shot-jook, nii et ärge kujutage endale liiga palju ette :D

Muidu aga selline töine ja rahulik olek. Ei miskit maailma raputavat ja põrutavat - töötan, järelikult olen :)

Olge terved kõik toredad inimesed! Ja ennekõike Reimo, kes lõpuks suutis ülesse leida mu ülbe alter-ego Rünno.

Päeva juhufraas by Reimo & Schmidt:
"Rünno vaata! Kampsunil on ilus tagumik!"